Tere hommikust, hilissügis on jahipidamise kõrghooaeg,  kütitakse nii väike kui suurulukeid kuid lisaks  tavapärastele jahiloomadele saab näiteks kõrvemaal lasta  ka faasaneid. Käesoleva aasta parimate mahetalude hulka valitud Uus-Vainu  talus kasvatatakse teravilja, kartuleid ja veiseid. Veised lähevad Märjamaa lihatööstusesse. Kartulid ja porgandid, need lähevad siia kohaliku Haapsalu  linna toitlustusettevõtted, koolid. Ja teravili läheb läbi tulundusühistu Eesti mahe  ja Vändra leida. Mis on head mahejahudes ja kuidas neid kõige otstarbekamalt kasutada? Spelta on ürgne nisuversioon, mis on aretamata  ja siis ta tänu sellele on ta ka säilitanud oma need algsed nisu. Niisugused tervendavad omadused. Kodus valmistatud kosmeetikavahendid on sama head kui kallis poekraam. Mõju on täpselt selline, nagu ise tahetakse,  kui natukene mõndagi taime tunda, kolm-neli mõnda õli tunda,  samamoodi kolm-neli natukene eeterlikke õlisid valida jälle  endale sobivad. Ja, ja siis see mõju ongi täpselt selline,  nagu inimene soovib. Kuidas rajada koduaeda teid, õpetab Räpina aianduskooli  õpetaja Reet Palusalu. Tee tuleks ehitada niisuguste kohtade peale,  kus on kõige rohkem käimist eelkõige just. Peahoone ukse ette ja peahoone ukse eest näiteks kõrvalhooneteni. Ma lähen siis siit keskelt Ja sa mine vasakust tiivast. Toika, võta. Siinsamas on kuskil, oota. No kuidas on siis esimesed kommentaarid jahile? Püssi viga vist oli? Ei koer oli koer, see koer oli meil sõbra oma,  oli mul esimest korda nüüd üldse Eestis ega ei olegi  võimalik kanalisi Eestis jahtida, sest teder  ja metsis on meil keelatud ja ja püüd püüsid  ja igast muid kanalisi on vähe, et siis ongi  selle peale mul ongi see Eesti turul on ehitatud just  linnukoerte omanikele, et nendel õppe õppe jaoks  ja harjutamiseks. Et see on saksa linnukoer. Aga mis neist lindudest edasi saab, kes,  kes siin ära lendasid? Nendest lindudest see on, nendel oli õnne  ja nemad jäävadki nüüd loodusesse, aga siia tuleb järgmine  jaht peale ja, ja tule jäävad jälle ja siis nad tekivad neil  enne talve niisugused kogukonnad, suurte grupid  ja siis siin saab linnukoeraga käia neid taga ajamas ikka  endiselt samamoodi jahti pidamas. Neile. Aga kuidas see see faasanijaht on korraldatud,  et kui kirjeldada, mis, mis ettevalmistusi selleks on vaja teha,  et üks jaht õnnestuks ja toimuks. Kõige parem on, kui on lage väli, kus on natukene põõsastiku. Nagu praegugi, siin oli näha see, mis me täna korraldasime,  et on lageda peal, on selline, kuhu istutasime linnud,  see tähendab kastidega, viisime sinna valmis,  et see on, see on selline, see on selline,  kus läheb palju, on kadu, aga teine variant,  mida me oleme veel siin teinud, on selline,  et see on suurem põõsastik ja ja rohkem mehi on ümber  selle põõsastiku ja siis kassidega linnud sisse  ja käsitsi viskab need linnud kohe õhku ja  siis tavaliselt siis saadakse enam kätte neid,  et siis nii sellist kadu ei ole. Praegu sa ei teadnud täpselt, kust ta tuleb,  aga õhku lendab, noh siis nüüd oli ta nagu jahi moodi,  aga kui kassidest viskas, siis ta nagu päris jaht ei ole. Aga kui mitme linnuga korraga jahti peetakse,  et palju neid siis nagu öeldakse, istutama peab. No see on tellimise kaup, et kuidas see ongi,  kui turist tuleb, siis ta enne maksab mulle linnud,  tellib linnud, palju linde, tahab näiteks keskmisel. Pühapäeval, mis tuleb, on, tuleb 50 lindu. Et tulevad nüüd selle nädala pühapäeval,  mis jaht on, aga on olnud, ongi seal 30 50 vahel on  siiamaani olnud, et seal on selline 10 lindu,  iga mees ostab umbes. Aga kes see turist on, kes faasani jahil käib,  on ta eestimaalane, on ta väljaspool Eestit? Ta on Eesti, Eestis on ta ikkagi linnukoera omanik,  et Eestis ei ole nii, aga Eesti turule on ta ikkagi kallis,  natuke hetkel veel on. Et võib-olla tulevikus muutub odavamaks,  kui siin need uued jahiseadused, mis vastu võetakse,  et kui suuruluki, küttimine ja jahiseltsis kuulumine läheb  nii kalliks, et siis võtad linnukoera ja ostad väikeulukiloa,  millega võid käia jahimaadel faasani t, siis  siis ma usun, et ei ole, aga Eesti jaoks ta ikkagi on,  et kuskil paarkümmend eurot on siin ühe linnu hinnaks. Aga kui lihtne selliseid jahimaid leida on,  kus siis faasanijahti pidada, sest et ei ole vist  nii lihtne, et astud iga iga põllu peale,  paned põõsas istuda. Ei, jah, kindlasti ei ole, see