Intressimäärad kerkivad veel aasta lõpuks võib Euribor jõuda  4,2 protsendi. Iga kõrgem protsendipunkt mõjutab nii ettevõtet kui  ka majapidamisi. Keskerakonna volikogu otsustas, et 10. septembril valitakse  Jüri Ratase asemele uus juht. Põhja-Tallinnas ekselnud noor Ilves tekitas arutelu nende  küttimise vajaduseks. Küttimissurve on madal, kuna täna pole kütitud minu teada,  jah, kaheksa aastat juba ilvest. Tere õhtust, aktuaalne kaamera laupäeval,  22. juulil. Euroopa keskpank kergitab järgmisel nädalal tõenäoliselt  taas baasintressimäärasid ja see mõjutab  ka eestlaste laenu ja liisingumakseid. Eksperdid hindavad, et kuue kuu Euribor võib tõusta aasta  lõpuks praeguselt 3,9 protsendi tasemelt 4,2 protsendini. Euribor võib nende hinnangul kahaneda tuleval aastal,  kuid langus ei saa olema suur. Kui juulikuine intressitõus on üsna kindel,  siis edasise osas on analüütikud eriarvamusel. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles,  et juulikuine 0,25 protsendi punktiline intressitõus võib  jääda viimaseks. Majandustegevusegi sõnas, et samasugust tõusu on oodata  ka septembris. Olukorras, kus Euroopas inflatsioon on üle viie protsendi,  Euroopa keskpanga eesmärk on kaks protsenti  siis minu hinnangul Euroopa keskpangal väga palju muud  midagi üle ei jää. Kui tõsta ka septembris baasintressi määrasid. Mertsina sõnul on turgude ootused kuue kuu Euribori tipp  jääb detsembrisse, tõustes umbes 4,2 protsendi juurde. Mõistagi, kui on suured laenud, siis iga kõrgem  protsendipunkt mõjutab nii ettevõtet kui  ka majapidamisi. Aga jah, praegu, vähemalt praeguse seisuga me näeme seda,  et Euribor küll tõuseb veidi, aga see tõus ei ole enam  nii kiire kui siin. Varasemalt oli. Olukorras, kus Euroopa keskpank on tõstnud  baasintressimäärasid viimase aastaga nullilt pea nelja  protsendi tasemele, siis noh, kuidas öelda,  see olulisem mõju on juba ära olnud, et see 0,25 protsenti  tõstet või 0,5 protsenti tõstet, mis siin järgnevatel  perioodidel võiks veel ees oodata meid siis  selle mõju nominaalselt, et on pigem tagasihoidlikum. Intresside langemist on majandusekspertide sõnul oodata  järgmisel aastal. Kui nüüd vaadata võimalikku Euribori taset Järgmise aasta lõpuks näiteks, et siis see jääb ikkagi sinna  kolme poole protsendi lähedale. Null intressi ajastu on aga Liivamäe sõnul läbi. Majanduse kontekstis ikkagi on oluline, et rahal oleks hind ja,  ja edasi vaatavalt minu hinnangul tõenäoliselt  intressimäärad püsivad seal kas kahe või kolme  protsendipunkti tasemel pikaajaliselt. Estonia uurimismeeskond alustas allveetööde eelviimase etapiga,  milleks on autoteki video uuring. Esimene sõit autoteki juurde toimus öösel  ning robot käis ära umbes 70 meetri sügavusel. Vrakist võeti erinevaid proove, muuhulgas lõikas  uurimismeeskond laevakerest välja terastüki,  mis on juurdluse käigule väga oluline. Tööde viimaseks etapiks on vöörirambi ülestõstmine,  milleni loodetakse jõuda lähipäevil. Maa. Lambi tõstmine on plaanitud viimase tööna,  kuna see Ajab merepõhjast üles setteid, mis võivad muuta autoteki,  nähtavus väga kehvaks. Seepärast me soovime autoteki videouuringu kõigepealt  lõpetada ja seejärel alustada rambi ülestõstmist. Tõenäoliselt see saab juhtuma siin lähipäevil. Keskerakonna volikogu kiitis heaks juhatuse ettepaneku  kutsuda kokku erakorraline kongress, et valida parteile uus esimees. 