Personaalmeditsiin on lähenemisviis, mis aitab leida igale
inimesele võimalikult individuaalse ennetus-
või raviplaani.
Aluseks on inimese geeniandmed, mida vastvalminud IT-taristu
võimaldab hoiustada nendega vajalik arvutusi
ja analüüse teha ning tehtu pealt edastada patsiendile
ja arstile ka personaalseid soovitusi inimese tervisliku
seisundi parandamiseks. Kui patsient kuulub veidi rohkem kui 200000 geenidoonori
hulka siis uut vereproovi ta personaalmeditsiini teenuste
saamiseks andma ei pea.
Jätkab tervise arengu instituudi personaalmeditsiini
projektijuht Piret Kuhlbarsid. Kui inimene on geenitoona, siis on tal tõepoolest lihtsam,
et ta arvuti tagant tõusmata teeb tahteavalduse ja,
ja tema geeniandmed tuuakse üle geenivaramust.
Aga kui inimene ei ole geeni toona, siis ta saab süsteemist
nii-öelda saatekirja laborisse verd andma
ja need inimesed, kes ei ole täna geenidoonorid
ja kes lähevad laborisse saatekirja alusel,
siis verd andma nende andmed geenivaramus ei jõua. Need tulevad tervise infosüsteemi, juurete olevast
geneetiliste andmete infosüsteemi ja on ainult seal. Tahteavalduse allkirjastamine on aluseks,
et patsiendile personaalmeditsiiniteenuseid üldse pakkuda saaks.
Tahteavaldust on võimalik aga igal ajahetkel tagasi võtta
ja pakutavatest personaalmeditsiiniteenustest loobuda,
ütleb Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi professor Mait Metspalu. Inimene peab seda tahtma Jaagist üles patsiendi alis,
kus vanasti oli digilugu, et sealt saab siis seda tahta
avaldust teha. Esimeste personaalmeditsiiniteenustena on planeeritud
farmakogeneetika ja rinnavähi ennetusteenus.
Viimasena mainitud teenus võiks Metspalu sõnul patsientidele
kättesaadavaks muutuda.
Järgmise aasta keskel. Kui muidu Eestis eks ole, kutsutakse 50 aastaseid naisi
mammograafia sõeluuringule, siis andmete alusel suurema
riskiga naisi hakatakse. Pars lisab, et personaalmeditsiiniteenused on sihtrühmapõhised.
Nii näiteks on plaan kaarina vähi ennetusteenust pakkuda
esimeses etapis neljakümneaastastele naistele. Teatud kriteeriumite alusel määratakse siis sihtrühm
ja kui inimene sellesse sihtrühma kuulub,
siis ta saab juba oma terviseportaali kaudu selle kohta
informatsiooni ja saab oma e-kirjakasti selle kohta informatsiooni,
et tal on võimalik seda teenust saada. Tulevikus saab IT-taristu kaudu pakkuda ka teisi
geeniandmetel põhinevaid teenuseid, mis on suunatud tervise
hoidmisele ja ennetamisele.
Näiteks personaalsed ravimisoovitused.
