Kes meist poleks vahel mõelnud, et tahaks tiivad linnu kombel välja sirutada ja lihtsalt lennata? Soovidel on teadupärast komme täituda, mitte küll võib-olla päris sellisel kujul, nagu me unistustes ette kujutasime. Pilvepiirilt, seejärel vabalangemine ja siis langevarjuga maa peale tagasi jõudmine ongi võimaluseks kogeda taevast vabadust ja lendamist. Ja nagu selgub, siis langevarjuhüppeid võrrelda mistahes teise spordialaga. Tarvis läheb vaid kindlat soovi hakkamist keskpärast füüsilist vormi ja nagu iga hobi puhul mõnevõrra vahendeid uurime, võidab inimesi langevarjuhüpete juures. Missugune peab olema ettevalmistus enne, kui töötavast lennukist lubatakse kolme ja poole 1000 kilomeetri kõrgusel välja astuda. Mittetulundusühingu Eesti langevarjuklubi presidendi Anton sigali instruktori evelin lauritsa ja nende õpilaste Liisi Pormeistri ning Allan Juhkeniga vestleb Kuusiku lennuväljal. Saate autor Meelis Süld. Oleme Rapla lähistel Kuusiku lennuväljal, taevas on pilves, sajab vihma ja langevarjurid ootavad, et ilm paraneks, sest vihmaga hüppeid sooritada ei lubata. Aga et aega parajaks teha, siis vestlen mittetulundusühingu Eesti langevarjuklubi presidendiga. Jaga ühega instruktoritest. Tere Aldona, minu nimi ja mina olen olnud langevarjur. Ma arvan, et kolmandat. Mina olen Evelyn ja olen hüpanud natuke rohkem kui 10 aastat. Kust te selle objendaksid, avastasite, et võiks hakata lihtsalt heast peast lennukist välja hüppama nagu ikka suhteliselt juhuslikult mul üks kursaõde kunagi ise, kes hüppas siis reklaamis teistele, siis ma lubasin, et ma tulen ja läks kuskil kolm-neli aastat seisma. Juhuslikult läksingi. Inimesed, ma ei usu, et keegi valib endale teadlikult selle asja hoobiks, lihtsalt tahetakse proovida. Paljud inimesed tulevad niimoodi linnukese pärast, et prooviks ära saaks sõpradega rääkida. Ja neist vähesed on need, kellele hakkab niimoodi meeldima, et nad jäävad kirjutama eluks ajaks. Ma ei tea, kuidas, kuidas sulle. Mina ei mäleta, kus mul see mõte tuli, aga ma lihtsalt olen nagu alati pean, ma tahan langevarjuga hüpata juba maast madalast ja siis, kui ma sain piisavalt vanaks, natuke rahalist proovisin ära. 10 aasta jooksul on kui palju hüppeid sooritanud juba 534 seda on õige mitu korda, aga kolme aasta jooksul meie jõudsin 453, tegelikult 200, oli sel aastal juba hüpatiivsem võimine hüpet tihemini, siis see aasta oli ka võistlustel käimine ja sellepärast tegime kõvasti trenni. See aasta Me käisime oma tiimiga maailmameistrivõistlustel-Saksamaal, nii et isegi võisteldakse, mida siis mõõdetakse, millistes kategooriates on üldse võimalik võistelda, kui lennukist välja hüpata langevarjuga? Päris palju erinevaid alasid tegelikult ainult kokku on neid kuskil noh, nii 20 kanti. Ja nad jagunevad põhimõtteliselt niimoodi, et võisteldakse, ütleme, pooled aladan kupligarendamises ehk siis kes näiteks kiiremini maandub ja teeb sellise pikema lendamise mööda maad, võisid täpsusmaandumised ja sellised asjad ja siis ülejäänud pool on vabalangemine saavad, kus siis harjutatakse ja võisteldakse kujul tegemises. Siis loositakse teatud arv kuuendaid välja, siis kõik tiimid teevad neid järjest järgi ja see, kes rohkem saab 35 sekundi jooksul sõidabki. Võib-olla te seletate üldse natukene lahti seda, et mis, mis langevarjutüübid on olemas ja kuidas hüpatakse, kui keegi tuleb, ütleb, et ta tahab näiteks langevarjuga hüppama, siis millest alustatakse tavaliselt? Kõige suurem jaotus on iseseisvusõppe oma varjuga mõisas, tandemhüpet talle nüüd ta on rohkem nii-öelda turistidele või inimestele, kes tahavad lihtsalt korrektrooda mõeldud viis. Seal hüpatakse niimoodi, et talvel suhteliselt suur vari selles mis on nii suur, et ta võib kanda kahte inimest ja siis inimene, kes tahab