Teadust kõigile üleeuroopalises linnalindude uuringus vaadati,
kuidas linnade rohelus ning valgus- ja mürasaaste seotud sellega,
mida linnas elavad linnud söövad.
Muuhulgas vaadati Tartudki ja uuringus osales Tartu
linnuökoloog Marko Mägi.
Tõravere astronoom Tõnis Eelmäe on aga jälginud äsja
startinud Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseaparaadid Juice
lendu ja tutvunud uurimisplaanidega Twitteri süsteemis. Kas mõnel Jupiteri kaaslasel laiuvasse jääaluses ookeanis
võib ka elu olla?
Tšussi vaatluste põhjal võidakse vastusele lähemale jõuda.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Inimesed on linnuehitanud peamiselt iseendale aga sellest
hoolimata on ka mitmed muud elusolendid leidnud linnad
sobivat olevat ka enda elupaigaks.
Kuigi teisest küljest on inimestel kombeid,
mis teisi linnaelanikke võivad ka mõnikord häirida.
Näiteks teevad inimesed ja eriti nende mitmesugused masinad,
palju lärmi.
Samuti inimestel komme jätta ööseks tänavatel tuled põlema
ja reklaamkirjad sealhulgas. Nii et müra ja valgussaaste, kuidas linnalinnud sellistes
tingimustes toime tulevad, seda nüüd teadlased lähemalt
uurinud ja vaadelnud olukorda tervelt 14. Euroopa linnas,
sealhulgas Tartus ja üks neid teadlasi on ka Tartu Ülikooli
ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur
Marko Mägi. Ja see on nüüd üks tore ülevaatlik uuring,
mis sai juba tehtud tegelikult hulk aega tagasi,
aga see on hea näide, kuidas ammu kogutud andmestikust
teadlased leiavad ikka uusi uusi nüansse,
mida uurida ja, ja nagu tavaliselt teaduses ikka,
et head asjad küpsevad hästi kaua ja, ja jõuavad siis ühel
hetkel üldise avalikkuse ette ja nii oli ka selle uuringuga,
kus me siis võtsime tõesti üle Euroopa erinevates linnades
linnuloenduste andmed ja kõrvutaksime neid
keskkonnatingimustega linnas ja lisasin,
lisasime sinna juurde ka helihäiringud, siis
ehk siis tavalise liiklusmüra ja ka valgusreostuse,
nii et ja vaatasime, kuidas see linnustikku mõjutab. Ja noh, see on selline ühes mõttes hästi lihtne uuring.
Aga teisest küljest sellist hästi suurt ja ülevaatlikku
uuringut ma ei tea, et teist oleks sellega võrreldavat,
et kui me vaatame ühte väikest linna, siis me võime sageli
näha seal mingisuguseid seoseid linnustiku
ja ja keskkonnatingimuste vahel, aga üldpildi nägemiseks on
meil vaja väga palju linnu samamoodi juurde
ja just selle uuringuga me seda tegimegi. Linnutundjad käisid varahommikuti siis, kui veel linn oli vaikne,
müra ei olnud, käisid ja loendasid erinevates punktides
linde mäletan ise Tartus näiteks Kesklinna piirkonnas on
tegelikult suhteliselt raske selliseid punkte leida,
sest et tänavakoristusmasinad hakkavad tööle juba väga
varakult ja sa pead väga vaatama, kus sa linde läheb lugema,
et õigel hetkel oleksid õiges kohas, et sa saaksid just
nimelt selle ümbruskaudse linnustikust adekvaatse pildi. Aga kokku me suutsime loendada selle käigus 127 erinevat
liiki linnades, meil oli peaaegu 1400 loenduspunkti üle
Euroopa ja, ja eesmärk oligi vaadata siis,
kuidas see valgus ja müra seda linnustikku mõjutab.
Aga lisaks muidugi vaatasime ka seda, kuidas linna üldine
rohelus selles oma rolli mängib, et on ju natukene rumal
oleks vaadata, et kuidas ainult valgus- ja müra seda mõjutab,
et kindlasti tuleb vaadata ka üldist keskkonda,
et muidu me võime teha valesid järeldusi
ja ja nii sai kohapeal ka linnuloendaja,
tegi väikese keskkonnakirjelduse, kus ta pani kiirelt,
kui palju on puid, kui palju on seal võib olla palju mullaga alasid,
kui palju on taimestikku ja kuidas see keskkond üldse välja
näeb ja kõike seda võeti siseanalüüsis pärast arvesse. Ja kui kaua üks loendus või visi loenduste sessioon kestis
ühes linnas. See algas pihta siis, kui lindude pesitsusperiood oli
sellises kuldses keskmises paigas, kus kõik linnud olid
kohale jõudnud.
