Alguses saab geenide põhjal hinnata rinnavähiriski
ning inimesele kõige sobivamaid antidepressante,
räägib tervise arengu Instituudi direktor Annika Veimer. Esimene on rinnavähi võimalikult varane avastamine sõltuvad
siis arvutatud geeniriskist ja teine on võimalus hinnata
esialgu siis ainult küll antidepressant ravimite toimeainete
sobivust inimesele ja siis sättida nende ravimite kogust. Veimeri sõnul kasutatakse depressiooni ravis erinevaid antidepressante,
millel on palju kõrvaltoimeid.
Analüüsides patsiendi geneetilist infot,
saab leida sobiva ravimi palju kiiremini.
Lisaks märgib Veimer, et rinnavähi riski avastamine ei tähenda,
et inimene on haige.
Siiski võimaldab geenianalüüs kasvaja palju varem avastada. Kõigepealt moodustatakse valim, sellesse valimisse
kaasatakse täna küll alates 50.-st eluaastast aga siis
edaspidi alates 40.-st eluaastast kõik naised
ja siis kontrollitakse geeniandmete infosüsteemis olevate
andmete järgi, millistel naistel on kõrgendatud risk,
et sellisel juhul, kui on tegemist geneetilise riskiga,
siis on võimalik, kui varem rinnavähi sõeluuringule kutsudes
vähk avastada. Tervise arengu instituut sai nelja aastaga valmis IT-taristu,
kus saab hakata neid geeniandmeid hoidma
ja analüüsima.
Kui inimene on juba geenivaramu doonor, saab tema andmed üle kanda,
kui ei, peab ta laborisse verd andma minema.
Kuigi IT-süsteem on valmis, ütleb tervisekassa diagnostika
ja personaalmeditsiini peaspetsialist Tiina ööst Hermann,
et neil on tarkvaraliste meditsiiniseadmete hange veel käimas. See kontseptsioon on hästi uudne, et sellise suure
IT-taristu nagu on tervise infosüsteem Eestis,
et sinna nii-öelda infrastruktuuri see tarkvara siis
nii-öelda istutada või liidestada.
Me tahaks kasutada kliinilises töös ka geenivaramus kogutud andmeid,
et siis see lahendus peab olema Eestis tsentraalne. Estermann lisab, et ei oska enne augustis lõppevad
taotlusvoor kindlalt öelda kuid jääb optimistlikuks,
et mõni ettevõtja suudab vajaliku tarkvara luua.
Lisaks tervisekassa hankele on ettevõtmise käiku minekuks
vaja seadusi täiendada, mida teeb parasjagu sotsiaalministeerium.
Geeniandmed on ääretult delikaatsed, sest need sisaldavad
infot nii inimese enda kui ka tema lähisugulaste laste kui
ka sündimata laste kohta, räägib sotsiaalministeeriumi
tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Ingrid Ots-Vaik. Tervise infosüsteemi tõepoolest siis selleks,
et personaliseeritud teenuseid pakkuda, tulevad geneetilised
algandmed ainult inimese enda nõusoleku juurdepääsu piirame
erinevate tehniliste meetmetega ning ka õiguslikult,
et ühesõnaga me ei tekita sinna mingisugust tagaus.
