Täna Ringvaates sel aastal on ületatud juba neli maailma  kuumarekordit ning Vahemere saared suurest kuumast lausa süttinud. Küsime eksperdilt, miks ilm hukas on ja kas  nii jääbki? Kui sild on, siis peaks ka ju jõgi olema. Teetööde käigus tuli Tallinna kesklinnast välja ajalooline sild. Käisime seda lähemalt vaatamas. Ta juba 19 sajand on niisugune haise veekogu läbi linna  ja kohalik siis rahvas hakkas nõudma linnavõimud,  et, et see jõgi tuleb sulgeda. Raskel ajal tuleb kõik ära õppida, mina näiteks. Püssi laskma külla tuleb ka alati imeline luule Komissarov. Tere õhtust, on 25. juuli, teisipäev ja ringvaade suvel alustab. Kui Eestis on selline, võiks öelda, tüüpiline põhjamaa suveilm,  siis Vahemere ääres on juba pikalt möllanud kuuma laine,  mina tulin just Sitsiiliast, kus tõesti Palermos oli 40  kraadi ja tunne oli selline, nagu teed kuuma ahju lahti,  purskab kuum õhk näkku, aga see ei lähe ära. Kai, teie olete kliimaekspert, kui erakordne see praegune  kuumalaine Vahemere ääres ja mujal maailmas  ka on? Tere õhtust, me päris kliimaeksperdiks ennast ei nimeta,  aga, aga kahtlemata on ta erakordne. Ja sellel aastal mitmed riigid on ka nimetanud,  et tulevad jälle rekordilised kuutemperatuurid  ja päevatemperatuurid. Et me ei saa ikka üle ega ümber sellest,  et kliima on muutunud ja sellised sündmused meid kimbutavad. Jah. Ja juba on üksjagu neid temperatuuri rekordeid see aasta  purustatud lausa neli tükki, et näiteks sellist maailma  globaalset temperatuuri nii kõrget ei ole varem mõõdetud,  et palju see oli ja kui kõrge see oli. Et nende rekorditega on muidugi selline lugu,  et iga riik, kes omab vaatlusvõrku, kes mõõdab neid andmeid,  et ta vastutab tegelikult siis nende rekordi mõõtmise  ja nende hindamise eest ise ja siis maailma  meteoroloogiaorganisatsioon kogub need rekordid kokku  ja neid kontrollitakse. Et tegelikult nüüd need rekordid, mis siin juulikuus kogunevad,  et neid alles hakatakse kinnitama, et me saame  siis tagantjärele teada, et kas need tõesti olid adekvaatsed  ja kas need kinnitatakse siis ka ajalukku ära. Juunikuu kohta juba öeldi, et see oli ikkagi maailma kõige  kuumem juunikuu, mis üldse on olnud. Jah, aga ametlikult iseenesest WMO kinnitab alles 2000. 21.  aasta rekordeid, et võib-olla te mäletate,  et, et siis tuli uus Euroopa rekord, et 48,8 kraadi mõõdeti  Sitsiilias mis oli uus rekord, mis ületas  siis 1977. aasta rekordi, mis oli 0,8 kraadi väiksem. Ja samamoodi praegu siis alles ametlikult kinnitatakse kogu  maailma kõige kõrgemat temperatuuri, selle sori kõige kõrgem,  et see oli 54,4 kraadi, mis California surmaorus kaks korda  järjest siis 2021 suvel mõõdeti, et ta ei ole kõige kõrgem,  et kõige kõrgem on 56,7 kraadi, kui ma ei eksi. Aga. Juba keeruliseks, väga palju numbreid. Temperatuurid on tõusnud ja ikkagi märgatavalt,  et kas see on selline nagu murettekitav või veel ei peaks  nii-öelda enda käitumist muutma. See on kahtlemata murettekitav, et kui, kui võtta neid väga  pikaajalisi mõõtmisi ja valitsustevahelise kliimapaneeli andmeid,  siis 1,1 kraadi on tänaseks käes. Ja väga tõenäoline on, et järgmise viie aasta jooksul me  jõuame ka 1,5 kraadini ja võimalik, et ka ületame selle,  sest järgmised viis aastat prognoosi prognoositakse tulema  ka väga kuumad, kuna meil on kliimamuutused  ja ühtlasi satub meile siis Elnina periood,  mis on