Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja Indrek Tõnissoni sõnul on
see haruldane teise maailmasõjaaegne leid.
Lõhkekeha kuulus tõenäoliselt Nõukogude armeele.
Tartu linnamuuseumi kuraator Ants Siim selgitab. Paraku jah, et see, et me olime rindelinn nii 41. 44. aastal
või teise maailmasõjarinne siit üle käis
ja mõlemal korral ligi kaks nädalat, et siis noh,
see jättis oma jälje ja seda on kindlasti maa sees ka veel
väga rohkelt. Küll aga pakub Siim, et pom võib olla ka hilisem
ning sattus leiukoht, on nõukogude armee lohakuse tõttu leitud.
Lõhkekeha oli võimalik transportida, hävitades turvalisemas kohas.
Tõnson. Aga kui lõhkekeha on sedavõrd ohtlik, et teda ei saa transportida,
mida on kadunud seal ERMi lähedalt välja,
siis me ütleme koha peal, selleks siis võtame samamoodi
kasutusele kõik meetmed, et see hävitus on kohapeal,
oleks intuitsiooni keskkonnale inimestele out. Tartu vallavanem Jarno Laur ütleb, et olenemata paljudest
leitud pommidest tuleb avastus alati sama ootamatult. Meie enda ettevõtte, Tartu valla kommunaalsiin paar aastat
tagasi leidis oma teehöövli ka tegelikult ühe terve kassetitäie,
siis reaktiivmürske rahvasuus nii-öelda Katjuša mürsk,
et noh, täpselt samamoodi, et nii nagu esimene nurk kuskilt
välja tuleb või metalne heli kõlab, et, et nii tuleb kohe
ikkagi spetsialistide poole pöörduda. Olgugi, et lõhkekehasid võib maapõuest välja tulla igas kohas,
ütleb siin, et raadio on ajaloolistel põhjustel üks neist kohtadest,
kus tasub eriti tähelepanelik olla.
Laur ütleb, et pommi leiut ehitajate tööd palju ei takista. Me ei saa ümber pommi planeerida linna, et me ikkagi teeme
oma plaanid, mis on lähtuvad oma selgetest loogikatest,
mis on nagu tänapäeva loogikat ja me ju ei tea,
kus need lõhkekehad on. Laur lisab, et ehitajate tööd lihtsustaks see,
kui neil oleks täpsete märgetega maakaart. Päris täpset kaarti meil ei ole, et kui meil oleks,
siis me oleks ilmselt kuidagi asunud tegelema sellega,
et seda süsteemsemalt läbi vaadata, aga,
aga siukest kaarti kahjuks ei ole võimalik teha. Laur selgitab, et täpset kaarti pole, sest aja jooksul
erinevate hoonete ja lennuradade asukohad muutusid ka Eesti
Rahva Muuseumi hoone ehitamisel tuli päästeametile üle 10 väljakutse.
