Kristiina kas Lõvi Leo loeb, Anu lamp? Lõvi Leo ja emadepäeva lilled. Hukku tuli koolist, nägu mossis, ta oli saanud matemaatikas kolme.
Ta teadis, et ema tema kolme üle ei rõõmusta,
aga kohe-kohe oli tulemas emadepäev ja Uku tahtis emale
heameelt teha.
Kokku oli kunstitunnis emale kaardi meisterdanud.
Sellele olid kleebitud punasest rohelisest paberist lilled.
Lilled said päris ilusalt, aga kaardile jäiga suur kole liimiplekk.
Uku lootis, et ema plekki ei märka. Hukku kõndis läbi pargi kodu poole.
Ta toksis jalaga kivikesi ja vaatas, kuidas oravad mööda
puud ringi sibavad.
Järsku jäi ta pilk peatuma värvilise lillepeenral.
Seal õitsesid punased tulbid ja kollased nartsissid.
Hukule tuli hea mõte.
Ta otsustas emale lilli viia.
Eks ta teadis küll, et pargi peenralt lillede korjamine pole lubatud. Aga lillede ostmiseks pallutad raha.
Nii ei jäänudki tal muud üle, kui peenralt mõni lill näpata. Uku vaatas ringi lähedal ei paistnud inimesi.
Ta viskas koolikoti maha ja astus pika sammuga üle peenrat
ümbritseva madala heki.
Siis sirutas ta käe lähima nartsissi poole.
Krõks ja lill oligi käes.
Uku küünitas, ent tulbipoole.
Aga järsku kostis kuskilt lähedalt urinat
ja keegi möirgas seis. Hukku pillas ehmatusest lille käest ja keeras ringet punuma pista.
Aga siis 100. justkui taevast alla, otse tema nina ette.
Lõvi. Uku karjatas ja kukkus murule istuli.
Lõvi oli muidugi leo ja ta ei sadanud alla mitte taevast,
vaid puu otsast.
Ta oli pargis ringi jalutanud ja lõpuks naljaviluks puu otsa roninud.
Pargist lillede korjamine on keelatud.
Noomis leo võõrast poissi. Hukku oli esimesest ehmatusest üle saanud.
Ta oli politseilõvist kuulnud ja teadis,
et teda polnud vaja karta.
Ukul oli lausa hea meel, et oli kuulsat Lõvi Leod isiklikult kohanud.
Aga natuke häbi ka, et oli Leon nähes korda rikkunud.
Miks sa peenart rüüstad?
Nõudis Leoseletust.
Siit ei tohi lilli korjata, need on siia inimeste rõõmuks istutatud. Uku punastas.
Ma tahtsin emale emadepäevaks lilli viia,
aga palun ära ütle, et ma nüüd pargist korjasin.
Ta saab muidu pahaseks.
Ja mõtles. Poiss nägi natuke õnnetu välja.
Kindlasti polnud ta paha, poiss.
Mis su nimi on?
Küsis ta. Uku vastas, hukku, sa mulle trahvi ei tee,
mul pole raha. Ei tee rehmas, leo käpaga ja mõtles veidi.
Teadmisugu, ütles ta.
Siin lähedal puude all on üks koht, kus rohu sees õitsvad maikellukesed.
Nüüd pole kellelegi peenralt, niiet heidud kindlasti korjata.
Kuku nägu läks naerule.
Lähme sinna hukku, haaras murult koti ja läks rõõmsalt Leoga
lilli korjama.
Emadepäeva hommikul sai Juku ema pojalt lõhnava kimbu piibelehti,
mille keskel oli üksiknartsiss. Leo oli arvanud, et kui see oli juba kord üles nopitud siis
oleks seda kahju maha närtsima jätta.
Emal oli lillede ja kaardi üle ilmatu hea meel.
Nagu uku oligi lootnud, ei olnudki ta matemaatika kolme üle
pahane ja liimi plekikaardil ei pannud ta tähelegi. Kristiina kassi raamatut Lõvi Leo luges Anu lamp.
Režissöör Tiina Vilu, helirežissöör Emma Tamm.
Produtsent Valter Christian Koorberg.