on, selleks on vaja,  mina kasutan oma jahiseltsi maid. Ma kuulun nahe jahi seltsi et naheseltsi maad  ja hetkel me olime siin eramaal. Et aga aga suur suurem osa on meil keskpolügoonil,  kes kõik see kaitseväe keskpolügoon on meie jahimaa,  eks nüüd see paistab, et see uue jahiseaduse valguses,  eks me seda tulevikku ei tea, mis, mis saab  ja need hinnad kindlasti kerkivad ja. Aga milli, milliseid tingimusi need turistid  siis nagu ootavad, et üks asi on see jaht,  kas nad tahavad, tahavad veel midagi? Ja nad, nad saavad täiskomplekt komplekti sellest  puhkepaketist nii-öelda et kõik alates noh,  soomlaste meil alates sealt Helsingis laeva peal istumisega  kuni koju minemisega kõik majutus, toitlustused,  kõik on seal sees. Et kõik ladusasti toimiks, teeb Ilvar Eeriksoo koostööd  leppoja turismitaluga mis asub keset kõrvemaa metsikut  loodust ning on ideaalne jahiturismiks ja matkamiseks. Alates jalgsimatkast kuni lõpetades siin polügoonil on  võimalik võtta neid motoriseeritud matkasid maasturautodega  aga minul põhiline on ikkagi jalgratta ja jalgsimatkad,  mis on lahemaal. Ja siis see jahiturism. Enne seda, kui Ilmar Eeriksoost sai talupidaja,  oli ta Eesti tipptasemel keskmaa jooksja. Peale sportlase karjääri lõpetamist alustas ta kodutalus  joaveskil lihaveiste pidamisega. Kõik see algas lihaveisekasvatusega üldse kogu mu  põllumajandus tegevus, et vanavanematel oli,  on lahemaal, kasutasid kodus väike talupidamine oli  ja siis sealt see algaski, et nemad õpetasid,  on juba vanad inimesed ja ja alustasin, võtsin  selle üle, alustasin seal lihaveistega, seal on palju  poollooduslikke kooslusi ja hooldamata heinamaid,  sest seal lahemaal on ikkagi põllumajandus,  võib öelda, et on välja surnud ikka täielikult. Ja siis võtsin lihaveised, hetkel on neid ainult 10,  aga sellega on ka plaanid suuremad. Ja, ja siis tuligi sellega nagu tegevus,  tundus, et ikka istusid kodus edasi, nagu et lihaveisid on,  aga nendega nii väga-väga tegevust tegemist ei ole,  et on lihtne sellise kogusega nagu praegu  ja siis mõtlesin, et võiks midagi vastu võtta just see jahi  enda huvi jahi vastu ja ja siis tuligi faasan,  et faasaniga on talvel palju, see jahipidamisega on palju  tegevust ja lihaveistega ei ole midagi, et seal mõne päeva  tagant viskad heina ette. Ilvari kireks on jahipidamine ja esimesed teadmised  faasanijahist sai ta tuttava kaudu, kes omakorda soomlaste  eeskujul asutas Kaberlasse faasanifarmi. Kui tuttav faasanipidamisest otsustas loobuda,  võttis Eeriksoo farmi üle. Hetkel on 1300 ruutmeetrises aedikus 900 lindu,  kuid see mahutab kuni 2200. Linnud on paigutatud aedikutesse vanusegruppide kaupa  inkubaatoritäis tibusid peab saama piisavalt tugevaks  ning siis kolivad siia aedikusse. Aga kui pikk see siis aeg on, et, et jahifaasan saab küpseks,  et oma siis eesmärke teenima hakata, lastakse metsa lahti. Nelja kuuselt on nüüd siinsamas, selles jooksus,  kus me nüüd oleme, siin on kolme ja poole kuu vanused  faasanid ja need, nii loetakse täiskasvanuks,  ütleme nelja kuust faasanit. Et siit siit lähevad esimesed ja see ongi,  siis hakkab vanuse järgi metsa minema. No millised tõud sul siin farmis on? Euroopa jahifaasan ja Mansuure faasan. Mõlemad on sellised just Euroopa kliimale aretatud  ja väga vastupidavad külmale eriti niiskus on see,  mis ei ole. Ei ole kõige parem neile just see kõige raskem aeg on see  sealt lampide alt õue toomine ja nüüd nüüd sügisvihmad ongi,  see on, see on kõige hullem. On mingisugune eriline sööt. Kõige tähtsam, kõige tähtsam toitmine on see esimene kuu,  kui nad mul lampide all on, siis on väga tähtis,  aga peale seda kuud on mul pärast esimest elukuud,  on nad ainult nisu peal. Aga muud teravilja nad miskipärast ei söö. Aga loomulikult kõike õunu, kapsaid, kõike,  mis mul, mis kodus üle jääb, mingi aiamaalt,  nüüd kõik toob siia kõik nokitakse ja see on kõiki asju võib tuua,  siis neil on tegevust ja siis nad jälle lõpetavad üksteise nokkimise. Viskad kapsa pea, siis nad müttavad sellega tükk aega,  siis nad unustavad ära, aga kui jälle tegevust ei ole,  siis hakkavad üksteisega võitlema kukedega kukedel mõnus. Aga see esimene kuu, siis mis nad siis? Esimene kuu oli eelmine aasta ma nüüd teist aastat teen  esimene aasta ma söötsin Soome sööta ja noh,  see oli ka, aga suremus oli natuke suurem,  aga see aasta ma tõin Iirimaal spetsiaalselt. Ma tõin