Seitsmendal juunil algab loodusfestival Tartus,
Tartumaal, Tallinnas, Räpinas, Võrus ning mujal
ja selle avamine toimub Tartu Ülikooli botaanikaaias,
kus tähistatakse seekord 200 kahekümnendat aastapäeva
ja avatakse näit.
Ilus roheline varakamber.
Loodusfestivali nimi on eluaeg neid mõlemaid sündmusi,
nii seda näitust kui loodusfestivali on tulnud tutvustama
kaks inimest. Need on hingekokk.
Kunstiajaloolane, näituse roheline varakamber,
kuraator ja Kaarin heinbioloog, kes on loodusmuuseumis tööl
projektijuhina ja on ka selle festivali projektijuht.
Tervist. Tere.
Tere. Niisiis Tartu Ülikooli botaanikaaed on 220 aastat tegutsenud.
Mida on teada selle botaanikaaia alguse ajast? Tegelikult me tähistame jah, selle aasta juunis 200
kahekümnendat botaanikaaiaaastapäeva, aga võib ka arvata,
et tegelikult botaanikaaia algus ulatub tagasi hoopis
kaugemale seitsmeteistkümnendasse sajandisse.
Akadeemia Gustav Jana aega, kui 1632 akadeemia,
kus ta veana Rootsi kuninga poolt asutati siis esialgu küll
ei olnud botaanikaaeda veel plaanis aga mõnede aastate
pärast sai siis ülikool omale ehitamiseks krundi Jaani
kiriku praeguse Jaani kiriku vastu ja, ja on teada üks Riia
piiskopi külaskäik Tartusse, kus ta siis kirjutab,
et selles uues ülikoolihoones on siis suur auditoorium
ja ja õue peal on siis väikene taimede aed
ja kuur tööriistade jaoks. Ja täitsa võimalik, et kuni aastani siis esimesed 15 aastat,
kui hakkas jälle Rootsi ja Vene vaheline sõda pihta.
Et see esimesed 15 aastat võis seal tõesti pisike taimeaed olla.
Sinna pääses siis tänavalt kangi alt hoone kangi alt sisse.
Sest see meditsiiniprofessor, kes selle aia rajamisest nagu
hoolt kandis, tähendab see võis olla tema enda huvi,
sest ta oli sellel ajal Tartu ainuke linnaarst.
Aga hiljem tehti veel mitmeid katseid, aga siis see aia
rajamine enam ei õnnestunud. 1691 vaadati juba Tartus välja krunt, aga sõjaväevõim ei
andnud selleks luba, see ei sobinud see välja valitud krunt siis,
kui ülikool kolis Pärnu 1699, isegi krunt mõõdeti seal välja.
Aga noh, siis sai juba ülikooli tegevus otsa
ja akadeemia Gustav Yana lõpetas peagi oma tegevuse.
Nii et päris see kindel asutamine dokumentaalselt,
kus siis ka tõesti püsiv aetud tekkis, on ikkagi aasta 1803.
Kuigi 1802 nii-öelda ülikooli põhikirjas oli botaanikaaed
kindlalt ära nimetatud, aga terve aasta otsis siis
botaanikaprofessor üldise looduslooja botaanikaprofessor,
German siis tartus krunti. Ja siis 1803 on siis juunikuus on siis teada,
et German esitas siis ülikooli nõukogule
või selle välja valitud krundi, mis siis tookord oli siis
praeguse Vanemuise ja Tiigi tänava vahelise pargi ülikooli
loodusmuuseumi ja siis kitsa ribana, nagu tuli see krunt
siis Riia tänava poole, kus siis praegu on ülikooli hoomikum.
See oli siis esimene aed. Mis sellest aiast hiljem sai? Sinna hakati tegelikult kibekähku projekteerima kasvuhoonet
ja see aed oli talireljeef, on tasane.