10. septembril Paides otsustatakse, kas Keskerakonna  juhtimise võtab Jüri Ratase asemel üle Tanel Kiik  või Mihhail Kõlvart. Seitse aastat Keskerakonda juhtinud Jüri Ratas pidas täna  viimast korda esimehena kõne erakonna volikogu ees. Ta ütles, et kuigi sisepinged on erakonnas olnud pikalt,  oli nii-öelda viimane piisk karikas. Juhatuse otsus tagastada ettevõtja Parvel prunsi. Annetus. Kõrvalt kaigaste kodaratesse loopimine on käinud juba üle  aasta ja kui sa näed seda, et tegelikult sellised otsused  hakkavad kahjustama erakonna tegevust kus oli tõesti meie  soov võlad kiiremini tagasi maksta, panustada piirkondadesse,  siis sa pead ise selle sammu tagasi tegema  ja selle vastutuse erakonna esimehena võtma. Volikogu otsustas ühehäälselt, et erakorraline kongress  toimub 10. septembril Paide esimeheks kandideerimisest on  teatanud Tanel Kiik ja Mihhail Kõlvart. Tänase volikogu eel tutvustas Tanel Kiik  ka oma toetajaid juhatuse valimistel. Need inimesed, kes tänases erakonna juhatuses eesotsas  erakonna esimehega mind toetavad, kandideerivad kõik tagasi  ja täiendavalt kandideerivad juhatuses uute tulijatena  Rakvere linnapea Triin Varek, Põllumaa piirkonna esimees  Ester Tuiksoo samuti täna peasekretäri tööd täitev Andre Hanimägi. Ja ma arvan, et selline tasakaalus meeskond,  kus on naisi, mehi, nooremaid ja vanemaid,  on just selline meeskond, mis aitab Eesti Keskerakonda edasi viia. Praeguse juhatuse liikmetest toetavad Kõlvartit Lauri Laats,  Siret Kotka, Mihkel Undrest, Jaan Toots,  Jana Toom, Valentina Bortnovski, Andrei Korobeinik  ja Vladimir Svet. Arvestades, et praegu me püüame saavutada tasakaalu Erakonnas, et praegu võib-olla ei oleks vaja väga nagu näidata,  et meil on niinimetatud leerid ja erinevad meeskonnad,  et küll me sellega jõuame. Kongressi ajaks. Kandidaatide peamine erinevus seisneb nende maailmavaates. Kõlvart suunaks erakonda konservatiivsuse kiik liberaalsuse poole. Jüri Ratase sõnul saab uue esimehe suurim väljakutse olema  erakonnasisesed erimeelsused kokku lappida. Leida ühisosa minna tugevalt edasi ja mitte grammigi  kaugeneda sellest rahvarinde, ütleme juurest  ja joones, kus Keskerakond on välja kasvanud. T? Hispaania valmistub homseteks üldvalimisteks. Vaatlejate sõnul on need viimaste aastakümnete kõige  olulisemad valimised sest esimest korda pärast diktaator  Franco režiimi lõppu võib valitsusse pääseda paremäärmuslik partei. Viimased küsitlused näitavad, et valimised võidab  tõenäoliselt opositsioonis olev rahvapartei aga valitsuse  moodustamiseks tuleb neil ilmselt kaasata paremäärmuslik voks. Peaminister Pedro sotsialistliku töölispartei toetajad  kutsuvad üles kindlasti valimistel osalema,  et fašiste peatada. Siit. Ivar artino pular. Vaeva, aga progress. Ivar protsess. Silita. Maa. Poliitika Mer. Rootsis on kümmekond inimest taotlenud luba koraani  või teiste pühakirjade põletamiseks, ujutas Dagens Nyheter. Ka sel nädalal Stockholmis meeleavalduse korraldanud  ja koraani