Liivi lahe rannakalurid on viimastel aastatel taas kohanud angerjat,
mis pikki aastaid sealsetest vetest täiesti kadunud näis olevat.
Seda lootust, et taastub eelmise sajandi 60.-te 70.-te angerjaküllus.
Ihtüoloogia ja Tartu Ülikooli kalanduse kaasprofessori Mehis
Rohtla sõnul siiski ei ole. No ma olen kuulnud, seda jääb, viimastel aastatel on hakatud,
panga reklaam on aga meie enda püügid, mis keskenduvad
ikkagi eelkõige sellele paigangerjale, kes kollasel
Angerjale seda nagu ei näita, et see, mida kalurid,
ma arvan, nagu reeglina püüavad suve jooksul
ja eriti sügise poole, need on ikkagi nagu rändangerjad. Rohtla sõnul on angerjas suur rännumees ja Liivi lahe
angerjate saak võib-olla kusagilt mujalt pärit näiteks Soomest,
kus angerjate asustatakse loodusesse päris palju.
Kunagi siia jõudnud ja paikseks jäänud kollane angerjas
jätkab oma elukaart kasvufaasis.
Emastel kestab see kaheksa kuni 15 aastat
ja isastel kolm kuni kaheksa aastat.
Pärast seda muundub kollane angerjas rändangerjas
ja on valmis taasalustama teekonda Sargasso merre kudema. Just neid rändangerjaid ongi Rohtla sõnul viimasel ajal
natuke rohkem püügivahenditesse jäänud.
Vähem kui aasta tagasi lasti Hiiumaa ja Saaremaa
rannikuvetes sealsetesse lahtedesse kasvama umbes 150000 angerjamaimu.
Rohtla sõnul need kalad kindlasti veel Liivi lahe angerja
arvukust ei mõjuta. No see tõenäosus on veel väga väike või olematu,
et asustamine toimus meil alles hiljuti,
et, et need angerjad, kes sinna asustati,
on veel väga väikesed ja nemad veel püüki kindlasti ei jõua. Rohtla sõnul tuleks käsitleda kõiki euroopa angerjaid,
kes elavad Põhja-Aafrikast kuni põhja norrani ühe populatsioonina.
Ehk siis piltlikult öeldes sõltub meie angerja arvukus sellest,
kas Lääne-Euroopas briti saarte juures ning Hispaania
ja Prantsusmaa rannikul klaasangerjatega kauss üle ajab võimeid.
Aitäh. Niimoodi vaadatuna on Eestis rakendatavatel angerja
kaitsemeetmetel populatsiooni suurendamise seisukohast väga
väike mõju. Angerja levik on suuresti nagu juhuslik protsess,
mida suunavad hobused, on need kuumad kohad,
kes saavad kõige rohkem, angerjate arvukus on nii palju langenud,
siis lihtsalt meie kanti siia kaugele leviala ida
ja põhjapiirile ja lihtsalt ei jõua seid angerjat.
Ja ongi paratamatus, meil ongi ainuke, võib-olla,
kui me tahame angerjat, peame seda asustanud.
Rahastamisega on paraku selline lugu, et me ei tea,
kas see ikkagi nagu töötab selles mõttes,
et kas need angerjad, keda ma asustame, kas nad ikkagi
jõuavad kasvasteks. Põhiline teadmatuse vaidluse koht ka nagu teadlaste hulgas.