Aga konkreetselt üks loendus on tavaline punktloendus,
mida kasutatakse linnuloendusel, see on viis minutit ühes
kohas seisad ja paned kõik ettenähtud ja kuuldud linnud kirja.
Ta on hästi kiire ja kiiresti on vaja lindude puhul
sellepärast tegutseda, et kui mõnele tundub,
et viis minutit, see ei ole adekvaatne pilt,
see on väga lühike aeg. Aga silmas tuleb pidada seda, et linnud on väga liikuvad.
Ja kui ma seisaksin ühes punktis näiteks 10 15
või halvemal juhul veel 20 minutit, see tähendab seda,
et need linnud liiguvad seal väga palju ja tõenäosus,
et ma loen üht ja sama lindu kasvab väga suureks
ja see nihe tegelikkuse ja selle vahel, mida mina loen,
võib olla väga suur.
Seepärast tulebki lühikese aja jooksul kõikjal. On ja see oli siis suhteliselt suur uuring 14 linna Euroopas,
kas nende linnade vahel oli siis ka mingisuguseid erinevusi
või olid kõik Euroopa linnad ühesugused? Ei, kõik päris ühesugused ei olnud, et erinevusi me tuvastasime.
No näiteks, kui me me keskendusime tegelikult just selles
uuringus sellele, et mitte vaadata nüüd seda,
milline see linnustik üldiselt vaid spetsiifilisemalt,
milliste toitumistüüpidega linnud seal linnades on,
et see, milline see linnustik on keskmiselt teatud linnatüüpides,
seda me juba eelnevalt teame.
Üldseos on see, et mida rohelisem on, mida rohkem on
rohekoridore rohealasid, seda rikkalikum on ka linnustik. Aga seekord me tahtsime teada, et kuidas on spetsiaalselt
toitumisega seotud, et Ühest küljest on see,
see üldpilt, et mida me saame, ei pruugi meile piisavat
täpset infot vôtta anda sellistes tingimustes,
kus olukord kiiresti muutub, kas kliimatingimustes
või linna arenedes.
Aga, aga me saame võib-olla parema selguse siis,
kui me hakkame spetsiifiliselt vaatama linnu elukäigu
tunnuseid milleks üheks on ka siis tema toitumise tüüp
ja kui me sellele kitsamalt tähelepanu pöörama,
siis noh, loogiliselt mõeldes ökoloogiliselt see,
mida lind sööb noh, see nagu süga alustala,
et kui on kehv olukord linnas, siis linnul ei ole seal
täpselt ka midagi süüa, seda liiki seal lihtsalt ei ole. Aga mida me nägime näiteks kui Tartu kohta välja tuua,
siis Tartu kiituseks võib öelda, et ta oli üks linnadest,
kus lindude toitumistüüp ta oli.
Noh, me võime öelda kõige heterogeensed.
No lisaks oli ka veel Ateena ja üks Prantsusmaalinn umbes
samal tasemel, et väga erineva toitumistüübiga linde on meil
siin tartus olemas ja kui me arvutasime selle indeksi,
siis selgus, et et Tartu on heas seisukorras,
see tähendab, et meil on suhteliselt palju putuktoidulisi,
meil on omni voore ehk siis kes söövad peaaegu kõike,
mis ette satub ja siis on ka palju seemnetoidulisi linde. Ja huvitav on selle juures veel see, et kui tavainimene mõtleb,
et mida see lind sööb, siis väga paljudel seostub,
see võib olla talvise toidumajaga, kus ongi ainult seemned
ja tekib tunne, et need kõik linnud söövad tegelikult seemneid.
Aga pesitsusajal need linnud on siiski keskendunud teistele
objektidele tavaliselt ja väga paljud keskenduvad putukatele,
isegi need, kes talvel käivad meil toidumajas seemneid söömas,
nad on siiski putuktoidulised, sest poegade kasvatamiseks on
väga palju valku vaja ja seda nad saavad eelkõige just
loomsest toidust, nii et seetõttu on, on selline
toitumistüübi eristamine tavainimesele võib-olla sihuke. No ei saa aru, miks seda tehakse, aga linnuökoloogi
seisukohast on see väga oluline vahetegemine. Ja putukate alla käivad ka loomulikult putukate vastsed,
mida inimesed tihtipeale nimetavad ussikest. Täpselt nii jah, just nimelt ja noh, tinglikult käivad sinna
putukate all, aga võib-olla mitte ainult putukate vastsed,
vaid ka ämblikud ja, ja kõik teised, keda tavainimene vaatab,
et on palju jalgu all, et joon putukas, aga sinna seltskonda
kuuluvad veel väga paljud teised ka. Aga tuleb välja, et Tartus on siis palju putukaid,
paljud teri ja, ja kõike kõike, mida linnud süüa tahavad. Noh kas nüüd neid väga palju on, mis Tartu kasuks räägib,
kindlasti on see, et noh, eelnevatest uuringutest me teame
ka tegelikult, et Tartus on lindude mitmekesisus,
kui me vaatame nende erinevaid eluviise,
siis see on küll Euroopa mõistes üks, üks üks parimaid linnu.