Soomest küll Iiri, Soomes Soome faasani kasvataja  ühe kaudu Iirimaal spetsiaalselt faasani sööta  ja see oli juba päris suur kvaliteet. Seal on niimoodi, et seal on kahe nädala kaupa,  esimesed kaks nädalat oli niisugune starter söötis,  kolmas, neljas nädal viies-kuues seitsmes,  kaheksas nädal ja on odavam kui Soomes või Eestis. Aga toomine on kallis. Kui noored linnud on aedikus, on nende tulevik endiselt ebakindel. Enne veel, kui õnnestub meestega jahile pääseda,  võib langeda taevas tiirutava kulli või aia ääres hiiliva  rebase saagiks. Eelmisel talvel jalutas rebane hange mööda katusele  ja tegi farmis peaaegu puhta töö. Ja ongi plekk pandud sellepärast et ja plekk on veel kaks  meetrit on maa peal ja 30 sentimeetrit maa alla  ja ma käin selle ikka tihedasti, käin ringi peal,  on olnud niimoodi kraapimisjälgi ja siis jälle tasandan  ja käin ja kontrollin ja et see on, see on jah,  eelmine talv oligi, et kui pääsesid Pääsesid sisse selle detsembrikuu kõva tuisuga  siis ei saanud ise kohale minna, teed olid kõik kinni  ja siis ligi 900 oli see põhimõtteliselt kogu farm tehti puhtaks,  ainult põhikari jäi alles. Õnneks. See põhikari suudab siis kogu seda ütleme seal 2200 lindu  praegu niimoodi. Suurendada ja paisutada seda õigeks ajaks õiges koguses. Jah, see eelmine aasta jäigi natuke väheks,  et see aasta tuli kuskil 1200 natuke peale,  noh seal on väike kadu ka. Et jäigi natuke väikseks, aga kõigest 40 kana oli mul,  et nii kui nii võtta, et ma sain 40 kanaga iga kana kuskil  nelikümmend-viiskümmend muna muneb, et ma sain 2000 muna  sealt ja haudeprotsent oli 60, see aasta. Ja see kadu kõik, et siis kuskil jäigi 1200 jäi alles  sellest kahest 1000-st, et. See oli, see aasta oli miinimum, õnneks. Ma arvan, et selle talve elab üle kui, kui tuisku  ja rebast jälle ei tule külla. Viimastel aastatel on juttu olnud palju sellest,  et mahejahud on kuidagi paremad kui, kui ütleme,  siis tavalisest nisust või, või rukkist tehtud jahud. Mis neil vahe on või mis võlu sinna mahejahusse sisse on pandud? No mahejahu esiteks on ta on eestimaine,  et see on nagu garanteeritud ja ta on Noh, väike väike tootmise toodang, et see on kõik No läbi saadete tutvustame nüüd mitmeid erinevaid jahusid  ja mida nendest teha? Täna võtame luubi alla nisujahu. Erinevad versioonid, no kui palju neid erinevaid versioone  siis üldse olemas on, mida siis nisujahust  või nisust saab välja? No Eestis tuntakse tegelikult mahedana kahte sorti nisu,  üks on nisu, tavaline nisu ja teine on spelta nisu. Spelta on ürgne nisuversioon, mis on aretamata  ja siis ta, tänu sellele on ta ka säilitanud oma need algsed nisu. Niisugused tervendavad omadused. Aga et mitte jääda lihtsalt jutu tasemel,  on meil siin ka väikene köök ette valmistatud. Mida me siis teeme täna? Ma arvasin, et kui juba nisust nagu juttu on,  siis kasutame ära selle nisu parema versiooni  ehk spelta ja teeme speltast karaskit, et muidu tuntakse  karaskit ikka niimoodi odrakaraskina, aga meie teeme spelta. Ja speltakarask on selles suhtes nagu parem,  et, et ta läheb. Kuna me ei kasuta ka suhkrut, siis see muutub küpsetades magusamaks. Ja see sobib väga hästi, näiteks inimestele,  kellel veresuhkur kõigub, kellel võib-olla kolesterooliga probleeme. Et ta, ta on maitsvam, muidu tehakse karaskit ju,  kas siis hapupiimast või keefirist, aga meie kasutame jogurtit. Et ja jogurtile, siis paneme jogurt täisterajahu. Et olen siin valinud ka lihtjahu just nimelt,  et lihtjahu ja täisterajahu nad on jämedamad. Et kui ei ole just näiteks täistera pehme või,  või täisterapüül. Et lihtjahu on niisugune jämedam versioon  ja siis ta see küpsetis jääb niisugune koredam. Aga ta vajab ka rohkem jälle vedelikku, siis paneme sinna  kindlasti seemneid sisse. Siis ma valisin siin. Leiva maitseainesegu, kus on siis koriander,  köömen ja aniis? Hästi mõnus lõhnan. Jah, et need. Ei ole nüüd lihtsalt maitseained, vaid tegelikult  maitseainetel on oma idee, miks neid kasutada,  et nad aitavad toiduaineid seedida, et nad käivitavad meil  ensüümitööstuse ja ja siis on lihtsalt kergem seedida. Kuna meil on siin, praegu on 400 grammine. Jogurtipakk, siis teeme niimoodi, et, et mina olen  tavaliselt pannud ki t üks-ühele. Et panen jogurti, panen siia kaussi. Ja siis kuna kodudes kaalu ei ole, kaalusid enamasti ei ole,  siis kasutame niisugust universaalset mõõdunõud. Et oli meil. 