hüpata, pannakse põhimõtteliselt suhtreid külge kinni selliste suurte klambritega ja lennukist välja ja siis natuke vabalangemist umbes 40 50 sekundit ei suhtu, võiks ka pari lahti ja maandutakse koos seal ühevarjuga. Seda tavaliselt tehakse. Ühe korra, kuigi meil on siin olnud ka inimesi, kes on mitut teinud. Tom näiteks on teinud meil vist viis või kuus oleks poiss, kes, kellel on mingisugune haiguseta, päris iseseisva hüppeni ei jõua, aga talle õudselt meeldib õpetaja, nii et käib tantsupidu. Variant on juba iseseisev õppe ise, õppe on viimasel ajal põhiliselt õpe kandilise sport varju ka, ehk siis niisugune juhitav vari, mida on võimalik keerata vasakule, paremale, maanduda ohutult. Vanasti hüpetiga, ümmarguste varjudega, Eestis hüpatakse mõnes klubis ka nendega veel ja need on sellised valades ainult värgid veel vene ajast. Ja see on põhimõtteliselt noh, enam-vähem sama ohutu, aga vähem põnev juhtida ja seda saab maandud sinna, kuhu sind lisatakse toimetada. Et siin vahel aeg-ajalt ikka juhtub, et keegi maandub puu otsa, aga mitte mitte nii tihti. Aga missuguseid koolitused tuleb läbida selleks, et üldse langevarjuga hüpata? No ütleme kasvõi, kui seda tandemhüpet teha, kui koos instruktoriga minna, kas võib, lihtsalt tulen kohale ja tahan hüpata. Tandemhüppega on jah niimoodi, et võib tulla lihtsalt lennuväljal, et seal on niisugune võimalus teha näiteks sõbrale üllatus mitte öelda talle, kuhu minek on ja siis tuua sõber lennuväljale ja siis öelda, et nii nüüd lähen lennukisse, et tandemhüppeks instrueerimine võtab siis aega seal 15 30 minutit. Muidugi, inimese tervislik seisund peab olema vastav, et ei tohi olla mingeid näiteks teadvusekaotusi või trumpe põhjustavaid haigusi. Kindlasti peab olema kaine. Aga noh, see on jah, võimalik teha niimoodi ilma pikema eelneva ettevalmistuseta ära. Ja kui on siis iseseisev hüppe, siis on ilmselt vaja rohkem treenida. Siis on juba niisugune pikem, korraliku koolitus kestab kuskil kuus, kuus tundi, ma arvan, umbes niimoodi saab, kindlasti ei saa öelda suhte reisija peab neid koolitusi. Aga jah, et kuskil kuus tundi on see koolitus, näidatakse videosid, räägitakse kuidas, kuidas vari juhtida, mis teha siis, kui midagi valesti läheb. Ja põhimõtteliselt pärast seda on eksam ja saab tütre. Ehk siis selline kahe kahepäevane üritus põhimõtteliselt? Kuus tundi. Kas kõik saavad kõigest aru? No ikka valdavalt saavad, et kui inimene on ikka tulnud langevarjuga hüppama, et siis siis enamus ikka enam-vähem teab, millesse ennast seganud on. Aga noh, on ka üksikuid, kes, kes näiteks ei hüppagi lennukist välja, aga noh, neid, neid on ikka hooaja jooksul võib-olla üks või kaks, mitte rohkem. Lükatakse lihtsalt välja öelnud, et kui sa julge, ei, kindlasti mitte mitte kedagi lükata välja, et otsus täiesti töökorras lennukist välja hüpata on igaühe enda otsus ja seda ei tee keegi tema eest ära. Tahaks meiega kindlasti, sest et kui inimene jääb lennukisse, järelikult instruktor peab alla tulema koos temaga ehk siis teistel inimestel läheb hüpet, siis paiskub. Aga ei tohi, ei tohi välja lükata. Mis mõttes läheb raisku teistele inimestele teist super, kes peab selle inimesega alla tulema tale võib-olla oli mingi muu plaan, ehk siis ta pidi näiteks mingi täishüppes hüppab lennukist välja, aga ta ei saa seda ühe, sest et kindlasti üks lemmik sealt ei tohi. Kui inimene otsustab, et ta siis super, tuletame ka koos olla. Meil on siin olnud paar nädalat tagasi näiteks juhtum, kus instruktor käis kaks korda isegi ühe päeva jooksul lennukiga üleval, sest tuli mõlemat korraga Otepääle see kalle teinud korreks vannide, mõnes kiilus puhenevaid kaid, lennuki uksed. Ma päris täpselt statistikat ei tea, aga Ma pakun, et see on põhimõtteliselt ohutum vana kui näiteks