peal trumpinud Salvan Momika ütles lehele antud intervjuus,  et jätkab koraanide põletamist. Tema neljapäevane meeleavalduse tõi kaasa selle,  et Bagdadis süüdati põlema Rootsi saatkond. Iraagi valitsus kinnitas täna välisriikide esindustele,  et kaitseb diplomaatiliste esinduste julgeolekut  ega luba selliseid rünnakuid nagu toimus sel nädalal Rootsi saatkonnas. Ida-Viru vabatahtlikud harjutavad Kohtla-Nõmmel kadunud  seeneliste otsimist igal aastal eksib Eesti metsadesse  sadakond inimest, keerulisemate juhtumite puhul kaasatakse  otsingutesse vabatahtlikke. Täna hommikul alanud õppus jäeti pooleli,  sest politsei kutsel mindigi lähedal asuvasse metsa kadunud  inimest otsima. Ida-Virumaal on umbes sadakond vabatahtlikku,  kes on vajadusel valmis oma tegemised sinnapaika jätma  ja metsa eksinud inimesi otsima. Mida rohkem vabatahtlikke, seda rohkem peab harjutama  koostööd ning abiseadmete kasutamist. Otsingud ei tähenda pelgalt metsa läbikammimist,  vaid ka kaardirakenduste ja sidevahendite käsitlemise oskust. Appi on võetud droonid ja koerad, kuid otsingute edukus  sõltub suuresti metsa läinud inimese käitumisest. Nasurikaadi. Kaputaspitsaaasta. Saviseda. Savi. Tavaline on see, et metsa minnes võetakse kaasa seenekorv,  kuid mitte telefon. Ausus. Miinimum sutkivlis. Vaevalt said vabatahtlikud otsinguülesandega metsa minna,  kui nad häirekorras laagrisse tagasi kutsuti. Butša perekonnapuust. Poiss Kaia. Patu palatasid Radio kube. Võta must. Aareuro, s. Töötab poes? Reaalsed otsingud toimuvad Kiviõli lähedal metsas. Politsei, päästjad ja 40 vabatahtlikku otsivad vanemat meesterahvast,  keda viimati nähti püssilinnas kaks päeva tagasi. Jäljekoerad meest ei leidnud. Nüüd oleneb kõik vabatahtlikest. Viimaste aastate pehmed talved on katnud ilvestele rikkaliku  söögilaua ja nii on ilveste populatsioon kiiresti kasvanud. Seetõttu satuvad nii-öelda iseseisvat elu,  alustavad noored ilvesed oma kodukohta, otsides linnadesse  või koduõuedesse. Eile seikles balti jaamas ja kalamajas Ilves. Kuigi päästeamet sai teate loomast alles eile,  siis Tallinna linna ja GriMarko Olopi sõnul oli loom  pealinnas juba mõnda aega ilmselt sama isendit olid  vedurijuhid mitmel hommikul näinud perroonidel magamas. Ta algas tal teekond vabaõhumuuseumis Rocca al Mar suunas,  siis nähti teda Stroomi rannas ja tõenäoliselt see sealt  edasi ta balti jaama jõudiski. Linnajäägri sõnul saab ta aastas paar-kolm ilvese  väljakutset aga et üks loom nii linnasüdamesse satub,  on ebatavaline. Ilmselt oli tegu elupaika otsiva noorloomaga. Noored ilvesed liiguvad elukohta otsides palju ringi  ja see on üks põhjus, miks nad satuvad asulatesse. Ka on nende inimpelglikkus madalam. Tallinn pole sel nädalal ainus paik, kus on ristunud inimese  Ilvese teed. Teisipäeval kohtas Eestimaa looduse fondi teabejuht Kertu  hool Ilvest Liule olereki tankla lähistel mitte kaugel elumajadest. Samal päeval murdis Ilves Harjumaal keset Mae küla maha  kitse talle. Üks põhjus kindlasti on palju metsa raiutud alasid jääb  vähemaks ja teine veel on see, et. Küttimissurve on madal, kuna täna pole kütitud minu teada,  jah, kaheksa aastat juba ilvest. Viimaste aastate