looduslikult selline aeg, kus kus toimubki soojenemine,  mis on üldse? No väga lühidalt öeldes see toimub, et vaikse ookeani kohal  merevesi soojeneb ja selle soojenemise tõttu muutub  atmosfääri tsirkulatsioon, mis mistõttu protsessid muutuvad  ja toimub tuleb selline periood, kus mitme aasta jooksul  siis toimubki soojenemine ja vastasprotsess on  siis lanina, kus toimub jahenemine, et see kliima  siis kas soojeneb või jaheneb looduslikult sellel perioodil. Ja kui me nüüd räägime ka inimtekkelistest kliimamuutustest  nii-öelda sinna kõrvale, siis ilmselge on,  et külmemaks meil siin ei lähe lähiaastatel,  kuidas on olukord veetemperatuuri kuumarekorditega,  et ka neid on püstitatud juba see aasta ja  ka merekuumalainetest on palju räägitud ka ookeani vesi on  väga soe. Ja noh, muidugi loomulikult teadlased seda kõike uurivad,  et noh, nüüd öelda 100 protsenti, et see on seotud  kliimamuutustega või et see on seotud siin ühe  või teise loodusliku protsessiga Noh, veel ei saa, et nad seda täpsustavad,  aga. Teie ei ütle kindlalt, et see kogu kuumenemine on ikkagi  kliima soojenemine ja inimtekkeline mõju. No täna teadlased on 100 protsenti kindlad,  et, et see on inimtekkeline, aga kahtlemata on seal  ka looduslik aspekt, mida ei tasu unustada. Kuidas on olukord Antarktika jää sulamisega,  see ikkagi sulab ka tohututes kiirustes ja samamoodi. Rekordiliselt. On puudu, ma saan aru, 10 korda suurem ala,  kui siis võrrelda siin 10 aasta taguse ajaga  ja paraku see jää sulamine toimub seal endiselt väga  kiiresti ja kreosfääri uurimine, kogu jääkeskkonna uurimine  ja kaitsmine on ka oluline prioriteet lähiaastatel,  sellepärast et sealt tulevad pikaulatuslikud protsessid,  mis mõjutavad kliimasüsteemi ja me täpselt ju ei tea ka,  kuidas see lõppkokkuvõttes kõike mõjutab,  et kahjuks jah, seal sulamine jätkub väga intensiivselt. Ja me teame ka, et praegu möllavad suured metsatulekahjud. Palermo lennujaam pandi kinni roodusel, inimesi on  evakueeritud ka eestlasi, vaatamegi, mis roodusel,  inimesed, kes seal viibivad, on öelnud. Olukorra kohta. Miks need metsatulenkahjud nii ulatavad? Usku on, no põhjus on ilmselt ikkagi see,  et pikka aega on olnud kuum, on olnud kuiv,  maapind on kuiv ja kui on ka tuul Tuul, mis aitab sellele tule levimisele kaasa,  siis on teda väga kahju väga raske pidama saada,  lihtsalt. Aga kas need konkreetsed tulekahju inimesed ikkagi süütavad  neid või nad lähevad kuidagi ise saavad alguse,  kuidas nad algavad? Ma selle looduse kohta nüüd ei oska täpselt öelda,  aga see võib täiesti ka olla. Et see süttib midagi, et kasvõi metsa alla on klaasikild  sattunud ja päike paistab peale ja kuumutab,  et kui ikkagi maapind ja, ja kogu see materjal seal on väga kuiv,  siis sütivad iseenesest ka tulekahjud. No ei saa muidugi välistada, et ka inimesed on seal. Käitunud kuidagi tähelepanematult. Kas sellised olukorrad võivad ka Eestisse sattuda,  kas sellised metsapõlengud ja muud? Katastroofid jõuavad siia ja kindlasti me peame selleks  valmis olema, et samamoodi meil võivad olla väga pikad kuuma  ja kuivaperioodid ja kindlasti peame arvestama  ka tulekahjudega. Meil on praegugi tegelikult keskkonnaagentuuri kodulehel on  ju tuleohukaart üleval ja antakse hoiatust välja,  et palun ärge. Tuld metsas, et metsad on väga tuleohtlikud meil  ja kui me vaatame oma tuleviku kliimaprognoosi,  siis