Meil on väga palju rohelust siin, see ei tähenda,
et Tartu oleks ideaalne.
Et meil käib praegu ka veel siin üks rohe
ja ringi uuring, kus me samamoodi pöörame tähelepanu linna
linnustikule ja loomastikku, üritame teiste linnadega
koostööd linna veel rohelisemaks teha, et linnaisadele
nõuandeid anda, et mida veel paremini teha. Nii et teha on veel palju.
Aga, aga mis, mis veel tegelikult välja paistis,
on see, et et linnades, kui me vaatame laius kraadilist
toitumistüüpide jaotust, siis sealt paistis välja,
et lõunapoolsetes linnades on näiteks hoopis rohkem
seemnetoidulisi linde kui põhjapoolsetel.
Noh, see on ka mõnes mõttes loogiline, sest lõuna pool
tavaliselt taimede kasv on selline, kus on rohkem seemneid
põhjapoolsetel aladel, neid ei ole. Selge, et põhjapoolsetel aladel ei saagi selliseid
seemnetoidulisi linde nii palju olla, näiteks. Ahah ja putukaid on enam-vähem ühepalju. Laias laastus igal pool putukaid on jah.
Kui me vaatame niimoodi toitumistüübilt,
siis putukaid on enam-vähem ühepalju igal pool
ja putuktoidulisi noh, jagub ka peaaegu igale poole,
mõned linnad paistsid seal kohe selgesti välja,
et, et seal on, seal on selliseid toitumistüübilt väga
monomonokultuurse linnu, kui me võime öelda,
et tuleb kuidagi meelde, et seal olid vist Soome linnad,
mis paistsid selles suhtes silma, et nad on muidugi põhjapoolsemad. Ja millegipärast ka Budapest näiteks oli selline,
kus on see lindude toitumise heterogeensest kuidagi väga,
väga madal. Kas tuli välja ka mingisugune seos selle roheluse tüübi ja,
ja nende toitumisviiside jaotuse vahel? Ja tuli, kui me vaatasime rohelust eraldi,
siis rohelus soosib kindlasti just putuktoiduliste lindude
arvu ja ka nende Omnivooride arvu.
Et nende, nende mitmekesisus on suurem, kui on palju rohelust.
Aga ainult rohelus ise kui selline, vaid ka selle roheluse
struktuur mängib rolli, et mida mitmekesisem jomm.
Muru on ka roheline, aga see ei ole mitmekesine koht.
Kui on ikkagi puud-põõsad mingit teistmoodi kõrgemad taimed
seal olemas, mitte lihtsalt pügatud rohi,
siis, siis sellistes kohtades jällegi on üldine see mitmekesisus,
toitumise mitmekesisus suurem. Nii et seal on palju putuktoidulisi, seal on seemnetoidulisi
Sõõrungi Tomnivooria väga palju, nii et hästi lihtne järeldus.
Mida rohelisem, seda parem. Aga läheme nüüd selle valgussaaste ja mürasaastejuurtega lähemalt.
Tavaliselt tekib selline ettekujutus inimestele,
et need mõlemad saaste tüübid peletavad kõiki linde ja,
ja neile ebameeldivad.
Aga nüüd kui vaadata toitumistüübi järgi,
vot see on selline huvitav jaotus, et kas siin tuli siis
välja erinevusi? Ja tuli kui hästi lühidalt ja lihtsalt öelda,
siis tundub, et müra ei avalda lindude toitumistüübile mõju.
Et ei mõjutanud putuktoiduliste kõigesööjat
ega ka seemnetoiduliste mitmekesisust.
Ja siin see on mõnes mõttes võib-olla ka natukene loogiline,
kui me mõtleme, kuidas linnud hakkama saavad,
siis selliseid kohanemisi linnakeskkonnaga lindude puhul
leiab hästi palju. Ja võib-olla need linnud suudavad kiiresti kohaneda selle mürataustaga,
see on lihtsalt linnas nii tüüpiline asi
ja sellega nad saavad hakkama.
