Eelmisel kuul leiti Põlvamaal asuvast järvest mitusada
lämbunud kala.
Lõuna-Eestis asuv veekogu pole aga ainus,
kus sel aastal kalavarud vähenesid.
Surnud veeloomi on juhtunud ka Peipsi järve kaldale.
Eesti maaülikooli kalateadlane Arvo Tubikene ütleb,
et kahe erineva järve kalad hukkusid samal põhjusel. See oli see sama suur kuum ilm ja, ja need asjad,
hapnikupuudus ja kõrge temperatuur kokku. Tuvikesed sõnul vajavad kalad 30 kraadi seal suvepäeval kuus
korda rohkem hapnikku kui talvel, sest nende ainevahetus on kiirem.
Võrtsjärve ääres tegutseb kalur Leo aasa on oma karjääri
jooksul pidanud lämbunud kaladega palju kokku puutuma. Kalad hakkavad surema nii püüniste sees kui nii samma
ja on olnud siin ju aastaid, kui on vesi olnud tõesti väga soe,
siis on rand surnud, kiiskasid täis. Aasa jaoks tähendab vee kõrgem temperatuur ka rohkem tööd.
Kui varem pidi püüniseid kontrollima iga nädala tagant siis
praegu kaks korda nädalas. Mida kiiremini või lühemat aega need kalad seal mõrra sees on,
seda rohkem on võimalust elus kalu kätte saada. Kuigi tavaliselt tekib hapnikupuudus madalates umbjärvedes
ja suve teises pooles, siis on ka erandeid Tuvikene. Kasvõi sellised suured järved nagu Võrtsjärv
ja Peipsi, kus ka kui vesi läheb ikka üle seal 25 kuskil 27 kraadini,
siis aeg-ajalt esineb sellist mõnede kalaliikide suremist. Vees olevat hapnikku tarbivad ka teised organismid,
ütleb keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna
juhataja Aimar Raco. No lihtsalt niivõrd palju orgaanilist reostust saanud,
seal toimub pidevalt sellised biokeemilised protsessid,
mis hapnikku väga ruttu ära tarbivad. Tubikene lisab Et see samane vetikamass, mis päeval suuri koguseid hapnikku toodab,
isegi hapnikku on rohkem vees, kui sinna nagu mahub,
aga öösel seal siis tarbitakse ära. Keskkonnaamet palub kõigil, kes järvedes massiliselt surnud
kalu märkavad, helistada telefonil üks kaks neli seitse