kuumalained ja kõrged temperatuurid on just need,  mis meid ohustavad, nii et kindlasti me peame olema valmis,  mis saame meist igaüks, mis saab ära teha. Et. No kui me vaatame laiemalt siis kliimamuutuste leevendamiseks,  no loomulikult oleme kuulnud, et me räägime  kasvuhoonegaaside vähendamisest ja kui me räägime nüüd  inimese tasandil, siis igaüks saab tegelikult ära teha,  et noh, alustame kasvõi sellest, et väga suur roll on  tarbija käitumisel, kuidas inimesed tarbivad kõike,  alustades siis sõidukitest, millega nad sõidavad toidu ostmisest,  riiete ostmisest, energiatarbimisest, et inimesed saavad  teha väikeseid samme selleks, et me liiguksime kindlasti  selle poole, et kliimamuutusi leevendada  ja teine pool on see, et inimesed, need peavad  ka kohanema, et ega me ei saa neid muutusi kõiki takistada,  et paratamatult kliima muutub. Ja täna ta muutub selles suunas, et ta muutub meile ohtlikumaks,  et inimesed peavad olema selleks valmis,  et inimese teadlikkust on meil vaja tõsta. Ja meil on olemas ka hoiatussüsteemid, et inimesed,  palun kuulake, kui teid hoiatatakse, et tuleb ohtlik ilm,  et tuleb kuum või tuleb üleujutus või tuleb tugev sadu ja,  ja käituge vastavalt siis juhistele. Aga kliima, eks need kliima eesmärgid, mis me oleme endale püstitanud,  neid me vist ikkagi ei suuda täita, see on juba suhtes. Kindel no täna, tänaseks siis seesama valitsustevaheline  kliimapaneel on jõudnud sinna, et kui me jätkame tänaste poliitikatega,  siis sajandi lõpuks saame me üle kolme kraadi kätte  ja olukord on palju hullem. Et iga poole lisanduva kraadiga lähevad kõik ohtlikud  olukorrad ilma lähtesed aina ohtlikumaks. Loodetavasti me siiski tegutseme siis selles suunas,  et. Riigid võtavad ette meetmeid ja kõikides sektorites ikkagi  kasvuhoonegaaside heite vähendamist. Võetakse ette ja pikaajaliselt, loodame siis sellele,  et see mõjub. Suur tänu stuudiosse tulemast, Kai Rosin. Aga tänastes välisuudistes näitame Hemingvei teisikuid,  selfihuviliste lehma ja sünnipäeva tähistavad pandat. Floridas kiirestis hoitakse jätkuvalt au sees kirjaniku s  Taminguay mälestust, sest just selles linnas elades kirjutas  ta oma ühe kuulsama teose, kellele lüüakse hingekella. Nii jalutasidki Heminguay päeval linnas tema teisikud,  kellest osad ratsutasid mängupullidel. Päevaajal oli kirjanikuteisikute konkurss,  mille võitis Kerid Marshall, kes osales võistlusel juba  üheteistkümnendat korda. Kõrgusekartjatel tasuks nüüd korraks pilk kõrvale keerata. Kosovo pealinnas Bristinas peeti maha võistlus,  kus vette tuli karata 20 meetri kõrguselt sillalt. Alalhoidlikumad hüppasid jalad ees, julgemad panid aga  peakad ja nagu võitja tunnistas, siis tal tekkis rohkem  lendamise kui hüppamise tund. Edela-Türgis elav tudengineiu erife Ilmas on perefarmis  töötades koolitanud ühe oma lehmadest niimoodi välja,  et iga kord, kui ta telefoni välja võtab,  tormab Meltemi nimeline loom tema juurde,  et samuti pildile saada. Sotsiaalmeedias on video ühisest selfi tegemisest saanud  hitiks ning seda on vaadatud juba ligi 12 miljonit korda. Lõpetuseks soovime palju õnne 20 viiendat sünnipäeva  tähistanud hiidpandale Meiangile. Washingtoni loomaaias pakuti talle sel puhul jäist kooki  ja mitmesuguseid maiustusi, millel ta sadade pealtvaatajate  silme all hea maitsta lasi. 1998. aastal Hiinas pandade uurimise aretuskeskuses sündinud  Meie Xiang toodi USA-asse aastal 2000 ning tänavuse aasta  lõpul kolib ta tagasi sünnimaale. Järgmises loos näitame teile kohta Tallinna kesklinnas,  mida inimsilm pole näinud üle 100 aasta. On teisipäeva varahommik, Tallinna masinad möllavad  ja meie oleme ajaloolase Jaak Juskega keset Tallinna linna  silla peal, mis silt see on? Just et me oleme siis Narva maantee ja pronksi tänava  ja jõe tänava ristis ja siit on siis teetööde käigus tulnud  välja arvatavasti 18.