Alates 2015.-st aastast, kui esimesed eesti kodusead sigade
aafrika katkuga nakatusid, on meie katkukolletes tapetud üle
30000 kodus ja aga eile Põlvama lavastatud katkukolle on
senistest suurim põllumajandus ja toiduameti piirkonna juht
Inge saavo kinnitab, et kõik 9000 farmis olnud siga hukatakse. Loomade hukkamise viib läbi meie lepingupartner aktsiaselts
Fire ja hukatakse nad gaasiga.
Farmi gaasi lastad gaasitatakse spetsiaalses veokis. Kui seakatku kõrgajal 2015. 2016. aastal jäi vireen surnud
sigade käitlemisega hätta ning mõist loomi tuli maha matta
siis nüüd ollakse paremini valmis.
Vireeni juurde on ehitatud külmladu, mis suudab mahutada
kuni 500 tonni loomseid jäätmeid. Majandusliku kahju eest hetkel ei oska öelda,
sest akti tehakse veel sellele loomapidajale,
siis hüvitatakse sigade maksumus ja siis ka kuuluvad hävitamisele,
siis söödad söödalisandid, aga need kõik siis selguvad töö käigus. 2015. 16. aastal katkuga pihta saanud ettevõtjad hüvitist ei saanud,
sest kõigi nende puhul tuvastati, et haigus pääses farmi
ettevõtja endi süül.
Seda, miks pääses katk aktsiaseltsile Rakverefarm kuuluvasse sigalasse,
alles uuritakse hinge.
Saavo tõdeb, et alati ei pruugi põhjust selguda. Antud farmis on märtsikuus teostatud bioohutuse
ja turvalisuse kontroll ja puudusi ei tuvastatud. Läinud nädalal avastati 116 seoga katku koller Rõuge vallas
asuvast Siberi talust hinge.
Savo tõdeb, et looduses on seakatkufoon varasemate aastatega
võrreldes kõrgem. Võrumaal tuli eelmisel nädalal ju välja sellest taudikoldest
10 kilomeetri raadiuses metssigadel SAK viiruseleid,
siis võib oletada, et seda viirust on metsas rohkem
ja samuti on sel aastal olnud SAK viiruse leide Põlvamaal. Tänavu on seakatk leitud 18-l Põlvama metsseal,
palju nakatunud metssigu on viimasel ajal leitud ka piiri
taga Lätis hinges Avo märgib, et metssigu ongi metsades
varasematest aastatest rohkem. Minu arvamus on, et peaks ikkagi küttima metssigu rohkem ära,
et ei oleks sellist viiruse leviku allikat,
nagu hetkel on, et me arvame ikkagi metsast tulnud.