Aga see ei tähenda, et neid ei segaks.
Tuleb meelde kohe paljude rästad näiteks kasutavad
toitumisel ka mõne mõningal määral kuulmismeelt.
Kui nad otsivad rohealadelt maa seest ussikesi vihmausse,
siis nad kasutavad ka kuulmismeelt, et nad kuulavad,
kus kohas need ussid ringi roomavad ja siis selle järgi reageerivad. Seetõttu võiks müra natukene maskeerida seda usside
tekitatud sahinaid mullas, mida nad ei kuule.
Aga kui vaadata nüüd valgustust, siis seal oli küll päris
huvitav mõju.
Me nägime selgelt negatiivset mõju putuktoidulistel
ja selgelt negatiivset mõju kõigesööjatele.
Noh, kui me lihtsalt ütleme, et putuktoidulistel näiteks punarind,
linavästrik, rasvatihane ja kõigesööjad,
siis kas enamik vareslasi läheb nende alla,
et neile mõjub valgustus negatiivselt, mida valgemale linna piirkond,
seda vähem on seal siis kas putuktoidulisi
või kõigesööjaid linde see ausalt öeldes tekitas natukene
isegi kummastust meis endiski, sest sageli on leitud,
et seal, kus on valgem, seal on ka rohkem okkaid,
näiteks võiks ka neid putuktoidulisi liike seal rohkem olla. Millest see täpselt tuleb, et see niimoodi ei ole siis ega,
ega päris täpselt ei tea, aga see on minu isiklik arvamus,
et seal võib olla see, et linnas võib-olla neid konkurente
putukate söömisel on teisigi veel väga palju
ja siis neid putukaid lihtsalt seal ei jagu.
Nii palju. Ja muidugi ei saa välistada, et sellel valgusel
endale siiski on ka negatiivne mõju putukate enda arengule
ja neid seetõttu ongi lihtsalt seal valgetes piirkondades vähem,
mis sest, et me näeme õhtuti lampide ümber tiirlemas
liblikaid või keda iganes seal, aga üldkokkuvõttes tuleb välja,
et see ei mõju putuktoidulistel lindudel hästi. Aga võib-olla on jah niimoodi, et kõik need vähesed putukad,
kes alles jäävad, lähevad just sinna lampide juurde
ja tegelikult üldine arv on vähenenud. See ei ole välistatud, ma tean eelnevatest rasvatehaste uuringutest,
et on selliseid linde, kes ongi spetsiaalselt kohanenud
tänavalaternate ümbruses toitumisel, et see on praktiliselt
öö läbi valge ja selles piirkonnas saab järelikult oma poegi kasvatada.
Lisaks öelda nüüd, et terve ööpäev läbi neid toita,
aga, aga toitmistingimused on selle võrra paremad.
Aga näiteks seemne toidulistele valgustustingimused mitte
kuidagi ei mõjunud. Aga kui me võtame kõik need kolm toitumistüüpi kokku,
siis sealt paistis tegelikult välja see üldine negatiivne mõju,
et mida valgem linna piirkond, seda väiksem on lindude
toitumistüvi mitmekesisus. Aga lähemegi siis nende praktiliste nõuannete juurde,
mida selle uuringu põhjal võiks siis linnaplaneerijatele ja,
ja linnaisadele anda. No kõige olulisem, mis siit ikkagi meie uuringust välja tuleb,
noh, üks asi on seal valgustus selle kohta on ennem ka juba teatud,
et see võiks olla natukene madalam linnadesse,
et see ei mõjuta ju ainult linnustiku, vaid ka inimeste
ennast ja et linnustiku oleks mitmekesisem,
siis me teame, et linnustiku-le endale on ju selge
positiivne mõjuga inimesele eelkõige läbi linnulaulu
ja selle mitmekesisuse, mida nad pakuvad linnas. Aga kui me vaatame seda rohevõrgustiku seost toitumistüübiga,
siis see ei ole ka nüüd midagi revolutsioonilist,
et kui nüüd öelda, et pöörake rohkeme rohelusele tähelepanu,
aga, aga noh, see tuleb ka meie uuringust selgelt välja,
et ikkagi mida rohelisem piirkond, seda rohkem on seal see
linnustiku linnustikku ja seda mitmekesisem on nende
toitumise tüüp seal.
Eesti inimesele kõlavad sellised nõuanded võib-olla natukene lihtlabased. Sest et Ma julgen öelda, et Eesti linnad on veel suhteliselt
rohelised ja me ei taju siin Eestis seda pilti,
mis on mujal Euroopas ja kuivõrd linnastunud see seal on.