-st sajandist pärit kivisild  mille alt t voolas läbi siis härja ja jõgi  ja siit jõe tänava joonelt, siis suundus mere poole,  et tegelikult siinsamas ristis härjapäi jõgi,  siis tuli siit Narva kohviku alt ja keeras jõe tänavasse,  aga sellelt suunalt suubus härjapa jõkke väiksem oja,  mida tunti siis püha Martini või mardi ojana. Et kaks veekogu said kokku ja siis voolasid merre. Millal seda silda viimati näha oli? Ma arvan, et seda võis näha olla möödunud sajandi alguses  veel kindlasti, aga siis on ta jäänud uuemate,  teeme katete alla. Ja selles mõttes see, et siin tänavaristis võiks vana sild  peidus olla, ei ole üllatus. Aga üllatus, ma arvan, on see, et see vana kivisild on  sedavõrd hästi säilinud. Tegelikult on olnud ka vanasti merepiir palju lähemal,  aga siit meri järjest taandub. Siit käis üle ikkagi, ma arvan, vilgas liiklus,  vanasti, hobused vankri hiljem juba, eks ole  siis mootorsõiduk siinsamas jõe tänava ääres veel nõukogude  aja esimeses pooles olid alles muldvanad puit,  puitmajakesed, et siin tõesti elati ja härjapea on olnud  Tallinna ajaloos väga oluline. Kui sild on, siis peaks ka ju jõgi olema,  mis härjapea jõest saanud on. Tõepoolest, härjapa jõgi algas Ülemiste järve  siis kirdenurgast loogeldes läbi, siis kesklinna voolas ta  mere suunas aga kuna ta oli kiire vooluga,  siis juba no keskajal tekkisid sinna terve rida vesiveskeid,  milles kujunesid Tallinna kõige vanemad tööstused. Et seda härja jõge võib tõepoolest pidada nagu Tallinna  tööstus hälliks, aga need tööstused eelkõige  siis naha ja paberivabrikud, mis seda vett tarbisid,  said ka jõele saatuslikuks, seda jõge ka reostati siin allavoolu,  ka kohalike elanike solk tuli otse jõkke. Nii et ta juba 19, sajand oli niisugune haisev veekogu läbi  linna ja kohalik siis rahvas hakkas nõudma linnavõimud,  et, et see jõgi tuleb sulgeda. Ja tegelikult enne esimest maailmasõda 1094 teist allavoolu  kaeti puusplaatidega. Aga see seda haisu ei lämmatanud lõplikult. Ja niimoodi siis esimesel iseseisvuse ajal riigi  ja linna koostöös 1932 kuni 36 võeti ette suurem  investeering ja see reostunud jõgi suleti tunnel  kollektorisse mis on tegelikult ka täna suuresti linna all säilinud,  aga mis on oluline seda härjapa jõge ennast enam ei ole,  see, seda kallist ülemiste joogivett keegi enam otse merre  ei lase. Aga see, see mälestus sellest jõest on kahtlemata  alles linna linnarahva. Aga võib-olla nad täpselt ei teata, kus kohas see jõgi voolas. Näiteks on väga levinud arvamus, et Pelgulinnas asuv  härjapea tänav on seotud selle jõega aga nagu me siit näeme,  siis pelgulin jääb siit mitme kilomeetri kaugusele,  et, et seal igasugune seos puudub. Aga sulle kui ajaloolasele, kui suur rõõm see on,  et niisugune sild välja tuleb? Alati, kui midagi tuleb põnevat Tallinna maa maapõuest,  on see kuldaväärt. Tegelikult kivisildasid on olnud Tallinnas