Rohkem selliseid diiselrongi juht vaguneid Eestis alles ei ole.
Nad on kahjuks kõik läinud vanametalli ja,
ja see on nüüd viimane, mis nii-öelda tulevastele põlvedele
alles on jäänud. Et millal ta ehitatud on, millal teda Eesti teedel kasutati
ja millal ta raudteedelt siis ka ära kadus? Ja see oli 80.-te keskpaigas toodi need Läti päritolu rongid Eestisse,
mida hakati siis kuskil 90.-te keskpaigas ümber ehitama,
et see konkreetne on vist 1997 ümber ehitatud
ja see ümberehitamine käis siis nii, et need suurtest
rongidest kuue vagunistest rongidest ehitati poole väiksemad
ühest ühest koosseis sai kaks rongi mõlemas otsas oli siis
nii-öelda ühes oli juhtvagun, teises oli juht mootorvagun
ja keskel siis keskel, siis haakevagun, kolme vagunelised rongikoosseisud. Kui ta 97 siis balti laevaremonditehases ehitati ta ümber
ja nad sõitsid siis 2013. aasta detsembrini
ja pärast seda tulid siis porgandid eesti teele. Aga kuidas selle vaguni enda ja siis kohalejõudmise lugu? Me kuskil poolteist aastat rääkisime Ko Kraftiga läbi kelle,
kes olid siis nii-öelda endised omanikud
ja kes ka nüüd värvisid selle üle ja tegid,
tegid seest puhtaks ja me ostsime selle tõesti vanametalli
hinnaga ja, ja kultuuriministeerium toetas osaliselt siis transport.
Nii et, et ega sellised asjad transport ja,
ja, ja ka see maksumus on muuseumile päris suur väljakutse.
Aga tõesti, see on väärt eksponaat, kindlasti väärib seda. Palju see siis kokku maksma läks, et ja siis,
kui suur see Kultuuriministeeriumi poolne transporditoetus. Kultuuriministeerium toetas 7000 euriga transporti,
et see on ligi pool transpordi kulust ja see vagun ise tema
hind siis oli meie jaoks siis 10000 eurot pluss käibemaks.