0,4. Milliliitrit oli jogurtit ja siis paneme täpselt sama palju,  paneme nisujahu. Ma annan selle mõõtmise sinu teha. Ja siis pärast mõõdame siia sisse ka õli. Nii palju siin meil nüüd on. Neli see täitsa olemas. Paneme selle siia sisse. Siis paneme siia mina selliseid seemneid ja,  ja maitseaineid panen peoga tavaliselt, et  siis paneme gi siia niimoodi peoga siis võtame siit,  võtame seda maitseainesegu, kusjuures kuna siin on köömned  ja koriander, siis need tugevdavad ka soola maitset. Et tänu nendele maitseainetele me ei pea soola  nii palju panema. Seepärast, et muidu ta võib pärast tunduda liiga soolane. Ja nüüd paneme siia lusikatäis. Ürte. Ja siin on mul siis veel ürdisool mille võib täitsa vabalt  ka ise kodus valmis segada. Et siin on erinevatest ürtidest Paneme ka lusika täis. Nii ja siis õli. Õli mõõdame siia ka. Lusikas juba käes on, siis on väga hea lusikaga segada. Kaks. Kolm. Ja neli. Selle. Vaikselt, aga kui hea see meie poodides see erinev. Jahude valik on. Tavalistes suurkettides on valik väike, aga näiteks  ökopoodides lööb küll silme eest kirjuks et seal on ikka  kahe meetri pikkused ja kahe meetri kõrgused riiulid,  kus on näiteks nisujahu võib-olla kaheksat erinevat sorti. Et kui tahta asendada nüüd tavalist valget nisujahu,  siis ma soovitan osta püülijahu, et on kohe spetsiaalselt  eraldi sordina nisupüül, speltapüül. Kas mahejahud või natuke tugevama teraga,  kas nad tahavad rohkem ahjus kuuma saada,  et nad kerkivad kauem või valmivad kauem? Nad võivad lihtsalt kergitusainet natuke rohkem vajada  ja kui on täisterajahuga tegemist, siis ta tahab rohkem  vedelikku sest täisteratoodetega ongi see probleem,  et, et kuna nad on raskemad, siis peab see taigen olema  niisugune konsistentsilt natukene pehmem,  et tal oleks jõudu kerkida. Aga milliseid tooteid võiks mahejahust teha,  mida, mida võiks soovitada, kindlasti võiks nagu kodus  asendada või proovida või katsetada. No lisaks karaskile, mis me täna teeme? No seesama lihtjahu, see sobib näiteks väga hästi  ka pudruks, et veega keedetud jahupuder,  et kuna ta on just nimelt selline kore, siis näiteks Sõredad jahud sobivad väga hästi küpsetisteks,  mis peavad olema natukene krõbedamad. Et mina olen teinud isegi kringlit, mis jääb niisugune  mõnusalt mure. Ja samas sõrejahu on väga hea kastmejahu  sest ta ei lähe klimpi. Aga sõrejahu peab ka otsima, et, et seda nagu kõikidest  poodidest ei pruugi saada, kuna sellel on nõudlus  millegipärast väga väike. Nii nüüd siis vist ainult ahju ja kaua ta seal olema peab? Paneme siia seemneid ka peale, et siis ta on niisugune nägusam. Mahetootmine ei aja taga rekordsaake ja sobib paremini neile taludele,  kus maa pole eriti viljakas ja ka inimesed ise hingega  keemiast puhta tootmise pooldajad. Traditsiooniliselt valib põllumajandusministeeriumi  moodustatud komisjon igal aastal välja parimad mahetootjad  ning sel aastal said selle tiitli Riido talu Saaremaalt,  Kaire Vannas Hiiumaalt ning Uus-Vainu talu Läänemaalt. Uus-Vainu talus kasvatatakse lihaveiseid,  köögivilja ja teravilja. Lähevad Märjamaa lihatööstusesse. Tulid ja porgandid, need lähevad siia kohaliku Haapsalu  linna toitlustusettevõtted, koolid. Ja teravili läheb läbi tulundusühistu Eesti mahe  ja Vändra leib on olnud. Ja siis ka piimatoodete mahedad piimatootjad,  kes kuidas tänavu siis selle teraviljasaagikusega lood on. Nüüd siis sinu talu näitel? Keskmine oli normaalne, niisugune kahe tonni ringis oli hektaril. Tänavu aasta rukit ei ole, rukkitalv hävitas rukki ära,  et seemneportsu sain ühe põllu pealt, aga suviteraviljadest jah,  suviteraviljad olid nisu, nisu jäi alles,  nisuga ei olnud ka normaalne. Võrreldes viljelusvõistlustel ilma tegevate taludega pole  kaks tonni hektarilt kuigi suur saak. Ometi on maheteraviljal lisaväärtust, nii et  selle kasvatamine tasub ära mahetootjale makstavale hektari  toetusele lisaks maksavad veidi paremat hinda  ka mahetoodangut valmistavad pagaritööstused. Sa oled aastast 2001 mahepõllumajandusega tegelenud,  et on see sinu jaoks ennast õigustanud. Minu jaoks küll jah, ometi on ka siis mahetootmisel ikkagi  ka miinuseid või ütleme raskusi. No näiteks üks on taimekahjurid, kuidas sa  siis nüüd nendega võitled? Kui kartulimardikaga tuleb, siis tuleb, ega ei olegi midagi teha. Tähendab jah, seda, Vist mingi emasaal vist oli selle nimi, mida võib kasutada. Aga