Ja ülikooli arhitekt Krause see nüüd on ka näitusel väljas
on projekteerinud sinna tegelikult väga põneva põneva
sellise aiaplaani et muuta seda reljeefi natuke maagilisemaks,
on ta siis planeerinud sinna aia keskele,
umbes võiks olla praegu hurda kuju asukohal tehiskünka,
mille sees oleks siis rott, mis siis oli romantilise
aiakujunduse üks selline osa ja tiigist siis oleks tulnud
siis veekanalid, mis siis laiaga Arena siis oleks lõppenud
selle tehiskünka ja selle groti ees. Ja see projekt on väga tore, sinna kõikkondaamid joonistatud
pikkade kleitidega ja ja vesi ja puud ja noh,
hästi niimoodi kaunilt detailselt välja.
Aga muidugi sellest projektist ei saanud asja,
sest ülikoolile pakuti siis botaanikaaia praegust krunti
1806. aasta kevadel ja kuna seda pakuti kingituseks tasuta,
mis oli reljeefilt palju parem.
Sest esimene aasta siin lageda välja peal olid juba taimed
ära külmand ja see tiik ei olnud ka allika toiteline,
tekkis suvel veeprobleem ja need aed nii-öelda tuli ümber
kolida ülikooli nõukogu otsuse järgi. Täitsa huvitav, mind hakkas lihtsalt huvitama nüüdse tiikide küsimus,
et kas see tiik ehitatigi siis tegelikult kunagi digitänava
tiik on kunagi botaanikaaia jaoks ehitatud vä? Ei, Tiigi tänava tiik oli täiesti olemas
ja kui botaanikaaia jaoks krunt osteti, siis esialgu see
tiik ei kuulunud, see oli tookord Tartu linna piir,
täpselt ja kes ei kuulunud üldse veel nii-öelda linna selle
krundi omanikumaadesse, vaid see kuulus Tähtvere
mõisapõldude alla, nii et sealt hakkasid kohe Tähtvere mõisa
põllud ja Tähtvere mõisnikud osteti siis tiigi ala veel
juurde et saaks kasta. Et tiik on seal kogu aeg olnud.
Muidugi vanemad inimesed mäletavad, et tegelikult nõukogude
ajal tehti sellele tiigile nii-öelda remonti,
aeti pool tiiki kinni, et see tiik on praegu tegelikult
palju väiksem kui ta, kui ta kunagi olnud,
kui vanasid fotosid, vaadata, et seal on olnud saarekene
ja ja Sillakene saarekese peale ja nii, et noh,
Tiigi tänava poole, nagu see tiik on olnud laiem
ja sellest ka tänava nimetus tiigi ja Vanemuise
ehk tookordne Aia tänav, see ei ulatunud absoluutselt üldse
praeguse asukohani pes siis Pepleri tänav aga tegelikult ära,
et edasi olidki nii-öelda põllud ja heinamaad. Me praegu olema ka siis põllul ja heinamaal tegelikult
või põhimõtteliselt küll, jah, olles siin Pauluse kiriku
vastas Tartu stuudios.
Aga nüüd väga kaunis veesilm on ka selles praeguses botaanikaaias.
Et kas see oli siis olemas ka tollal. Ja seal on nii, et see tiik oli olemas selle,
siis selle krundi, siis kinkis Peterburis elav paruniproua
fon renkov ja selle suure kingituse eest siis keiser Aleksander,
esimene otsustas siis, kes tegelikult patronosheeris nagu
Tartu ülikooli otsustas siis annetajale proua paruness-ile
siis kinkida Tiimantist kaelakee ja tema härrale püha Anna ordeni,
millel olid siis teemant initsiaalid, nii et need isikud,
kes tegid ülikoolile suure annetuse saitzis keisri poolt ka
ära märgitud. Aga see tiik oli seal, jah, oli selline kinnikasvanud.
Et kui see aed sinna ümber koliti, siis hakati seda tiiki puhastama,
anti talle selline praegune ovaalne kuju
ja tegelikult ütleme piki kroonuaia tänavat,
et on olnud, seal on väga Allikane olnud,
see on vana vallikraav.
Ja, ja seal oli siis Ojamis siis nagu tiiki toitis.
Ja kevadeti muidugi, need olid aastakümneid
või õieti juba peaaegu rohkem kui enam-vähem kogu
botaanikaaia ajaloo jooksul on kevadeti olnud siis probleem,
et toomel valguv vesi kipub ikka üle ujutama sealt seda
kunagist Vallikraaviala ja, ja nii-öelda tiik muutub suuremaks. Ja see vallikraav siis läbib ka Vallimägi
ja Vallikraavi läbivad seda.