terve rida  ja neid on tulnud ka varasemalt teetööde käigus välja. Mulle meenub siin mõne aasta eest Peitsenbergi tänavast  Kadrioru piiril, et sealt leiti ka siis vana kivisilla vare. See sild kaevati välja eelmine nädal ja veel ei ole otsust tehtud. Mis sellest saab, mis sina arvad, mis sellest võiks teha kas  lammutada või säilitada või? Nagu ma ütlesin, kui vähegi võimalik, tuleks kindlasti need  varemed alles hoida ja kui võimalik, siis uues teesiljutises  võib olla ka plaane natuke muutes siis kas eksponeerida  või vähemalt siljutises markeerida. Mul on nüüd suur hea meel tervitada stuudios näitleja  luurekomissarovit ja lavastaja Kaili Viidast. Te olete kahekesi hakkama saanud, ma ütleks ühe krutskiga,  et daamide vanust muidu eelda luulega, ma võtan  selle õiguse, ütlen, et te olete 80 aastane. Te nüüd olete uues lavastuses, kus leiti teile näitleja,  kes mängib teie isa, kes on see 100 aastane näitleja,  kes siis luule isa hakkab mängima? Luule isa mängib loomulikult Peeter Volkonski,  kes on juba viimased 40 aastat 100 aastane. Tähtis, mis number passis on vaid just see vaimne vanus,  et Peetri vanus on kindlasti rohkem kui 100. Tegelikult on ikkagi 12 aastat noorem teist luule,  et kuidas see koostöö teil niimoodi rollides klapib. Oi väga hästi seepärast, et me oleme nooruses  ka koos mänginud noorsooteatri. Endise noh, nüüd need linnateater, see vaat praegu ajab  noorsooteater Sassi. Ja Peetriga ka Viljandis ühes lavastuses mänginud  ja nii et noh, oli tore ju kohtuda. Aga see tunne, et tema peab ikkagi nii palju noorem inimene  mängib teie isa, et see on ka kuidagi teistmoodi  või te ise mõtlete ennast siis rollis nooremaks  või kuidas? See käib, ei mina mõtle, midagi tuleb nii nagu tuleb. Ei luule on nii noorusliku lihtsalt ise. Millest see lugu? Suur poi ja väike poi. No see räägib ühest perekonnast, kus on neli põlvkonda,  kes toimetavad kõik koos ja seal on selline asi,  et siis seesama, keda siis Peeter mängib. Et Volgil on seal kaks tütart, tutart, kellest  siis üks on luule, kellel omakorda lapsed  ja neil on omakorda siis lapsed. Et Vaar, isa ja lapse lapse lapselapsed ja kõik need  toimetavad seal koos vestavad lugusid, räägivad  mis on maailmas oluline, mis ei ole, et ta on hästi palju. Selline lavastus, mis on läbi huumori, vaatab nagu inimese  enda sisse, et mismoodi me seda õnn, õnn,  õnne taga ajame. Luule, kuidas teid ära veendi selles tükis kaasa teha? Ma vist ei mõelnud suurt midagi. Jah, kui Silver selle jutuga tuli, siis. Esiteks, ma, ma nagu põrsas kotis öeldakse jah,  ma ei, ei olnud raamatut lugenud, ma ei olnud  dramatiseeringut lugenud mitte midagi. Aga kui ma kuulsin, kes lavastaja, kui ma kuulsin,  kes mängivad ja, ja et Peeter mu isa on ja ma ei olen hoopis nõus. Ja teiseks, Viljandis. Lihtne kodu kodus teha. Aga kalli, kas sellised korufeed nagu luule  ja volk, nad ikka alluvad teile, aga minul ei ole vaja üldse all? Ma ei ole üldse selline lavastaja, kes väga käseb,  poob ja laseb, et ma olen sellise emaliku käekirjaga pigem  et ma nagu riidlen asja eest ja teen pai asja eest  ja ma teen niisugused pehmelt, rangelt ja pehmelt. Luule, millest teie riielda olete siis saanud? Ei, mina ei saanud üldse riielda, ta ei riienud tõesti kellegi,  aga kõva häält tegi ta päris lõpupoole, siis ta ehmatas ise  ära ja siis ta veel ütles. Ma vist läksin liiale, ma