jalgpall. Et vaata, seda, palju mängitakse, mis on see inimeste arv, kes mängivad jalgpalli? Statistiliselt, nende seas on kindlasti rohkem vigastusi ühe jalgpallimängu kohta kui meil ühe hüppe kohta. Et siin ikkagi väga harva juhtub midagi tõsist. Nagu ikka siuksed väiksed spordivigastused, et kui inimene tuleb natuke valesti maanduma, siis võib jalaga juhtuda, midagi kas välja venitada või siis vaikselt murrud, aga midagi drastilist ei juhtu reeglina. Et päris päris selliseid vahejuhtumeid, kus, mis lõppeksid, kas tõsise vigastusega või surmaga on ikkagi väga lahe. Statistiliselt on, on see. Kui see juhtub, siis juhtub ikkagi pigem kogenenud sportlastega, kes juba katsetavad oma võimete piire vastase võimete piire. Aga need vigastused, kergemad vurrud ja jala väljaväänamise, et 10 aasta jooksul, kui palju on neid siis ette tulnud. Oma esimesel hüppel maandusin näoli betooni ja ja nägu oli natuke marraskil, aga pärast seda pole ühtegi mõrda olnud. Midagi, midagi tõsisemalt pole minul kordagi olnud. Kõik kondid on terved. Meil hooaja jooksul, et kuskil see aasta tuleb näiteks kuskil kolm, kolm pool 1000 hüpet kokku ja ma arvan, et meil oli noh, võib-olla mõni kolm-neli sellist väiksemat vigastust, mida on tegelikult palju näiteks eelmine aasta olnud üldse nagu niimoodi aasta aasta on aastast erinev. Noh, väga raske on, mingit sellest täpset statistikat on, aga ma arvan, et võib-olla 100 esmane kohta on üks selline, kes, kes natuke ennast vigastab. Aga noh, need on tõesti siuksed, mitte väga tõsised asjad, et nad võivad juhtuda ükskõik mis sporti tehes. Ma tulen tagasi selle esimese hüppe juurde ja näoga vastu betooni, kas ei olnud siis sellist tunnet, et aitab küll, et esimene hüpe ebaõnnestus mõnes mõttes, et miks siis uuesti tagasi minna? Ei olnud ebaõnnestunud hüpe oli väga hea. Maandumine oli köki-möki sellega kõige muu emotsiooniga võrreldes. Ma ikka teadsin kohe algusest peale, et ma lähen veel päris mitu korda. Aga need lange, vaju ta siis ka eritüübilised, nagu oli juttu, on ümmargused, need vanad langevarjude siis kandilised, mis on paremini juhitavad kui juhitavad see langevari, siis nad on ikka väga juhitav, aga väikelennuk on tiib ja teda võimalik kiiremaks aeglasemaks pidurdada ja keerata vasakule. Ma ei mäleta, on sisuliselt täiesti korras eelne masin. Ega ta ise lende kuhugi, kui sa seda juhi Nendest otse tuleb otse alla. Otse allega edasi, et, et on mingisugune horisontaalkiirus ka. Sellised suuremad varjud lendavad aeglasemalt ja väiksemad varjud lendavad ikka päris kiiresti. Siin väike vari võib liikuda maa suhtes ikkagi, noh, ma ei kujuta ette 100 kilomeetrit tunnis näiteks suhteliselt Need suured õplas, varjud on oluliselt aeglasemalt ja selle juhtimise saab siis kuue tunniga selgeks. Juhtimisel saab selgeks tegelikult oluliselt kiiremini, et vahel tandemhüppel instruktor mõnikord läheneb sellele tandem reisijale nii-öelda varjujuhtide korrektselt, et annab need tropid kätte ja laseb seda natuke keerata. Ehk siis juhtimise protseduur on hästi lihtne, et see on käes kaks nööri. Vasakpoolne juht, roppe paneb poolne juhtrop, tõmbad vasakpoolsest vari keerab vasakule, parempoolsest keerab vastupidi. Ehk siis selles midagi keerulist ei ole. Tõmbad mõlemat korraga allapoole, siis varje pidurdub, lased lahtisest kiiremini edasi, kiiremini alla. Aga noh, mida õpetatakse, on pigem see, et kuidas sa pead lendama mitte mitte selles mõttes, kuidas sa pead juhtima seda aga selles mõttes, et mida sa pead tegema, kuidas, kuhu sa pead maanduma. Mida sa pead tegema siis, kui mingisugune ootamatu olukord, kuidas vältida kokkupõrkeid? Nagu kui peaks hakkama vastu tulema puu, alustame sellest, et puu, Isaike vastavaid isa lendab nende puu poole. Olukorda peaks vältima, juba