Kui 2019. aastal valmistasid põllumehed köögiviljadel ette
2035 hektarit maad, siis sel aastal juba poole vähem.
Probleem sai alguse koroona ajal, kui välismaalt töötajaid
enam ei tulnud ning olukord ei ole köögiviljasektoris taastunud.
Eesti maaülikooli köögi viljanduse lektor Priit Põldma ütleb,
et kodumaist köögivilja jääb järjest vähemaks. Inimesed süüa ikka saavad, niikaua kui on võimalik importida
köögivilju muudest piirkondadest. Köögivilju pakendatakse praegu näiteks salvestis salvesti,
ostu- ja logistikajuht.
Taavi õun arvab, et köögivilju kasvatatakse vähem,
sest ei ole inimesi, kes saagi ära korjaks. Kasvatada jah, tahaksid paljud, aga see,
kuidas saaks sealt maast kätte saada.
Tööjõupuuduse kontekstis on keeruline. Õun ütleb, et praegu peab ettevõte ostma kurke Saksamaalt.
Ta lisab, et välismaalt kurke sisse tuua on kallim,
mis tõstab toote hinda. Ega välismaalt tuues sul lisandub transpordikulu,
see oht on olemas, aga ma ei tahaks seda ära hirmutada veel,
et kui kui see eesti kurk siiski hakkab ilusti tulema kasvama,
siis me oleme ikkagi oma numbrite juures.
Köögiviljad ei ole väga kallid, saadused. Priit Põldma ütleb, et maaharijad võivad põllumaad vähendada
ka seetõttu, et nad ei tohi kasutada enam seniseid taimekaitsevahendeid.
Need olid küll tõhusad, ent keskkonnale ohtlikud. Keskkonnasõbralikumate taimekaitsevahendite registreerimist
veel ei ole, neid ei tule nii palju juurde
ja seetõttu on kahjurite ja haiguste võitlemine keerulisem. Tartumaal kasvatab köögivilju Tarmo Tuvikene.
Ka tema sõnab, et maal on töötajaid keeruline leida.
Kui eelmisel aastal said huvikene 50 tonni kurki,
siis sel aastal loodab ta saada vähemalt 30 tonni.
Ta lisas, et see aasta vähendab kurgisaaki ka ilm. Võrreldes eelmise aastaga paistab, et tuleb vähem,
et ilmad ei soosi kurgi, siiamaani ei ole soosinud kasvu,
natukene ööd on jahedad.