ütlesin vastupidi,  nüüd on aeg. Tuleb natuke kõvemat häält ka teha. Kuule, aga kas terve suvi läheb selle lavastuse nahka  või te olete midagi muud saanud ka teha? Ei muud ei saa midagi teha ikkagi ikkagi olime töös,  jah. Aga noh, mul paralleelselt ka käib remont  ja ja kõik niisugused asjad. No ei etenda, meil on nagu renoveerimine,  uute torude vahetus ja ventilatsioon ja põrguvärk. Aga me oleme ikkagi proovid suutnud niimoodi teha,  et kõik sinu ujumine on alles jäänud ja kõik sinu spordiharrastused,  et sa saad sporti vaadata jälle, me saame rikkamaks kohe  nagu seal platsi peal, et mis spordiuudised on,  et, et luule kohe kõigest on informeeritud,  et ta jälgib seda ikkagi edasi. Ei, see selles mõttes oli hästi jah. Mis alasid luule, te siis jälgite nüüd suvi läbi? No ikka punkt üks on jalgpall, aga nüüd käis  ka kergejõustik, nüüd nüüd oli täna sõita. Kõik spordialad ikkagi. Nüüd tuleb korvpalli, vaatasin vahepeal ka hoolega,  naiste MM tuleb ka jalgpallist, seda vaatate samamoodi. Fanaatik täielik fanaatik, spordifanaatik,  aga kellele tuleks siis naiste MMil jalgpalli pöialt? Ütle kunagi seda, mina vaatan mängude pealt,  ega ma nii profi ei ole. Ei, ei, ei. Mul on oma lemmikud. Näiteks naistel, mul ei ole lemmikut. Ma vaatan nüüd mängude pealt, kelle poolt ma hakkan olema. Aga ei ole nii, et jalgpalli vaatate ikkagi,  et näha selliseid nägusaid mehi. Mul on jalgpallis on Liverpool ja see jääb jah,  kuna ma ise käisin koha peal, see vist mõjutab seda värki. Märtsis käisite te tegelikult ka veel ühes kohas,  mis oli teie unistus. Ja Pariisis nägite oma silmaga Efeli torni  ja Mona-Lisat, et kuidas see oli? Vaatasin ära ja ja sõitsin algul pelgasin,  et ma sinna ülesse päris tippu ei lähe, lähen sinna vahepeal,  aga ei, see oli nii lahe sõit sinna ülesse  ja jõin šampanja t? No nii peabki juba riisi muudmoodi ei saa üleval tornis. Väga tore, see oli imeline. Aga Lovr, kuidas oli Mona Lisa? Me saime Mona Liisasse niimoodi sisse, et meie giidil on  omad käigud juba, ta on nii tuntud ja teatud giid,  et me läksime, me olime esimesed Mona Lisa juures  ja seekord oli ta täiesti lahtiselt, ei olnud kappi ümber,  ainult see köis oli tõmmatud. No see oli fantastiline. No no otse näha niimoodi sealt esimesena,  muidu tuli see rahva mass tuli peale, siis poleks sealt  suurt näinud midagi. Aga muidu oli ikkagi Pariisis palju turiste,  et. Ikka jah, ikka endiselt. Aga ma tulin enne rahutusi, kui need suured rahutused hakkasid,  enne sain koju. Aga kas on veel mõni sihtkoht, kuhu te tahaksite minna,  millest veel unistab, et varsti tuleb järgmine sünnipäev,  see oli ju kingitus. Pariisi reis järgmiseks sünnipäevaks. Võib-olla järgmine reis. Ei, ei, ei, aga ma tahan oma ühe, üks unistus on küll,  mida ma tahan perekonnaga ära teha, et oleks mu lapsed  ja lapselapsed ja mul jäi väga hea mulje Horvaatiast kunagi  stagna ajal, kui ma käisin, kui ta oli ühine Jugoslaavia,  Serbia ja siis kõik need sai läbi käidud. Aga Horvaatia jättis mulle niisuguse unustamatu mulje,  et sinna tahaks tagasi minna ja koos perega  ka Dubrovnik. Dubrovnik väga tore, mina pole ka seal käinud,  tahaks minna. Aga tegelikult ikkagi natuke töine on teil olnud ka,  ütleme kevadel, siis juba ikkagi õnnet juba filmiti. Ja nüüd seekord on õnne natuke teistmoodi,  sest pole ju enam krissut. Väino Arenit, kuidas see siis nüüd sügisel