alguse sai, ehk siis kui varjund lahti, siis sa näed enam-vähem, kus on metsa, kus on lennuväli, kuhu selleks moonduma. Ehk siis sellist olukorda, kus puu ootamatult tekib, kuskilt tavaliselt ei tule mõnikord lihtsalt, kui on üleval tugev näiteks, et siis koguse lennuk täis inimesi võib-olla moondub natuke lennuväljast eemale, et siis võib juhtuda, et nad on natuke raskem mainida seda maandumisplatsi. Aga üldiselt, kui lihtsalt tegi valearvestuse ja järsku on täiesti mingisugune ootamatu takistus, siis tuleb ikkagi ära keelata. Ega muud ei olegi nagu autoga. Aga üles kõrgemäe tagasi enam minna ei saa kahjuks. Teoreetiliselt, kui oleks mingisugune tõusev õhuvool näiteks hästi kuumaa kuskil õhk tõuseb, siis noh, võib-olla natuke isegi tahaks, aga selle peale lootma ei jääks. Aga isegi propellerid inimestel selja küljes niimodi lennatakse. Need on paraplaanid ja nendega saab tõepoolest jah. Nendel on propeller, selja peale saab maast õhku tõusta. Aga seal täitsa teine asi, see ei ole langevari. Jah, meie tegelikult ütleme enamus inimesi, kes hüppavad langevarjuhüpe, mitte selleks, et lennata selle kupliga on ka ikkagi vabalangemise pärast noh, on kindlasti ka neid kupli lennuarmastajaid kuple lend on täiesti paraplaaniga sarnane. Aga mida paraplaaniga kindlasti ei saa, on see vabalangemine, kui pardal on korras, on muidugi. Aga see vabalangemise tunne on see, mille pärast minnakse tagasi langevarjuhüpet sooritama, noh, põhimõtteliselt küll, jah, kuigi see kupli lend on ka ikkagi iseseisev, salajane on ka Juliseks, kellele meeldib rohkem, aga põhiliselt vabalangemine on see, mida sa teistes tingimustes kunagi kogeda ei saa maa peal. Kuule, kui näiteks võib-olla saad midagi ligilähedast, aga, aga mitte päriselt, et see tunne on täiesti teistmoodi, kui keha on järsku sellises olukorras, kus sa ei saa, sul pole mitte ühtegi asja, millest kinni võtta, väärtute inimene, kes sinuga koos hüppab, kui keegi hüppab sinuga koos. Olukord, kus oledki täiesti vaba algenesesse midagi sellist, mille pärast minnakse tagasi millised peavad olema ilmastikuolud selleks, et lennata. No ütleme, et me meil enda siis, kui on madalad pilved siis ütleme, et kui algul tuhanded meedet on pilved nagu näiteks praegu on näha, et taevas on paksu pilvetäis hakkab vaikselt siniseks minema, sealt vahelt. Aga vihmaga hüppa rahega, hüppa lumega, ei hüppa. Talvel üldse üldse ei hüppa. Aga jah, noh, põll ongi pilved ja vihm, mis takistavad ja mõnikord ka tugev tuul, et kui on ikka sihuke üle üle 10 meetri sekundis tuul, et siis siis ka nagu väga ei, ei tahagi keegi sinna üles ronida, et õpilased ei saagi saagi tugeva tuulega hüpata ja kogenud hüppajad saavad, saavad natuke oma tuulega ka, aga, aga väga ei kipu ise. Noh, siin on ka selline subjektiivne, et kuna mina näiteks võib öelda, et alles alustasin mõned aastad tagasi, sest mul on soov hüpata ükskõik mis ilmaga, et mul ei lasta, eks, et siin on kogenud inimese, kes ei kes vaatavad ikkagi ohtliku ilmaga ikkagi ülese läheks ära, noh, eriti selliseid algajaid hüpped, minusugused või natuke keskmisest, kes nendest vähem kogenud, need on, need on valmis ütlema ükskõik mis soodus, mis, mis kell ja mis tingimustes. Näiteks tegelikult, kui me käisime siin Kihnus hüppamas jaanipäeva ajal siis oli teada, et ilm läheb käest ära kuskil kella kaheksast hommikul. Ja siis me otsustasime, et nutame viiest kaheksani, siis päev algas kell viis hommikul kella kaheksaks hoiutada läbi inimesed võtsid juba hommikusöögi kõrvale õlut, kõik olid kõik õnnelikud päevade läbi, mis selles vihmas siis nii väga Alban. Märjaks saab, variseb märjaks, ise märjaks, ei ole seal mugav ja vihmapilvest läbi kukkuda on ka teinekord, kui on selline väheke tigedam pilv, siis on on ka seal valus läbi