üldiselt mul on läinud õnneks väga palju,  ei ole olnud. Aga kui, kui tuleb, kas siis oled ükshaaval korjamas käinud  või olen käinud korjamas neid küla kokku ajanud naised  ja suvel On lapsi, on siin? Aga jah, ei jõua. Kaheksa pool hektarit oli tänavu aasta mai,  see mass on. Väga palju rahvast läheb vaja, kui käsitsi ära korjata. Mahedalt kasvatatud köögivili maitseb rohkem  ka kahjurputukatele ja seetõttu on mahe köögivilja väga  keeruline masinatega töödelda sest kõikvõimalike ussiaukude  välja uuristamine on jõukohane vaid inimkäele. See oli ka põhjus, miks Raido otsustas oma kartulit talus  ise puhastama hakata. Need, kellele ma viisin ennem kartulit, need ei olnud nõus  enam võtma, et seal läks nii palju kaduma. Siis ma hakkasin ise teda koorima. No seal köögiviljaruumis, kus, kus töödeldi,  oli väga palju naisi, kes olid usinalt töös,  et mida nad seal tegid ja miks neid nii palju peab olema,  noh, nemad võtavad välja tõugud kartulist porganditest  ja vaatavad üle Mahekartulis seda tõuku jagub. Tõugud ja silmad ka nagu. Aga see ju tähendab siis ikkagi ütleme suurt. Kadu. Kadu on suurem ja kao, ma söödan loomadele ära. Nii et omamoodi jälle selline ring on tööle pandud,  et kõik on, kõik kasutatakse ära enda enda huvides. Mis ma tast minema viskan. Noh, komposti saaks küll teha, aga see on  nii väike kogus jälle. Lasen läbi looma looma saada, sealt tuleb ju  ka jälle ju tagant uuesti. Aga räägime sellest masinapargist, mis on vaja. Köögiviljade töötlemiseks, et mis seal, mida sa oled nagu ostnud,  no seal on liini moodi asi või liin nagu,  et seal kõigepealt on must kartul on kodus  ja siis tuleb ta Puhastame noh. Kuidas ma ütlen liivapaberiga või niisugune,  puhastab ta ära siis tuleb sealt noppe lauale. Seal nüüd siis puhastada ära ja siis läheb uuesti ämbrisse. No palju see müügitöö siis ikkagi nagu ajaliselt aega võtab,  et, et kas, kas ütleme, vanad kunded tuleks läbi käia korra  kuus või korra kvartalis iga miku nende juures? Viin kartuli ja siis ma olen seal ka kogu aeg. Et köögiviljakasvatus on väga tööjõumahukas,  loobus Raido teiste köögiviljade kasvatamisest  ning ostab neid kokku ümbruskonna mahetootjatelt. Kokkuhoidu nii ajas kui rahas annab ka hästi laabuv koostöö  naabri mihkli taluga. Teeme koostööd ühe taluga. Ja me noh, ostame või investeerimis nagu koos,  et üks ostab ühe asja, teine ostab teise asja. Ega me põllu peal teeme samamoodi tööd koos,  et meil on põllud palju, mis on niimoodi,  et jookseb piir vahepeal ja ühes otsas on tema põlv  ja teises otsas on teine põlv. Vahepeal me ei hakka ringi keerama, siis käime nagu otse  otse läbi. No paljud talumehed on samamoodi mõelnud,  et ju ju võiks, aga siis on probleemiks see,  et kui on ilusad ilmad ja näiteks mingi koristusaeg,  siis kõik tahavad, et ju masinad tema põllu peal töötasid just,  just see hetk, et, et sellepärast ostetakse oma oma asjad,  et, et kohe saaks üles teil selle sellepärast tüli ole tulnud,  et kuule, et. Aga meil on saak ka nagu koos ja siis siis me pärast müüme ega. Niisugust otsest tüli ei ole, me oleme. Kui o nisulõikus, siis on nisulõikus. Või külm või, või külvame ühe asja maha,  siis lähme järgmise asja. Aga mida te niimoodi ütleme, koos olete siis soetanud mis,  mis masinaid, mis tehnikat. Nimeliselt otse ei ole nagu koos soet. Noh, mina ostsin traktori, siis tema ostis kuivati  ja käru ja niisugused asjad, ütleme et summa on nagu enam-vähem. Niimoodi. Tööd jätkub Uus-Vainu talus aasta ringi ja peremees Raido  Raba saab kõigega hakkama, ehkki ühe käe kaotanuna pole tal  see kindlasti nii lihtne kui tavaliselt. Mis tööd praegu käsil, siis on lehmadele uue karjasmaa kätteandmine. Sa ei ole ju lihaveistega kogu aeg tegelenud,  et kuidas see nagu algus sai või kuidas läks piimalehmadelt  veise karja peale üle pulli tõi aberdiini puhtad pulli  ja siis hakkasin üle minema. Aga mis see põhjus oli? Piimalehmaga on ka palju tegemist, lüpsjad ei olnudki  ja turustamine oli ka keerulisem. Aga aga talvel, kas nad on? Talvel on lauda juures, nüüd seal käib söötmine. Väljast söötmine söötja seal endale. Laudas on küll lauda, uksed on lahti, käivad nii,  kuidas ise heaks arvavad. Õhk on sees. Aga millised need põhilisemad tööd ütleme praegu  siis siin sügisel vastu vastu talve on, tuleb midagi ette  ette valmistada ka neile, et noh, üks on see,  kui rohumaa on ära söödud Töö, mis on, on