Kadrioru pargi juhataja Ain Järve sõnul on pargis olevatest
jalakatest 90 protsenti ehk kokku tuhatkond puud nakatunud jalakasurma. Luigetiigi juures on siis Tallinna jämedaim harilik jalakas ja,
ja see on täna juba selles situatsioonis,
kus ta ütleb väga selgelt, et tema, tema järgmine hooaeg
enam meiega ei ole ütleme, klindi juures on juba juba
sellised viie, kaheksa kuu rühmased kolded,
mis on juba ära kuivanud.
Et noh, nagu ma ütlesin, siis meie enda enda teadja inimesed ütlevad,
et pargis suurem osa puudest välja minna lähema viie aasta jooksul. See kõik aga ei pruugi vastata tõele, ütles Eesti
maaülikooli lektor ja metsapatoloog Liina Jürisoo. Tegelikult ma peaksin seda väidet selles mõttes kontrollima,
sest eelmine aasta vaatasin Kadrioru pargi kõik jalakad
ja künnad puud üle ja ma seal tõepoolest kollet ei leinud. Samuti ei pruugi tõele vastata, et Jalakas
ja Künnapuu on järgmise 10 kuni 15 aasta jooksul Eestist kadumas. Tegelikult olen ma ka terve Eesti läbi seiranud,
koos kaasa arvatud siis ka metsakeskkonnas
ja tegelikult on meil ja jalakaid ja künnad puid veel siiski
täiesti piisavalt.
Et veel hetkel päris välja minema, see ei ole nii kriitiline
olukord ei ole nagu näiteks Rootsis, kus need mõlemad liigid
on võetud lausa kaitse alla, aga küllaltki suur tõenäosus,
et enamus nendest puudest ikkagi saab selle haigusega piht. Jürisoo sõnul tuleks värskelt nakatunud puud võtta maha kahe
nädala jooksul niipea, kui on märgatud sümptomeid.
Jürisoo on jalakasurma põhjalikult uurinud oma doktoritöös
jalakasurmatekitajate levik ja kahjustused Kirde-Euroopas.
Tema sõnul on Eestis jalaka surmal paar peamist kollet,
aga Tallinna jämedamat jalakat võib ohustada hoopis jalakapässik. Üks nendest siis tihemetsa ja Viljandi kant
ja teine on siis Tallinna kant.
Põhimõtteliselt ma leidsin kõikides maakondades jäävad ka
surmakoldeid nii linnas kui siis ka metsas. Irisa lisas, et metsaomanikule tuleks jalakasurma kahtluse
puhul pöörduda maaülikooli poole.