kukkuda. Vihm peksab, peksab näkku nagu nagu raha, et ei ole väga mugav tunne. Teine asi, et see pilv ise tegelikult takistab seda et sa ei lähe maad. Esiteks, kuhu sa õpetad teoreetiliseks õpetajale mingi GPS-i järgi, aga seda ikkagi väga ei arvestada, et sa pead nägema seda platsi, kuhu sa tahad maanduda. Kas esimene hüpe tehakse tandemhüppena kellegagi koos või võib esimese hüppe teha ka täiesti iseseisvalt? Loomulikult võib teha iseseisvalt, et meil ongi nagu kolme eri liiki koolitust, meil on taandav koolitus, millest me enne rääkisime ja siis on meil iseseisvaks hüppamiseks on heade koolitus ja OFF koolitus. Et heade koolitus on siis selline, kus inimene hüppab välja iseseisvalt 1500 meetri kõrguselt ja instruktor avab tema langevarju, nii et kohe, kui ta lennukist välja on hüpanud, siis läheb tal langevari lahti. Ja teine võimalus on siis aeg-ajalt koolitus, kus inimene hüppab välja kolme ja poole kilomeetri kõrguselt ja tal on kaasas kaks kogenud instruktorid, kes siis hoiavaltalt mõlemalt poolt kinni. Ja siis on võimalik juba esimesel hüppel kogeda ka vabalangemist et 3500 meetri peal hüpatakse välja ja kuskil 1700 meetri peal avatakse vari. Ja siis vahepeal kogenud instruktorid vaatavad, et õpilane teeb kõiki kõiki asju, mis eelnevalt on kokku lepitud ja jätan ise võimeline oma varju avamat ja AF koolits ja seal on seitse levelit, ehk siis igal igal igal hüppel siis õpilane teeb oma erinevaid harjutusi, kui ta on kõik need harjutused ära teinud. Ideaalis seitse hüppega saab ta hakata juba iseseisvalt kilomeetri pealt hüppama. Iija teiega võtab natukene kauem aega, aga lõpptulemus on sama. Mingisuguseid terviseprobleemid, nagu oli juttu, on siis välistatud, aga kes saavad hüpata? No selleks ei pea olema nüüd hullult Reedud ja kõva füüsilise ettevalmistusega, et noh, selline sportlik sportlik vorm on muidugi igat soovitatav, aga haigustest jah, ütleme, et sellised haigused, mis, mis takistavad sinu tegutsemist vabalangemises või varju all, et teadvusekaotus, krambid ütlevad, mingid langetavad selliseid haigused, noh need need nagu välistavad, aga aga muidu üldiselt siuksed normaalselt tavalise tervisega heas vormis inimesed on, ei ole mingeid takistusi, kehakaalu piiranguid, on tandem reisijat kuni 100 kilo ja vist oli meil ka ise siserippadelt kuni kas 100 või 105 kilo, et see oleneb lihtsalt varustusest, et kuna meil on selline klubi klubivarustusse, mille tootja on ette näinud kaalupiirangu, et meil lihtsalt kahjuks ei ole ei ole suurematele inimestele varje, mõned kitsendused siiski on ja noh, ütleme, et alampiir ka, et, et ütleme, et seal alates 50 kilo ja allapoole, et ma näiteks väga-väga väiksed tütarlapsed, et seal tuleb lihtsalt inimesele otsa vaadata, et kuidas sportlik vorm on, et kui ta on, kui ta on sportlik inimene suudab ennast lennukist välja tõugata, et, et siis on okei, aga teinekord, kui on sellised ära väga sellised köetud ja ilma ilma sportliku vormita tegelased, siis siis pigem ei huvitaks. Lennukist välja tõugata, aga see tähendab seda, et lennukisse ei olegi nii lihtne väljumata. Ei, see on päris lihtne, aga lihtsalt see noh, tuleb ennast tõugata kõhuga õhuvoolu, et et kui seal lihtsalt kuidagi välja pudeneda või voolata, et siis siis ei ole varju avamisasend, ei ole kõige paremate pari varideks avanema ikkagi niimoodi stabiilse ühenduse kõhuli. Õpitakse just teeme kuivtrenni, seal on lennuki ukse makett olemas, et siis seda väljaõpet proovitakse ka päris mitu korda selt maketi pealt, et tikk asend õige oleks ja kõik päris päris hästi välja tuleks. Kui kaua see aega võtab, et, et see hüpe sooritada alates siis lennukisse ronimisest, kuni selleni välja, et maandutakse. No selle meie lennukiga, noh see protsess ise võtab umbes pool tundi, et