sügisel sorteerimine, võõrutamine veel,  aga, aga kuidas see võõrutamine käib, sest et neid siit  välja pealt kätte saada ei, siis ongi koju  ja siis ajame nad lauta sisse ja siis sorteerime ära,  mis on. Vanus täis juba siis läheb korraks kinni  ja niikaua, kui nad on üks naabri naine küll on kurt,  vahepeal karjuvad seal. Et see on veel üks suurem niisugune töö mis nendega on. No meie ees, siin on igasugused potsikud  ja purgid. Ene, see meenutab natuke nõiakööki. See ongi nõiaköök. Sest et see nõidumise amet oli tegelikult ju seotud  taimedega nõiad ju ju määrisid ennast ka nõiasalvidega,  need olid tehtud omakorda taimedest ja see on otsese seosega,  me oleme lihtsalt ära unustanud, et mis,  milleks ja kui taga uuesti meenutada, et  mida ja mille jaoks kasutada siis ei pea just nõiaks hakkama. Aga, aga loodusega saab paremini hakkama küll. Miks peaks kodus selliseid, ütleme kreemi  ja salve tegema? Näo, või mis iganes põhjus väga lihtne. Mina teen sellepärast, et ma tahan väga kvaliteetset  ja väga luksusliku asja ja väga hea hinnaga. Et see, et seal ei ole ühtegi mürk mürgist lisandit,  seal ei ole kemikaale sees mis, nagu võiksid kahjustada kõik säilitusained,  igasugused parandajad, emulgeerijad, et ühtegi sellist  sünteetilist asja ise ei panda. Aga kui kodus teha koduste vahenditega, kas  siis neil kreemidel on täpselt, ütleme sama mõju näonahale,  kui ütleme, siis poe poes müüdavatel. Mõju on täpselt selline, nagu ise tahetakse,  kui natukene mõndagi taime tunda, kolm-neli mõnda õli tunda,  samamoodi kolm-neli natukene eeterlikke õlisid valida jälle  endale sobivad ja, ja siis see mõju ongi täpselt selline,  nagu inimene soovib. Igal igal taimel on oma oma mõju ja roosileht. Tegelikult on see meie harilik kibuvits. Niisugune kopsutäis suve tal on ka, noorendab väga palju  häid naha peale mõjuvaid omadusi, aga siis on tal veel  stressi vähendav toime. Ja kui roosiõlina teda kasutada, siis ta on  nii metsikult kallis, et selle paari tilga peale võib-olla  jälle tekib stress, et kui raha kulub, aga õie kibuvitsaõie  peale ei teki mingit stressi. Aga mõju on ikka. Vist üks kõige lollikindlam on siis saialill. Seda ka pannakse igale poole. Saia lill ongi see, et mida kõike, mida kõik väga hästi teavad,  aga tal on veel selline topelttoime, et tal on kaks,  kaks, kaks osa, lehe osa on siis nahale kollageen. Sitkeks ja noorendab ja, ja väga-väga hea on ta nahale,  aga siis seesama kontsu pool. Vot siin on nüüd sellised tõelised raviomadusega ained,  kõik need parkained siin sees, temal on isegi pisut  vähivastane toime, et kui nüüd kogu see õis sinna tõmmise  sisse panna, siis ta on lihtsalt kasulik. Siin on terve ports. Et siis eeterlikke õlisid kas neid peaks  ka panema või? Neid tegelikult ilmtingimata ei pea, et kui tahetakse  sellist kohe hüper super, et väga-väga hea toime,  et siis on jälle vaja targasti kasutada ja,  ja valikut teha, et, et kadakas paneb siin naha nahale,  annab aktiivsust ja, ja aitab mürke välja viia. Südametilgad on, nad on selline jälle, meil on siin omad probleemid. Tootmisega ja, ja selle lubade saamisega,  aga siin on tegelikult astelpaju seemneõli  mis on väga noorendav, ilma ümbruse kreemile soovitatakse  ja miks mitte mõni tilk ka tavalise kreemi sisse. Nii, aga teeme siis ühe sellise protsessi  ka läbi, et näidata, kuidas see täpselt sellise kreemi  tegemine käib. Et kõigepealt ma panen sulama emulgaatori ja,  ja mina panen mesilasvaha mesilasvahaga,  on nii, et kui nüüd ütleme, panna ainult mesilasvaha  sulatada üles panna siia sisse natukene rasvaainet Ja siis võib-olla mett, siis on olemas huule huulepalsam  talveks lastele? No minu muidugi rasvaga seostub kohe searasv searasv on väga hea,  eriti kui ta on kodus hea rasv, kui on kodus,  kelle keegi siga peab ja osatakse seda rasva välja välja sulatada. Aga kookos rasv, iga, meil on igasugused peened rasvu  ka praegu müügil, mida võib kasutada, või tavaline koorevõi,  väga hea kasulik nahale. Nüüd on ilusti vaha sulanud, ei tohi väga kuumaks lasta,  üle 60 kraadi ei ole soovitav, aga ütleme nii,  et see on katse-eksitus, meetod, et noh,  enam-vähem, kui ta on just just sulanud,  et väga hullusti see vesi siin vesivannis ei kee,  et siis tuleb õli peale. Ja kui nüüd on, on see vaha ilusti siin uuesti ära sulanud. Et tükikesi ei ole, siis ongi see õli pool valmis. See on nüüd tõmmanud umbes 