Tartus ringi käies, rohelust on väga palju,
isegi harjumatult palju.
Võib-olla kui sa lähed Tallinnasse, kui minusugune inimene
läheb Tallinnasse, siis ma juba tajun tegelikult,
et, et see on päris suur linn. Aga kui omakorda veel Euroopasse edasi minna,
siis see võib ikka päris ehmatav olla, millised
infrastruktuurid on seal mitte ainult linnades,
vaid ka linnadevahelistel aladel.
Et kuhu see rohelus kaob ja, ja kui see rohelus kaob,
siis kaovad ka teadupärast linnud, nii et sellele on vaja
üha rohkem tähelepanu pöörata. Niisugune suur uuring on siis tehtud ja avaldatud ajakirjas
Scientific poots Euroopa linnades elavate lindude kohta ja,
ja sellega, kuidas nad linnade, linna roheluse
ning valgus- ja mürasaaste sees hakkama saavad.
Ja ajasin juttu selle uuringu ühe autori,
Marko Mägi. Mõne nädala eest startis Lõuna-Ameerikast kosmosesse
järjekordne kosmoseaparaat, mis seekord on taas kord vägagi
tähelepanu väärne.
Esiteks võib-olla oma suuruse poolest ikkagi kümneid
või noh, ütleme niimoodi, et noh, võib ka öelda,
et kümneid meetreid pikk ja teiseks selle poolest,
et ta võtab suuna jupiterile päikesesüsteemi kõige suuremale planeedile.
Tegemist on siis Euroopa kosmoseagentuuri kosmoseaparaadiga
nimega Tšuess. Selline mõnus mahlakas lühend pikemast nimest
ja laboristuudios on Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi
tähefüüsika teadur Tõnis Eelmäe kes tähefüüsika kõrvalt on
jälginud ka natuke seda sussiprogrammi ja valmis oma
tähelepanekuid ka meie kõigiga jagama.
Start ilmselt iseenesest õnnestus, läks teele küll. Õnnestus küll jah, et Euroopa Kosmoseagentuuri
kanderakettide Ariane viis on noh, hinnatud,
et need on ühed maailma kõige töökindlamad kanderaketid ja,
ja nii-öelda teevad oma töö silmapaistvalt hästi.
Ja nii, et selle koha pealt läks kõik väga libedalt
ja tõesti jah, siin noh, nüüd juba vähe enam,
kui kaks nädalat tagasi jõudis George kosmosesse
ja hakkab siis kuidas seis on Päikesesüsteemi siseosades
tiire tegema. Ja, ja see on ka väga huvitav seekord, et päris pikalt tiirutab,
enne kui Jupiteri nik kohale jõuab. Ja see on tänapäeval, see on võrdlemisi selline levinud
ja ma arvan, et võib-olla kõige esimesed sellised kosmoseaparaadid,
millel kasutati nii-öelda gravitatsioonilisel lingutamise meetodit,
olid vaja Tšereid vougher üks ja kaks millega siis suunati
üks nendest siis uraani ja Neptuuni jõuad peale peale Saturni.
Ja see on siis võimalus kasutada eraplaneetide
gravitatsioonivälja külgetõmbejõud, ütleme sellise,
et muuta siis satelliidi Michelle kosmoselaeva trajektoori
nii-öelda sobivamaks, kas siis seda pidurdades on võimalus
seda pidurdada või on võimalus ka energiat juurde anda
ja antud juhul siis ongi oluline, et saaks energiat juurde,
et saaks võimalikult väikese kütusekuluga
ehk võimalikult väikese kanderaketiga siis võimalikult
kiiresti Jupiteri juurde. Noh, kiiresti muidugi ei ole, tavaliselt ei ole tasuta lõunaid.
Et siin nüüd see lihtne või odav ütleme,
kosmosesse saatmise lend on, siis tuleb maksta suhteliselt
pika lennuajaga. Ja nii, et kaheksa aastat on siis see aeg,
mis tal jupiterile jõudmiseks kulub ja vahepeal tuleb ta
veel maa juurde tagasi korduvalt just sellel lingutamise pärast. Ja käib Veenuse juures, saab energiat omale juurde
ja esmakordselt peaks seda saama ka maakuu juurest
või noh, siis tegelikult ilmselt nii maa kui kuu käest.