lennuk käib, käib üleval ära umbes poole tunniga, aga muidugi lennuväljal tulles peaks kõvasti rohkem aega arvestama, et õpilased teil on see varjujärjekord, et kes klubi varje kasutavad. Noh, natuke peab ette valmistuma siin, kes on päris algajad, käivad siin kõrval oleva maja katusel ära, vaatavad üle kõik kõik maandumisalad, kuhu tohib maanduda, kuhu ei tohi maanduma ja nii edasi. Enne hüpet ikka väike, sihuke instruktaaž käib ka asja juurde, et et noh, oleneb, kellel kui palju, et aeses ei õpilastel, kes hüppavad kahe instruktoriga, neil on, on on see asi hästi põhjalik, et kõik, kõik vabalangemises tehtavad harjutused, siis käiakse enne hüpet läbi ja pärast on siis videode briifitud pidevalt vaadatakse, kuidas, kuidas välja tuli ja, ja mida paremini saaks teha. Noh, see protsess võtab aega, et üldiselt mõttekas, arvas ta ikkagi terve päev lennuväljal olemiseks või, või vähemalt pool päeva. See on päris üllatav, et pärast vaadatakse ka veel üle ja juhendatakse. Ja see on, see on õppeprotsessi loomulik osa, et inimene peab teadma, mida tegid õigesti, mida tegi valesti, et noh, kuidas kuidas teinekord paremini saab ja, ja nii niimoodi õpitakse arendataksegi. Aga seal vabalangemise juures, ütleme, kui tõesti nüüd kõrgemalt hüpatakse, kas instruktorid saavad ka veel midagi teha, kuidagi inimese juurde minna? Ja aeglasi õpetajal ongi niimoodi, et kaks instruktorid on õpilasel kogu aeg kaasas, siis hilisematel õpetajal instruktor ja nemad ei saada ja need kõike, mida ta peaks tegema. Kui õpilane ei tee, kui õpil näiteks ise oma varju, siis avab instruktor tema eest varju. Kui õpilane läheb vabalangemises väga ebastabiilseks, hakkab pöörlema või keerlema või, või ei, ei kontrolli oma käitumist, siis instruktor püüate kinni ja nagu hoiatust kinnetele stabiilseks saaks. Et selle selleks instruktorid seal kaasas. Huvitav küll, mismoodi on võimalik siis seal vabalangemises liikuda sellele õpilasele lähemale ja kaugemale. See kõlab umbes nii, et noh, nagu ma kõnnin siin maa peal natukene paar sammu ja lähen juurde ja avan tema langevarju. Noh, eks see on sihuke harjutamise asi, et, et esimestel hüpetel kindlasti ei tule tule päris välja, nii nagu filmis teinekord juhtub, et inimene hüppab lennukist välja eaka, kohe lendama. Et seda natuke õppimist ja harjutamist. Instruktorid on ka siin, paljudel on üle 1000 1500 hüppe, et nad on ikka natukene harjutanud ka seda asja ja, ja noh, see vabalangemises liikumine pole tegelikult nii keeruline, et seal tuleb lihtsalt oma kehaasendiga mängida, et ütleme, et käsi käsi jalgu rohkem välja sirutada või rohkem kokku tõmmata ja ja siis keha painutusega, et kui kehas on suurem painutus, liigud kiiremini allapoole, kui on väiksem painutus liigut aeglasemalt. Ja see liikumine tegelikult ei ole keeruline, lihtsalt natuke harjutamist. Nii et sisuliselt õpetate inimesi lendama ja lendatega ise mitte eraldi. Just me ikka ise ütleb, et me lendame, me lihtsalt ei kuku lennukist välja, et et seal nihukese lendamise rõõmis võtsin üles. Mis seal taevas sünnib üldse selles vahemikus, kui hüpatakse lennukist välja, kuni siis avatakse langevari. Väga erinevaid asju, võib juhtuda, et ütleme, standardhüpe on, ütleme see, millest üldse alustati kohe, kes seda vabalangemises lendamist on sellele kõhule lennemine kus võisteldakse, ehk siis lennatakse oma kehaga niimoodi, et on võimalik liikuda vasakule-paremale üles-alla, edasi-tagasi teiste inimeste suhtes, siis moodustatakse erinevaid kujundeid. Ja sealt edasi arenes asi natuke teistsuguseks, inimestel hakkas igav. Siis nad hakkasid lendama igasugustes muudes asendites alaspidi, näiteks istuli või selili. Seda nimetatakse Friid vaikselt, et neid asju sünnib seal. Ja siis tehakse igasuguseid lollusi, et hüpatakse