Võrumaa metsaomanikud on selle aasta kevadel istutanud
märgatavalt vähem kuuseistikuid, tõdes Võrumaa metsaühistu
tegevjuht Erki sokk. Kui aasta tagasi istutud Võrumaa metsaühistu kaudu 245000 kuuske,
siis sellel kevadel ainult 170000 kuuske
ehk siis protsentuaalselt on langenud siis kuuse osakaal
55-lt 37 protsendi.
Et tõesti metsaomanikud tunnevad muret, nad näevad,
mis ürask metsas teed ja ei julge enam paljutki enam seda
kuuske nii palju istutada. Ka Harju- ja Raplamaal on kuuseistikute istutamise arv
oluliselt langenud, ütles pardimetsaühistu tegevjuht Taavi Ehrpais. Ükskõik mis pidi sa seda metsa majanda, siis kuusk on väga
raske vanaks kasvatada ja kuna metsaseadus ütleb eriti meie
Rapla ja Harjumaa metsades ei tohi kuuske raiuda nooremalt
kui 80 aastat, siis me täna metsaomanikena ei usu seda,
et meil on võimalus kasvatada kuuske kaheksakümneaastaseni
ehk siis kus sureb ära tõenäoliselt tulevikus ikkagi kuskil
kuue 70 aastased kliima, soojeneb, talle ei meeldi,
üraskil on rohkem muid haiguseid ka ja metsaomanikul puudub
usk investeerimiseks. Samuti riigimetsa rajatakse vähem kuusikuid RMK
taimekasvatusjuht Tõnu Reim. Kuuse bändide mahud ikka vähenevad, aga seal on mitu tegurit,
et mis sellel mõjuta üldse raiemaht meil
ja loomulikult ka kuuse-kooreürask. Samas on viimastel aastatel kasvanud nõudlus männiistikute järele,
ütles istikute müügiga tegeleva aktsiaselts Foresplanteri
juhataja Mait Laidvee. Kuusk ikka tahetakse, et eestlastele nagu kuusemets,
meeldiv, aga, aga kindlasti me oleme viimasel kolmel neljal
aastal märganud männitaimede vaesuse kasvu
ja oleme isegi oma mahte kasvatanud päris mitu korda meniuses.