Ja maa juures tõesti mitu korda Mladki kaks-kolm korda oli
kolm korda, jah, jah, ja siis alles seal kuskil 20.-te
aastate lõpus päris siis ta nii-öelda saab nii suure kiiruse,
et nii-öelda tema selle orbiidi päikesest kõige kaugem punkt
asub kusagil seal Jupiteri orbiidi kandis. Ei, ma siin ütlesin, juss tähendab ka tegelikult midagi
inglise keeles tähendab ta mahla, aga kui sa neid pikemalt
lahti seletada, siis millest see tuleb?
Kas ta peaks olema Jupiteri jäiste kuude uurija,
ahaa, keeli ju nagu Jupiter ja siis Ice jää
ja Explorer, sest see aa selge, naasiseks freeritud jah. Ja ma viitasin tema päris kogukale suurusele.
See oli tal oli siis ühtepidi oli ta ligi 30 meetrit pikk. Ja nüüd tegelikult praegugi on Jupiteri juures üks siis USA
või NASA kosmoseaparaat nimega Juno ja sarnaselt nagu iono
ka sisse Tšuzza oma energiatöötamiseks, seal õpetajaga saab
päikesepaneelide alt.
Aga kuna Jupiter on päikesest viis korda kaugemal jämedalt
kui maa, see tähendab saab 25 korda vähem valgust kui maa ja,
ja sealt siis vähegi sihukest noh, arvestatavat energia
hulka saada nende kõigi nende instrumentide tööks,
siis selleks peavad olema väga suured päikesepaneelid. Et need on üle 80 ruutmeetri, et see on ikka päris suured,
päris suured päiksepaneelid, et see teeb selle mõõdult suureks,
siis. Naha kaheksa aasta pärast jõuab ta siis loodetavasti ilusti,
Jupiterini.
Aga juba on, tegelikult ma olen kuulnud,
et üks väike tõrge on tal ka ilmnenud. Jah, tõepoolest üsna varsti peale start hakati kõiki neid
kosmoseaparaadi mõõteseadmeid lahti pakkima,
et et saada teada, et nad korralikult töötavad
ja nii edasi ja maa lähedal on üsna lihtne ka sidet pidada
selle aparaadiga ja siis tuli välja, et noh,
minu arvates võib-olla kõige põnevam instrument,
mis seal pardal on, on radar, mis on mõeldud jää jää sisse vaatamiseks.
Ütleme siis niimoodi. Selle tuletama siin etteruttavalt meelt,
et, et jääd leidub siis Jupiteri suurtel kuudel,
jah. Jäised kuud.
Aga lähme selle radari juurde tagasi. Ja, ja sellel on väga pikk poomile 10 meetri pikkune poom
kahest osast ja kokkuvolditud poom ja sellel pommil selle
pommi lahti nii-öelda tegemisel tekkis probleem,
et seda ei õnnestunud täielikult lahti voltida.
Ja nüüd uuritakse, et mida seal teha proovitakse,
seal on plaanid, et proovitakse satelliidimootoreid käima
panna ja nii-öelda raputada seda, et äkki äkki siis see
pommiavanemine õnnestub siis selle seejärel. Aga noh, ma ei tea, mina hoian küll pöialt,
et see õnnestub, sest sest see on, see on jah,
minu arvates üks olulisemaid instrumente sellel sellel Churchil. Tihtipeale on neid kosmoseaparaat ikka suudetud kaugelt parandas. Ja, ja see on, tänapäeval on need kosmoseaparaadid nii-öelda
peaaegu et kõik, mis vähegi võimalik, on võimalik mõõta,
mis toimub, kui palju mingi asi avaneb või noh,
siis ka kaudsetel meetoditel on siis võimalik teada saada,
et mingi asi noh, näiteks võib-olla ei avanenud mingi
päiksepaneeli avanevat parasjagu nii palju,
nagu ta oleks pidanud.
Sest noh, ta toodab natuke vähem energiat,
eks. Noh, mingid mingid sellised kaalutlused,
et aga jah, loodame, et saab korda. Kaheksa aastat on aega veel jännata sellega
ja aga kui ta sinna kohale jõuab, siis tal algab
teadusmissioon jupiterile üks on siis loodame,
et saab korda see radar ja tema poomia ja saab vaadata siis
radariga jää alla.
Jupiteri kuudel räägime siis kõigepealt sellest tema selline
põhiline tööülesanne ongi siis kolme suurt Jupiteri kuud
lähemalt tundma õppida. Jah, et Meil ajakirjandusest tuisk massimeediast ja,
ja populaarteaduslikust, kirjandusest ja saadetest on läbi käinud,
et Jupiteri kaaslase Europa on huvitav väga,
sest selle puhul ollakse väga kindlad, et seal on sellel
kuul Jupiteri kaaslasel on sügav ookean,
et seal on umbes paar korda rohkem vett kui üldse maa peal
kõigis ookeanides kokku ja paksu jääkihi all.