Botaanik. Ka botaanikaaia, see, mida me praegu nii-öelda näeme kõige
kõrgema kohana kus on maa monument ja Germany monument,
et see on tegelik kult bastionivöönd ja,
ja samas on ka botaanikaaias jupp keskaegsest linnamüürist
mis siis bastionid on hilisemad, need on siis tulirelvade
aegsed ja kui botaanikaaed, siis see krunt saadi siis
tegelikult mõne ühe joonise peal, on isegi näha,
et see bastioni teravkolmnurk, mis siis nagu suunaga praegu
läheb siis nagu põhja suunas ütleme Emajõe
ja selle kroonuaia tänava ristumise koha poole. Et seal on olnud siis telliskividest tegelikult noh,
niukene tõsine müür, mis siis kaeti hea aiamullaga selleks,
et sellest siis kujundada selline maaliline krunt,
kus saaks ikkagi taimi kasvatada. Kuidas me saaksime oma looga nüüd edasi minna jõude
tänasesse päeva, mis siis nende 200 aastaga veel on toimunud seal? No näitus tegelikult keskendub paraku ruumi oli vähe
ja näitus keskendu pigem varasemale ajaloole,
et kuidas see asi alguse sai mida sinna on ehitatud
ja ma olen proovinud arhiivist leida ka aiaplaane
ja need ka välja pannud koos siis seletustega,
et kus, mida siis on kasvatatud.
Et kuigi päris alguses, kui botaanikaaed sinna ümber koliti aastas,
siis 1806 hakati juba rajama tõenäoliselt neid apteegi
ja mürktaimede peenraid, sest meditsiiniõpinguteks oli seda vaja,
aga aiaplaanile on nad siis alles kantud siis 1873,
kui tehti hästi põhjalik väljaanne botaanikaaia kohta. Direktor Wilkom koostas selle ja, ja siis on ka väga-väga
põhjalik aiaplaan, kus on kõik istepingid
ja kaevud ja puukuurid ja kõik on ära näidatud,
et selle me oleme nüüd hästi suurelt välja trükkinud
ja näitusele pannud, et noh, et seda on lihtsalt põnev uurida,
kus midagi on asunud.
Ja hilisemad ajad täpselt samuti 49. aastal botaanikaaeda
tehti siis Midžuurini osakond kuna noh, selleaegne
kohustuslik bioloogia oli siis samalussenkistlik juriinlik
õpet tõus ja on selle aia plaan täpselt samuti väljas,
samuti natukene fotosid, et kuidas seda aeda rajati
ja missuguseid sorte, et sinna siis istutati. Milline see Mihhouringliku aia eripära oli,
siis? Seasus pikki kroonuaia tänava müüri ja seal olid sellised
huvitavad sordid.
Mina ei ole botaanik, ma ei tea nendest,
mis need olid.
Agast sortidel olid väga toredad nimed. Komnoor ja seda Haanovlane ja punane hiinlane
ja noh, ma ei, ma ei tea, kas need kasvasid puus
või maas, aga aga noh, niukesed toredad toredad nimed
ja siis on foto ka, kus siis direktor August Vaga koos
asedirektoriga ise siis istutavad sinna siis puid. Milline ülesanne on botaanikaaial praegu bioloogide ettevalmistamisel? Botaanikaaed oma erakordse elurikkusega on kindlasti näiteks
tudengitele ja huvilistele hea koht, kus õppida neid taimi
tundma lisaks taimedele.
Kuna ma ise olen linnu inimene rohkem, siis ma tean,
et botaanikaaed on ka väga rikkalik linnustiku poolest,
nii et miks mitte seal ka linnulaulu käia õppimas.
Aga botaanikaaed ju hoiab, säilitab ka kaitsealuseid liike.
Vahetatakse teiste botaanikaaedadega seemneid,
tõmbab selline aktiivne taimede säilitamine
ja tutvustamine, nii et väga oluline koht Võiks nüüd rääkida loodusfestivalist, mis kestab
seitsmendast 11. juunini üle Eesti.