seal näiteks täispuhutud täierlitega. Keegi hüppab paadiga näiteks. Kõiki asju on välja mõeldud näiteks Eveli 500. et me ütlesime koostordigattidest, sõime seal torti vabalangemises asemele iga kõik käsi, hoidsime kaasaegne sihuke sünni pääsete 500 langevarjujaoks nagu sünnipäev, siis tähistame sünnipäevakohaselt tort ja lilled ja kingitused. Neid. Seda karu Caroliga minagi. Karu. Aga neid asju muidugi tehti tihti ette, et seda võib-olla juhtub hooaja jooksul papale, õpetajate üldiselt ikkagi teeme sporti ka. Kui kaua see kestab siis vabalangemine seal linna langevarju avamist sõltub kõrgusest, kust välja hüpata. Meie lennuk läheb kolme poole peale. Üldiselt sellised kiiremini suuremad lennukid lähevad nelja peale, sellest ülespoole ei minda tavaliselt kolme poole nelja pealt alla hüpates on kuskil 50 sekundit, 60 sekundit. Vabalangemist sõltub kiirusest, loetad, kui inimene lendab, pea alaspidi, sistame kiirus on poolteist korda suurem kui kõhuli. Ehk siis ta lendab kiiremini ja vabalangemist on siis vähem. Tuur seal üleval on kolme ja poole kilomeetri kõrgusel. No iga kilomeetri peal läheb umbes mis on, kuus kraadi külmemaks, et suvel on suvel on päris okei, saab, saab ka lühikeste pükstega ja särkidega hüppamas käia ka siin sügise poole kevadel on ikka teinekord juba seal üle miinus 10, et siiski natuke soojemalt riidesse panema. Tüdrukud hüppavad meil iga aastaga ühe korra lähemalt pesu väel, näiteks eelmine aasta tehti selline suurem pesu väel moodustatud kujunenud, kus oli vist seitse inimest, meil seda tehakse parasummeril. Nad raekojalaager Pärnus ja siis lõpeb tavaliselt selle hüppega. Aga see aasta kahjuks ei ole, sest et ilm läks käest ära. Me olime valmis küll, aga jah, ilm läks ära. Aga üleval võtate videokaamerad kaasa, teete igasuguseid filme ka pildistate ja eriti just viimastel aastatel, et paar aastat tagasi veel oli see videote tegemine, filmimine vabalangemises selline professionaalide ala, kus, millega tegelased ainult hästi kogenud langevarjurid, kellel olid hästi suured kaamerad, pääseb tehnika oli hästi keeruline, aga oli aastatel on tehnika ja nii edasi arenenud. Et praktiliselt igaühel on peas sihuke väike kaamerat, sõidab hüpet, seda võib kasutada alates 201.-st hüppest põhimõtteliselt. Nii et, et meil on niimoodi, et kui kujundis näiteks kuus inimest tavaliselt neljal, neljal on kaamera peas vähemalt ehk siis Youtubeer muidugi videosid täis, et kui natuke guugeldada Youtube'ist otsida Sky laidingui isegi eestikeelsete sõnade järgi langevarjundus või langevarjuhüpe, siis kindlasti leiab veel hästi palju. Kui noorelt võib hüpata, ma vaatan, et siin kuusiku lennuväljal on lapsed sõitmas ratastega, kas nemad lähevad ka üles lennukisse, hüppavad alla? Sellel tüdrukul, kes sõidab roosa rattaga, on Endal vist kuskil umbes seitse hüpet. Ta ema nimelt ei teadnud veel, et ta last ootab, sel ajal, kui kui kui ta siis last ootas. Et et aga jah, eks siuksed lennuvälja lapsed, et vanemad hüppavad, võtab lapsed kaasa ja eks nad siin üles kasvavad ja. Ise ta ikkagi, et, et mingisugune vanusepiir on ka anda, nende jaoks on vaiksemalt andamentsand hüpata põhimõtteliselt ükskõik mis vanuses laps olemegi vanusepiirangust. Tehes ei ole vanusepiirangut, ta lihtsalt peab nendes standard rakmetesse mahtuma, nii et sealt välja Oh jah, suurusega, aga iseseisev hüppaja elugi noh, nii-öelda täiskasvanud laste teema tegema, et inimene peab ikkagi aru saama, mis ta teeb vastutama oma tegevuse, Nimeta load õpetajaga alajalale põhimõtteliselt, aga ikkagi oleme selleni suhteliselt suhteliselt mõistlik inimene ka, päris laps ikkagi lennuks ei lähe, kui kallis see hüppamine üldse on? Noh, kui teda nii pidevalt harrastada, siis ta väga odav lõbu ei ole. Aga ütleme sellele