10 minutit alla 10 pole mõtet,  sest et siis ei jõua need igasugused kasulikud ained siia  sisse erituda. Aga noh, kümme-viisteist minutit on see,  aga võib ka rohkem, et, et nii nagu ravi ravimteedega ikka,  et vahest mõnda asja peab isegi kaks tundi leotama  ja isegi natukene keetma, aga noh, see on juba peenem pilotaaž. Et saialillele piisab kümme-viisteist minutit  ja siis sutsu oli siia peterselli pandud. Nii, ja nüüd hakkab siis see nõiaköögi pool et umbes üks  ühele on selline vahekord, mis on nagu enam-vähem Toimib. Ja, ja liigutus on selline, et võib kasutada  ka miksrit, kui on suurem kogus kindlasti miksrit,  aga temal peab tekkima see kreemistruktuuri alg selline  molekul ja, ja siis vastavalt, kellele ta hakkab ennast üles ehitama,  et näete, ta juba hakkab vaikselt valgeks tõmbuma,  näete, ja nüüd hakkab ta vaikselt kõvaks muutuma. Noh, tahkestuma. Et enam teda oluliselt jahutada, palju ei pea. Näete, hakkab tekkima kreem. See hetk. Kus võiks tegelikult panna panna sisse aroomiõlid,  kui nüüd siia näiteks pandud roosi ja, ja,  ja, ja sedasama kurereha siis, siis nad annavad ise  nii palju aroomi, et tegelikult on liigne,  tundub, aga kui nüüd näiteks tahta. Kuna me nisuiduõli seekord ei pannud, mis on noorendaja,  aga üks korralik naisterahvas muretseb alati sellepärast,  et noorendaks, kui on lastele lastekreem,  on ka see ideaalne, siis see kindlasti mitte panna. Eterlike õlisid ei ole mingit mõtet aga siis võib panna siia  tilgakese niimoodi tilgakaupa. See on niisuguse väga ägeda lõhnaga. See on porgandiseeme. Pole kõige hullem ja mahe ju. See on üsna vinge, aga siis selleks, et teda mahendada võib  panna näiteks. Rosmariini näokreem ei pane jalakreemi sisse,  tema aitab igasuguse seenelistel ja, ja jaa,  šampooni sisse. Palsami sisse aitab kõõma. Ära võtta aga Sander, tema on selline harmooniat ja,  ja tasakaalu tekitav õli järgmine asi, mis,  mida teha võiks, kui näiteks, kui on vaja sünnipäevale minna  või ämmale külla. Et häid. Head muljet jätta, siis võib võtta väikse purgikese,  mis iganes purk sobib ka see, mis on mingi toidukese alt ära  puhastatud lipsukene ümber. Ja panna see kreem purgi sisse. Näete, ideaalne kreem. Kreemide kodusel teel kokkusegamine on saanud järjest populaarsemaks,  sest ühendab nii mõnusa käelise tegevuse oivaliste aroomide keskel,  mille tulemuseks on omanäoline kosmeetikavahend. Looduskosmeetika saladusi ja ka muid tarkusi tervislikumaks  eluks jagab Viimsis asuva Harmoonikumi kohviku  koolitusprogramm aastaringselt. Meiegi jätkame nõuannetega loodus kosmeetika valmistamiseks  kahe nädala pärast. Reet, kuhu aeda tuleks üldse tee ehitama? Tee tuleks ehitada niisuguste kohtade peale,  kus on kõige rohkem käimist eelkõige just. Peahoone ukse ette ja peahoone ukse eest näiteks kõrvalhooneteni. Aga kui on situatsioon nii nagu taluhoovis on,  et hooneid on palju ja laut ja küün ja ait  ja siis lõpuks tuleks nagu hoov ära tsementeerida,  siis tuleb mõelda selle peale, et kuhu kõige rohkem seda  teed vaja on. Milliseid teetüüpe on, mille vahel inimene võiks valida? Teekattetüübid võivad olla siis kas lahtiste pinnakatetega  kaetud teed, milleks on näiteks. Hakkame lihtsamatest pihta puiduhake ekseldatud puukoor. Igasugused kruusaveerised. Või siis? Tavaline kruus, purustatud kruus, osa nendest jääb jalgade  külge kinni, näiteks tavalise kruusa kanname tuppa sisse ilusti,  kruusaveeriseid ei kanna tuppa. Ja sellised tükk materjalid, mis on konkreetsed,  puhtad mis võivad olla kas looduslikud või tehislikud. No tehisliku all me mõtleme tsemendikive  või tsementplaate ja loodusliku all me mõtleme siis. Kas munakivi Me rääkisime praegu teekattematerjalidest,  tee koosneb teekattest, kattematerjalist,  tasanduskihist ja kandekihist. Ja kõigepealt sinna auku, mis me kaevame maa sisse,  kuhu tee tuleb tuleb laduda siis kandekihi,  materjal, kandekihi materjaliks on kõige lihtsamaks,  materjaliks oleks loomulikult kruus. Kuna kruusa sees on ümmargused kivid, siis selles mõttes ta  ei ole väga hea materjal. Aga Eestis kasutatakse teda palju, sest ta on odav materjal. Palju parem oleks kasutada killustikku läbimõõduga null,  32 mis haakub hästi, mis ei ole ümmargune,  on killustik, on alati nagu teravate nurkadega teravate servadega. Seetõttu nad osakesed nagu haakuvad omavahel. Selle peale tuleb siis tasanduskiht. Tasanduskihiks valitakse siis