Ja Euroopat peetakse siis üheks selliseks võimalikuks kohaks
potentsiaalseks kohaks, kus no põhimõtteliselt
Päikesesüsteemis võiks elu saada, eksisteerida või,
või võib-olla tekkida. Et nii-öelda nende keskkonnatingimuste tõttu.
Aga, aga millest on natuke vähem räägitud siis tõesti
Jupiteri kaks järgmist, sest kaugemad Galilei kuud kanomedes
ja kallisto on samasugused jäämaailmad ja ka meedias,
mis on tegelikult päikesesüsteemi kõige suurem kuu,
isegi suurem planeet Merkuur-ist on on siis samamoodi jäine,
kuigi tundub, et seal on ka võib-olla mitte ei ole ainult
pinnal Euroopa tunduvalt on pinnalt enam-vähem jääga kaetud. Sissekanne meedes tundub, et, et seal võib ka kivimeid olla pinnal.
Aga samamoodi arvatakse, et seal sees on sügav ookean,
võib olla mitmekihiline jääga vaheldumisi ookean.
Ja veel päris sees siis rauast tuum, nii et,
et see on niisugune planeedi mõõtu kaaslane. Ja kallistol ka kahtlustatakse ookeani sisaki. Jah, ja kallisto nendest kõige sellisem ebakindlam selles mõttes,
et ta on üks, arvatakse või hinnatakse, et see on üks
nii-öelda iidsema pinnaga kuid koosneb tõenäoliselt suures
hulgas jääst, aga kas seal vedelat seda,
ütleme, vedelat vett seal sees on, see ei ole päris lõpuni
selge ja loodetakse jussi puhul abil saada teada,
et kas seal võiks olla, et väga-väga palju erinevaid mõõteinstrumente,
mis seal sussi peale on, suudavad, suudavad lisaks sellele
radarile siis mõõta, noh, väga palju muid parameetreid seal
kuude süsteemis. Neljas Jupiteri suur kuu ehk Galilei, Kuu on IO
ja jäetakse seekord täiesti vaeslapse ossa. Jah, tõepoolest, sest ja on jupiterile väga lähedal
jupiterile väga lähedal on siis Jupiteri enda tekitatud
Jupiteri magnetosfäärist tingitud, kuidas siis
kiirgusolukord on, on üsna üsna karm ja jussi sellest säästetakse.
Nii et ega seal Need Euroopa juures ei ole lugu kohutavalt
palju parem, aga siiski siiski parem.
Et, et jah, et see siis automaatjaam on,
on ette nähtud ikkagi just nende jäiste kuude uurimiseks,
et aga pilte usun, teeb kindlasti ka Iieost kusagilt
kaugemalt ja, ja kui me siin rääkisime, et uurib noh,
nii-öelda neid Jupiteri kaaslasi, siis tegelikult on seal ka
terve hulk instrumente, millega uuritakse Jupiteri ennast
just Jupiteri atmosfääri, mis elus elab,
mis protsessid seal täpsemalt toimuvad. Et ta on noh, nii-öelda siis mitme mitme asja jaoks on välja
töötatud Ahah ja tiirutama hakkab ta esialgu ikkagi Jupiteri enda ümber.
Aga hiljem. Jah, seal see nominaalne tööaeg peaks olema neli aastat
ja seal sihukese huvitavamate manöövritega umbes kolmanda
aasta lõpus on plaanis Juss suunata kanjumedes orbiidile.
Nii et siis oleks ka esimene kosmoseaparaat,
mis tiirleb orbiidil ümber mõne kaaslase,
mis on siis muu kui meie maa kuu.
Et, et jah mitte päris ainus kaaslane ei oleks mille,
mida nii lähedalt uuritakse ja pikaajaliselt,
et noh näiteks Saturni suurima kuu titaani peale suisa ju laskuti,
eks siin kümnend tagasi rohkem peaaegu 20 aastat tagasi. Aeg lendab sellise Cassini missioon jah,
just, ja, ja mis seal ka nimede see ümber viga tiirelda,
kui on taevakeha suurem kui Merkuur, siis peaks tal
gravitatsiooni jätkuma piisavalt. Jah ja see, see saab, ma arvan, et see saab olema põnev
ja kui kõik seadmed töötavad nii nagu ette nähtud siis peaks
oma päris palju põnevat infot, et selle kohta,
milles meedias koosneb kas seal on mingisugust aktiivsust,
näiteks ka seal on ka atmosfäär tegelikult olemas hapnikku,
atmosfäär väga tõsiselt hõre, aga siiski
ja aga piisav atmosfäär, et seal näiteks olekseid virmalised.