Mida te olete silmas pidanud seda kava kokku pannes? Selle aasta loodusfestival oma teemaga eluaed on
inspireeritud suuresti botaanikaaia juubelipidustustest
ja kuna juubelipidustused kestavad juunis
ja ka festival leiab aset juunis, siis nad ongi omavahel seotud.
Meil on väga palju tegevusi, mis toimuvad Tartu Ülikooli
botaanikaaias ja seal on nii ekskursioone kui loenguid,
näiteks ravimtaimedest, aga ka kontsert,
kus tulevad esitlusele prantsuskeelsed laulud aiateemadel. Et võib-olla see iseloomustab hästi ka tervet seda festivali,
et mitme päeva jooksul on niivõrd põnevaid mitmekesiseid
sündmuseid nii kuulajatele, kes eelistavad istuda
ja kuulata loengut kui ka liikujatele, kes soovivad proovida
näiteks esimest korda, mis asend, sündo ehk
venitusvõimlemine ja saab seda teha siis vabas õhus,
botaanikaaias.
Ja lisaks on meil mitmel päeval sellised suurüritused,
mis on suunatud peredele. On linnujaam, mis leiab aset reede õhtul lodjakojas kus siis
on välja valitud viis lindu, kellest inspireerituna muusikud
ja kirjanikud teevad luulet ja muusikat ja kõik meie
sündmused on peaaegu tasuta, nii et kui kava uurida,
see on küll pikk ja mahukas, siis ma usun,
et igaüks leiab sealt midagi. Ma märkasin ka ja alguses sai mainitud, et need ei ole
ainult Tartus.
Need sündmused. Festivali sündmused leiavad aset lisaks Tartule ka Tallinnas,
et meie partnerid Tallinnas on Tallinna loomaaed
ja Tallinna botaanikaaed, nii et ka seal on väga põnevad tegevused.
Et saab minna koos Urmas Laansoo tutvuma Tallinna
botaanikaaia taimerikkusega ja Tallinna loomaaias toimuvad
samal päeval siis laupäeval mitmesugused töötoad
ja saab tutvuda näiteks selle uue Kagu-Aasia vihmametsasektsiooniga.
Lisaks festivali ajal toimub suursündmusena loodusvaatluste
maraton ja maratonialad, nüüd on üle Eesti,
et neid on hetkel veel on aega, kõik, kes soovivad osaleda,
saavad otsida siis üles mõne avaliku ala,
kuhu minna ja näiteks Tallinnas on Kadrioru pargiala registreeritud,
kuhu on siis kutsutud ka eksperdid kohale,
kes tutvustavad sealset loodust Tartumaal näiteks Tõraveres
või Tartu külje all rohekrati aias. Et sel aasta maratoni üleskutse oli registreerida,
eraaedasid, et kas ise või siis koos abilistega avastada
elurikkust oma tagaaias. Kuidas saab teie sündmusele kampa lüüa? Loodusfestivali sündmuste kava on üleval meie veebilehel
loodusfestival poee.
Lisaks oleme me Facebookis leitavad nii loodusfestivali nime
all kui loodusvaatluste maratoni nime all.
Nii et kõige kiirem ja mahukam info on kindlasti meie veebilehel.
Neid tegevusi tõesti ongi igale huvigrupile.
Et siin nimeliselt niimoodi välja tuua, on neid väga rasked. No millal lausa omama bioloogiaharidust,
et see on ikkagi laiali, et võib-olla see kättesaadavusega Osas ma jäingi natuke mõtlema, et sa ei pea omama eriteadmised,
minna maratonile, et see ei tähenda, et sa ei
või minna, kui sa tunned, võib-olla ainult mets vindivinaadi ära,
et need on ka väga, väga nagu olulised liigid.
Et see festival ise ongi nagu selline pidu,
et tähistame, et meil on loodust ja kõiki neid võimalusi,
mida seal teha saab, et et mitte ainult haridavaid,
ka lõbutseda. Aitäh Inge Kukk ja Kaarin hein.
Kõne all olid Tartu Ülikooli botaanikaaia sünnipäevanäitus,
roheline varakamber ja loodusfestival Eluaed.