kas ehitusliiv  või sõelmed. Ja sõelmed peavad olema siis paesõelmed või graniidisõelmed  ja parim lahendus oleks graniidisõelmetele igasugune tee laduda. On küll kallis materjal, aga selle eest,  nagu tee tee, püsib väga hästi. Siis on vaja tööriistu millised need peaks olema ja,  ja, ja kuidas neid valida, et need õiged oleks. Alustatakse tee kaevamist labidaga või siis tellitakse kopp,  kopp kaevab teile, tee süvendi ära ja kui labida ostate,  siis vaadake, et selle labidal oleks keevitatud,  siit labida leht külge, mitte ei oleks kruvidega külge kruvitud,  nii siis on vaja see tee maha märkida, ehk  siis kaardi pealt plaani pealt loodusesse,  et kui lai tema on ja selleks on väga hea kasutada  niisuguseid armatuurrauast vardad või, või üldse rauast  vardaid siis on ehitus nööri vaja. Võib kahe rulli peal olla, siis ei ole nagu nöörist vaja üle  hüpata saab mõlemasse serva eraldi nööri tõmmata. Nöör kinnitatakse, pärast näitame, kuidas  selle varda külge siis süvendi põhja võime panna geotekstiili. See on niisugune materjal nagu nagu millega teda võrrelda  vanasti kurnariidega võib-olla. Et vesi läheb läbi. Aga ta ei lase nagu alt tulevat vett ülesse  ja selles mõttes ta hoiab erinevaid kihte,  ta ei lase siis aluspinnasel tungida selle kandekihi sisse. Osakest osakestel. Ja seetõttu tee on stabiilne, saab peal sõita  või rahulikult kõndida. Klassikaline reha vaja, reha tuleks osta niisugune,  mis on siis? Tugitugedega siit jah, et tema saaks keerata selili  ja selle rehaga oleks võimalik siis seda materjali laiali ajada. Edasi on vaja panna maa peale niisugused rauast. Torud, kas nad on ümmargused või kandilised? Nendega looditakse tee tasapind paika ja nende,  kus oleneb siis tee suurusest või laiusest tasanduskihi materjal. Tõmmatakse? Sellise laua jupikesega siis tasaseks enam-vähem. Nii ja seejärel. Tehakse seda segulauaga, et suur tasandus võib lauaga teha  ja päris tasanduse siis segulaual et segulauda,  mitte kõveraks tõmmata. Siis looditakse paika need rauad, mis te maha panite,  et saaks täpne kõik. Siis võetakse kivihaamer ja pekstakse kivid paika  ja ikka kummihaamriga töötavad eestlased. Kummihaamer ei tee piisavalt tugevat nagu seda tal ei ole  piisavalt inertsi, et kivi paika lüüa, et selleks on  spetsiaalne haamer. Muide, neid ei ole ka Eestist saada, see on Austrias toodud. Ja siis kõige lõpuks, kui tee sillutis on laotud,  siis võetakse hari ja pühitakse see vuugitäide vuukide vahele. Kui teed hakata tegema, kas alati peab joonis olema? Oleks hea teada seda, et kas me soovime. Seda vooki nagu ebamäärasena maha panna või me soovime  ridadena kive maha panna, ka munakivi on võimalik ridadena  maha panna, see siis tähendaks seda, et nad on enam-vähem ühesuurused,  vaja valida ja vuugivahet siis oleksid nagu vaheldumisi nüüd  siin alumisel joonisel on näha selle tee läbilõige. Kattekiht tasanduskiht ja kandekiht ja need kolm kihti on kohustuslikud,  ilma nendeta ühtegi teed rajada ei saa. Siin on hästi näha serva kivi mahapanek. Et see servakivi tsementeeritakse paika vähemalt kolm päeva  enne päris teekatte ladumist, sest see peab tsementeeruma  ja paika jääma. Ja nüüd selle alustaldmiku paksus peaks olema vähemalt 20  sentimeetrit ja panna tähele seda, et see ei läheks liiga  kaugele muru alla, sest see ala, mis siin kõik tsementeeriti  ja ära siin ei kasva, pärast teil muru ja kõik kõrbeb ära. Tee mustrijooned on erinevad. Me peame mõtlema, milline see hoone on ja milline see  mustrijoon siis olla võiks, et kas meile sobivad kõverad jooned,  looklevad jooned või. Sobivad meile mingisugused geomeetrilised jooned ringi osa  või siis hoopis. Sirged jooned ehk ruudu või ristküliku nagu kasutamine tee kujunduses,  sõltub selle hoone arhitektuurist ja, ja aiakujunduse  stiilist ka veel. Aga mida kõige raskem teha, on raske öelda,  mida kõige raskem teha on. Kui tee tegemine on selge, siis ei ole ükski tee raske ehitada. Seega on meil kõik teadmised tee rajamisest  ning selleks vajalikest materjalidest ja tööriistadest  olemas ning kahe nädala pärast proovime ka praktikas üht  kiviteed rajada. Järgmises saates Vinguti-Juurimaa talus on kõik tegijad. Vaatame Angla pärandkultuurikeskuse iidvanu masinaid. Selle nädalaga on viinakuul peaaegu ots peal. Täna öösel keerame kellaaja talveajasse ning nädala pärast  astume juba talvekuusse. Järgmise laupäevani sõida maale.