Et need on maa pealt vaadeldud. Et et jah, siukene noh, igati planeedi mõõtu kaaslane. Ja igati huvitav, sellepärast et maa all teatavasti on
põhiline hüpotees, et hapnik tuli atmosfääri fotosünteesi tulemusel. Ja seal on asi palju proosalisem, et see jää koosneb ju siis
vesinikust ja hapnikust ja, ja see hapnik on ilmselt siis
pärit veest, vee molekulidest, kus ta siis kosmiliste kiirte
tõttu näiteks vabastatakse ja kuna selle kanomeedes mass on
piisavalt suur, siis ta sellist väga hõredat atmosfääri
suudab ka pisut kinni hoida, aga noh, see on nagu see võib öelda,
et on nagu väga hea maapealne vaakum.
Et aga, aga siiski on, eks, et atmosfäär
ja noh, mina ise ise hoian väga pöialt, et see rada käima saadakse,
et selle abil oleks võimalik siis tuvastada sealt kanomedese seest,
et, et kas ookean mõne koha peal ulatab ka võib-olla pinnale
lähemale või noh, päris pinna alla välja,
et sinna umbes 100 kilomeetri sügavusele sügavamale,
et sinna sinna see kahjuks ei ulata. Aga, aga noh, nii-öelda sellest loodetakse palju,
et seal võivad olla jääpraod, suured jääpraod,
kus siis võib-olla ka nii-öelda vett No ja, ja siis mõnel järgmisel kosmosemissioonil on võimalik
mõnda leitud jääprakku näiteks sukelduda. Näiteks jah, sest jah, see, kui tuleb ainult kahe
kilomeetrisest jääkihist läbi pugeda ikkagi palju,
palju lihtsam kui 150-st kilomeetrist läbi läbi minna. No paraku jah, läheb läheb veel aega, enne kui me saame
sealt tulemusi kätte.
Aga noh, see on see tänapäeva kosmosetehnikastiil siis,
et hoitakse kütust kokku ja, ja selle võrra läheb kauem aega. Ja see on, ma arvan, et see ongi esimene selline hea hea
näide oligi Cassini ja inimesed, kes kassiinid hakkasid
kunagi ehitama, kas siin oli see kosmoseaparaat,
mis tiirles pikalt ümber Saturni ja uuris Saturni süsteem?
Et, et need inimesed, kes noorte tudengitega
või noorte inseneride hakkasid seda ehitama,
siis kui missioon läbi sai, läksid pensionile,
nii et niisugune terve elu pikkunuga käega,
et need suured suured missioonid noh, võtavad väga kaua aega. Ja noh, need tulemused tulevad nii-öelda pika aja pärast,
midagi pole teha. Ja ja tegelikult on ameeriklastel ka Nasalon ka plaan saata
just nimelt ühte Jupiteri kuud lähemalt uurima üks üks kosmoseaparaat.
Jah, see ongi Euroopa.
Saadetakse uurima Euroopa klipper.
Täpselt jah, ja umbes samal ajal peaks ta sinna jõudma. Kah kolmekümnendatel on ta seal esimeses pooles,
seal töötab, et jah, et see on niisugune põnev koht,
et jah, siin kui me rääkisime, et hoitakse väga palju noh,
nii-öelda kokku siis võimsama kanderaketi kasutamise pealt
ja noh, mis on tõesti kulude mõttes arvestatav siis,
siis tegelikult tasub võib-olla veel pöialt hoida,
et, et Elon Muskil läheks hästi ja tema,
see suur Falconi jah, kett. Et see ikkagi valmis saaks, et see võimaldaks tunduvalt
kiiremaid lendusid ja võimalik, et ka oluliselt odavamalt
siis päikesüsteemi kaugematesse piirkondadesse.
Et ei pea ootama kümnendaid kümnendit. No loodame ikka siis lähme Twitterisse säutsu
ja loodame, et sellest on kasu.
Aga, aga jah, praegu rääkisime siis Tšussi lennust
ja tema eesootavast teaduslikust uurimistööst Jupiteri
süsteemis ja vestluskaaslaseks Tõnisele. Tänases saates oli juttu Euroopa linnade lindudest
ja Jupiteri kaaslaste uurimiskavadest.
Juttu ajasid Marko Mägi, Tõnis Eelmäe ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast.
Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
