Haapsalu linn tahab üldplaneeringuga keelata lageraie oma
paralep ja valge välja kogukonna metsades järgnevaks 10-ks aastaks.
Tegu on asulalähedaste metsadega, kus inimesed käivad
näiteks marjul ja sportimas.
Haapsalu aselinnapea Helen rammu sõnul rikub lageraie
puhkemetsad ära, kuid riigimetsa majandamise keskus
ehk RMK teisi raieliike ei kaalu. Männikutes ei saa enam kõndida, tuleb noorendik,
algusson ta võsa siis inimese jaoks ei ole enam läbitav,
on ära kaevatud, aga ega seal ei ole palju seda vana metsa
enam järgi jäänud, et nendel aladel juba raiusid nii palju tehtud. Rammu lisab, et haapsalu kogukond ei ole metsa uuendamise vastu,
vaid RMK võiks valida lageraie asemel mõne teise vähem
drastilise raieviisi. No teisi vii sügavuses mets raiub, eks ole,
uuendada turberaie ja harvendusraied ja hooldus sai,
et kõik on teretulnud, need üldjuhul ei kasutata,
sest nad ei ole majanduslikult otstarbekas. RMK peametsaülem Andres Sepp selgitab, et üldplaneeringus
lageraielubamine ei tähenda, et ühtegi puud püsti ei jää.
Loeb, et raiet tehtaks nii, et see silma ei riiva. Meie tegeleme nende Kaiatega ja uuendamisega ainult selles mõttes,
et uued puud mahuksid kasvama, et neil oleks piisavalt
valgust ja toitaineid.
Minu jaoks ei ole üldse tähtis, mis on selle raieliiginimetus,
aga kuna turberaie reglementeeritud seaduses siis lagedale
ja annab selleks palju suuremad võimalused kujundada
metsaraieala saab täpselt selliselt, nagu me kokku lepime. Rammu sõnul vastutab ka keskkonnaamet, kes väljastab RMK-le
raielubasid ning laseb neil majandusmetsadest asulatele
järjest lähemale tulla, räägib keskkonnaameti metsaosakonna
juhtivspetsialist Jaanus Ilp. Keskkonnaamet ikkagi lähtub täna raieloa andmisel
konkreetsetest piirangutest, me ei saa võtta
ja teha lihtsalt omal soovil, et siin me lubame
ja siin me ei luba. Haapsalu aselinnapea Helen rammu ütleb, et kuna korraga on
juba nii palju metsa maha võetud, siis võiks nende
puhkemetsadega oodata. Me teeme 10-ks aastaks planeeringud või siis me vaataks
uuesti üles, tuleb uus üldplaneering, eks siis saab ju vaadata,
kas siis toimis, kas juhtus selle metsaga midagi kohutavat dramaatilist,
ta 10 aastat on kasvanud ja selleks ajaks on juba varem maha raiutud,
metsad hakkab ka kenasti tagasi kasvama. RMK metsaülemsepp aga ei nõustu venitamisega.
Ta leiab, et kui praegu mets ära uuendada,
siis kasvavad seal 10 aasta pärast juba kahe-kolmemeetrised puud.
Lisaks märgib sepp, et üldplaneeringus seisab,
et puhkemets peaks olema selline, kus on võimalikult vähe
lagedaid alasid ning mets hõre. Enamus puhkajaid tahavad ikkagi selliseid valgeid
ja läbipaistvaid näiteks aga see tähendab ikkagi raietöid,
et oleks lagedaid alasid sellisel määral,
et uus saaks kasvada, aga vana metsa alla paraku neid noori
puid iseenesest ei teki.