pehmed talved on kasvatanud metskitsede  arvukust ehk piltlikult öeldes on loodus katnud ilvestele  küllus liku söögilaua. See on aidanud kaasa ilvese arvukuse kiirele kasvule. Kui mullu sügisel oli Eestis 86 ema ilvest,  siis tänavu kasvab pesakondade arv ilmselt 100-ni. Meil on olemas ka suurkiskjate kaitse ja ohjamiskava. Kus on siis ära toodud, et ilvese alustamisest võib  siis rääkida, kui ilvese pesakondade arv on ületanud 100 piiri? Ütleme ilves ju iseenesest erinevalt hundist Iste karust väga palju kurja ei tee inimestele,  et näiteks kariloo, mida, kui murrab, siis väga harva,  et, et see, et nüüd ilveseahti alustada,  see on selline laiema arutelu teema. Linna elama Ilves Tanniku sõnul ei jää. Kui just pole tegu metsas äärelinnaga, kuhu on ära eksinud  mõni metskits siis võib ilves end ajutiselt sinna sisse seada. Lihula mõisamäel peeti Vana Läänemaa väärikate laulu  ja tantsupidu Vana Läänemaa ala hõlmas omal ajal lisaks  praegusele Läänemaakonnale ka mõningaid piirkondi,  mis jäävad nüüd Pärnu ja Rapla maakonna koosseisu. Jah. Pidu sai hoo sisse täna pärastlõunal tohtri pargi juures  alanud rongkäiguga, mis kulges mööda Lihula peatänavat mõisamäele. Vana-Läänemaa väärikate laulu ja tantsupidu peeti esimest  korda ning see tõi kokku esinejad alalt,  mis on kas praegu või siis olnud minevikus Läänemaa koosseisus. 12 tantsurühma ja kuus laulukollektiivi ja veel pillimehi  ja rahvas on meil Virtsu, st Vigala ni valgust Varblani. Haapsalu Lääne-Nigula. Lihula mõisamäe laval anti peole kohe hoog sisse,  tantsiti ja lauldi vaheldumisi. Kooli. Mis on see, mis meelitab inimesi jalga keerutama? No ta on lihtsalt lõbus. Saab ju liigutada ennast ja tutvusi, saab juurde. Mai Jõevee sõnul sündis Lihulas peetud laulu  ja tantsupeo mõte ühest küljest sellest,  et nüüd lääneranna valla alale ja Pärnu maakonda jääva  Hanila ja Lihula piirkonna eakad on jätkuvalt Läänemaa  pensionäride ühenduse liikmed. Teisest küljest aga seetõttu, et ka väärikas eas esinejad  saaksid rahva ette astuda. Meiesugused väärikad inimesed enam väga nii üksinda püüne  peale ei kipu, aga tantsida tahame, tantsime,  et siis oleks koht, kus kokku tulla, tantsida  ja näha teiste tantsu ka. Ilmast räägib nüüd Kirsi Kajamäe, Novikov. Tere õhtust, kauneid paiku Eestimaal jätkub,  nii on pühajärve ääres ilus olla ka udusemate ilmadega. Põhja-Euroopa ilma kujundab endiselt ulatuslik madalrõhuvöönd. Pühapäeval liigub uus madalrõhkkond Briti saartelt juba  Taani kohale ning kannab endaga niiskemat õhku  ka Läänemere äärde. Öösel sajab kohati hoovihma, päeval juba laialdasemalt  ning on äikest. Esmaspäeval madalrõhkkond süveneb ning jääb Taani  ja Lõuna-Rootsi kohale pöörlema. Öö tuleb meil veel suuremalt jaolt sajuta,  kuid päeval on taas mitmel pool hoovihma oodata. Eelolev öö tuleb vahelduva pilvisusega. Mitmel pool sajab hoovihma, mis on paiguti intensiivne,  on äikese oht. Puhub edela ja läänetuul kaks kuni kaheksa,  rannikul iiliti 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 13, rannikul kuni 16 kraadi. Pühapäeva hommikul on muutliku pilvisusega ilm,  mitmel pool sajab hoovihma ning võib-olla äikest. Puhub edela ja läänetuul kaks kuni kaheksa,  rannikul puhanguti 11 meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 13, rannikul kuni 16 kraadi. Ja päev tuleb muutliku pilvisusega, mitmel pool sajab ikka  hoovihma ja on äikest. Sadu on paiguti intensiivne ning sekka võib tulla  ka rahet. Tuul puhub valdavalt edelast ja läänest kolm kuni üheksa,  iiliti 12 meetrit sekundis. Termomeeter näitab sooja 16 kuni 21 kraadi. Õhtul pilvisus viimaks hõreneb ja sajuhood järk-järgult hakkavad. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni kaheksa,  iiliti 11 meetrit sekundis. Õhusooja on 16 kuni 21 kraadi. Uus nädal algab muutlikku taeva, hoovihmade  ja äikesega. Vaid kolmapäeval on pilvisus veidi hõredam,  ent vihmahooge jätkub siiski mitmele poole  ka sel päeval. Õhutemperatuur kõigub suuremate muutusteta stabiilselt ikka  20 kraadi ümber. Tänane madlipäev kuulub näiteks Soomes vihmapühade hulka  ehk toovad kaasa kuu pikkuse sajuperioodi. Loodame siiski, et nii pikalt need vihmad meid ei piitsuta. Ilusat õhtut. Selge päikesetantsu tuleb tantsima hakata. Aitäh. Täna hommikul startis Kuressaare tite rannast merele enam  kui poolsada kajaki. Eesti pikima Abruka teise meremaratoni eesmärk oli sõita  ümber Abruka saare. Kogenud tegid sõidu ära vähem kui nelja tunniga,  mõnel teisel kulus selleks ligi seitse tundi. Jah. Laine on tehtud aga. Kui te tunnete, et teil on meresõidukogemust aerutamiskogemus,  vahevõitu siis palun grupeeruge. Sellised manitsused loeti täna hommikul Kuressaare  titerannas enne 40 kilomeetrise meresõidule minekut. Eks meil on siin päris proffe ka, kes sõidavad täna  võib-olla kuskil nelja tunniga selle raja läbi. Aga valdavalt oleme me siin kõik sellised aerutamissõbrad,  kes naudivad looduses kulgemist. Tenno läheb sellisele väljakutsele täna päris esimest korda. Kummipaadiga olen enne käinud sõitmas musklite,  olete treeninud? No elan maal ja lõhun puid ja. Kuressaare lossikahur Kotkas saadabki oma paukudega  meremaratoonari teele ja selline see 40 kilomeetrine sõit  paari sekundiga arvutiekraanil paistabki. Aga tegelik pilt merel selliste väikeste kajakidega  võrreldes päris laevadega on kaldalt vaadates muidugi muljetavaldav. Esimesed finišeerijad tegid ümber abruka ringi ära vähem kui  nelja tunniga. See esimene pool, kui me sinna Abruka peale läksime,  et seal oli ikkagi täitsa korralik laine ja,  ja esi käis üle pea ja et sellega nagu hakkama saada. Et seda, seda on vaja nagu kai harjutada,  et tühja koha pealt ei tule. Vähemalt liigu seal laines, lõbus oli. Siis. Tüürime kapten on ees ja kamandaja, mina olen vait  ja aja tõmbanäinud. Ei, tahad, kamandab. Sind ära tegema. Lootsin, et tulu aitab, aga kogu aeg oli küll,  ei tule. Ütleme nii, et tuul ei hellitanud tuulest,  paraku ei olnud kordagi abi, pigem tõmbas ainult hoogu maha. Keegi SOS nuppu ei pidanud GPS-trakkeritel vajutama,  nii et selles mõttes päev on korda läinud. Kui stardis hommikul lubati, et õhtul tuleb  ka pidu siis tundidepikkune meresõit lainetes  ja kaiakis seda hindu küll ei vähendanud. Nagu rammu on, kas ikka peole läheb peoja alati rammu? Pidu on juba lihtne. Maratoni kõrval. Olgu teie laupäeva õhtu tore ja jälle nägemiseni.