on lahendatud? Vot mina ei tea, kuidas see lahendatakse,  seda teeb stsenaristi, aga mina saan ju alles  siis kätte. Ma tõesti ei tea, aga me selle nagu ärasaatmise tegime ära. Ehk ta teda saadetakse ikkagi ka seal sarjas. Kuidas on edasi mängida, kui lavapartner on lahkunud? Pikalt sai ju? Pikalt sai oldud. Ega praegu on ka. Ma ei saa. Praegu on ka raske vaadata, ma nüüd olen vaadanud järgi neid. Noh, vanuseirijaid, mis tulevad. Et kuidagi Kui ma näen teda ekraanil, siis ma siis mul on jälle  niisugune hea tunne. Ja siis, kui ära lõpeb, siis mõtlen issand,  aga teda ei ole enam. Niisugune lugu jah, hea küll. Edasi tuleb elada, kas võtteplatsil kuidagi teda  ka eriliselt meenutati. Sügisel näete Aga tuleme veel intervjuu algusesse tagasi. Selle suvelavastuse juurde ma saan aru, et, Selles lavastuses on palju sellist, et me saame maailma üle imestada. Mis neid mõlemad viimati imestama pani? Ma arvan, et võib-olla panigi kõige rohkem imestama just ma,  ma mõtlen prooviperioodi jooksul. Et kuna meil on seal lavastuses on laval  ka viis last samal ajal kõrvuti siis luulega,  kes on 80, lapsed, on alates viiendast eluaastast. Ja mind pani imestama see, et kuivõrd tore on teha nagu  niivõrd nagu suure vanusevahega näitlejatega koostööd. Et ja kui palju nad üksteisele õpetavad vastastikku  ja see, see on olnud nagu tõeline seiklus tegelikult. Et mismoodi, nagu vanemad näitlejad. Õpetavad noori ja mismoodi noored siis tulevad välja oma  mingisuguste kaasaegsete vidinate ja blogide  ja mingisuguste influensseritega ja kuidas nad  siis valgustavad just vanemaid, näitlejaid nende teemadega,  et meil on olnud väga niisuguseid rikastavaid vestlusi  nii ütelda selles laste ja keskealiste ja vanemate  näitlejate vahel, et see on olnud kõik väga-väga. Väga noh, kuidas ma ütlen mulle tundub, et iga kollektiiv on  vist seda õnnelikum ja tervem mida rohkem on seal eri  vanuses inimesi ja mulle tundub, et see on võib-olla  selle Loo puhul või selle prooviperioodi puhul üks kõige ilusamaid  asju või imestamisväärsemaid asju, et et mismoodi on  võimalik koos toimetada ja töötada, on ju nii? Ma olen nõus, ma olen täiesti nõus. Kuule, mis lapsed õpetasid teile siis? Igasuguseid asju, mis sealt telefonist tuleb Vii riile ja snap chati viiriilist oli meil juttu. Mismoodi see käib? Aga kõige toredam see, et, et noh, ma tihtipeale vot Robert  oli eriti Mihkel selle peale, kui ma midagi jäin hiljaks  või siis tema on mul siiamaani etendus, kas sa ikka  märgusena tead või? Ja ütleb, et, et kus ma pean, ükskord me läksime vaidlema temaga,  mina teadsin, et, Ja siis tulime lavastaja juurde, kummal on õigus  ja tuli välja, et Robertil oli õigus. Lõpuks ei olnud teil kummalgi õigus, tegelikult me leidsime  kolmanda variandi. Võib-olla küll. Igatahes, mul on tunne, et teil oli seda lavastust  prooviperioodi ajal kui ka lavastust tehes väga lõbus,  aitäh stuudiosse tulemast. Aitäh, aga nüüd lõpetuseks vaatame sellist lugu,  kus veidi kurb olukord saadi ära kasutada heal eesmärgil,  nimelt mai lõpus põles Lasnamäel jäätmejaam  ja kahju sai kõrval asub ka pakendikeskus. Püsti jäi 765 ruutmeetrine seim ja see anti tänavakunstnike  kätte 102 tänava kunstnikku, siis asus tööle  ja nüüd me esitlemegi teile kohe nende töö tulemust  ja homsest alates sellest saavad kõik inimesed seda imetleda. Aitäh, et vaatasite, kohtume jälle homme.