esialgne väljaminek ja ta üldse lennukile saaks, seal ütleme 200 euro ringis. Ja ütleme selleks, et saaks iseseisvaks, saaks hakata hüppama juba niimoodi, et ta lihtsalt tuleb lennuväljale hüppab ise, kui tal tuju olnud ei ole, sest siin me läheb ikkagi lausa pakkunud oma 1000 eurot kindlasti. Hetkel te selle kursuse ja nende treeninghüpete peale, mis, mis võimaldavad tal juba iseseisvaks saada. Aga edasi on juba tavaliselt, et kui inimene olla kursuse läbinud, on saavutanud teatud iseseisvuse siis see hüpe, hind tegelikult on ainult 21 eurot pluss varustuse rent kui oma varustust. Kuidas see langevarju pärast kokku pakitakse, kas sellega õpitakse, sellest sõltub ka väga palju, kuidas järgne hüp pääsele inimesel õnnestub, kes selle õngevarju kaasa võtab? Jah, me põhimõtteliselt õpilased võivad hakata langevarju pakkimist õppima kohe pärast algkursusel käimist. Esialgu peavad nad mõned korrad näidatakse neile ette, kuidas see asi käib ja siis nad proovivad ise pakkida keegi keegi, siis teeb järelevalvet kogu aeg. Ja siis, kui nad on valmis juba iseseisval pakkima, teevad pakkimiseksami. Ja kui nad on selle teinud, siis võivad lakkida lennud, olen iseseisvalt, aga kuni kuni siis 50 iseseisva pakkimise, niisiis keegi kogenud hüppadest või pakkimis koolitajatest peab neid pidevalt nagu järele valvama. Et see on selleks, et neid vigu nagu sisse ei tuleks. Marju on suhteliselt raske pakkida, niimoodi ta ei avaneks, need uued varjud likvideeriti, vaieldud avanema. Selliseid pakilisi vigu, mis toovad kaasa varuvarju kasutamise vajadusel ikkagi üsna vähe. Selleks läheb, oskame seda valesti pakendada. Piisas sellest, et sa lihtsalt ei oska seda pakkida ja varuvari on muidugi professionaalselt pakitud, seda, seda inimesedki. Ühesõnaga varulangevari on ka veel kaasas, ei ole ainult üks ja kindlasti varem varem kaasas, selle pakitakse oluliselt pikemalt, et kui seda põhivarju pakitakse umbes 10 minutiga, siis varuvarju pakkuda on ikka mitmetunnine protseduur. Siis kontrollides täielikult, pakitakse toas, et lennuväljal seda keegi ei paki. Võib inimene, kes on vastava koolituse läbinud, kes on vastavad vastavate oskustega, et seda võetakse käsitluses varupakkimist pakitakse iga poole aasta tagant. Isegi seisvusele ei kasutatud. Kui tihti seda juhtub, et langevari ei avane? No ütleme, et seda, et ei põhivarjaga varuvari ei avane, seda praktiliselt ei juhtu. Et isegi kui põhivari on on kuidagi valesti pakitud, siis varuvari avaneb ikka praktiliselt igal juhul nagu üli üliharvad juhtumid võib olla maailma praktikas on, aga meil meil ei ole juhtunud kunagi. Nendest topelt kõrgendanud, raske või võimatu ette kujutada, et kõik põhivarjupaika juhtub asju, sest et paratamatult siin inimesed tahavad päeval mitu korda hüpata ja seal ei saa pakile mitu tundi niimoodi, et oleks ideaalne ehk siis põhja vardja on alati teatud niisugune väike riske sees. Aga selleks varuvari ongi, et põhivarju tõrge juhtub statistiliselt kuskil kord vist 600 hüppe kohta on erinevaid numbreid, aga ikka mitmesaja hüppe kohta, et üks põhivarju tõrge tuleb, aga siis lastakse lihtsalt minema ja mõeldakse seda, et see avaneks. Seda seda ikkagi ei juhtunud. Ilm on nüüd paremaks läinud, kas varsti on võimalik lennukiga minnagi üles? Ja mina olen järgmisel tõusul kirjas näiteks, et huviga ootan, et keegi ütleb. 10 minutit on aega ettevalmistamiseks, et siis ma siis ma pean lõpetama, lähen üles, Evelegist ei lähe, et siis ta saab sinuga edasi rääkida. Et jah, et praegu on juba sinist taevast selt eemalt näha, et loodame, et see jõuab ka, jõuab kõigepealt siia. Et ilmaprognoos on paljulubav, peaks ehk täna saama veel hüpata. Seda saadet, et kaks tõusu juba käis üleval ja mind kahjuks annetasin, teised jõudsid õpete vahepeal ja mina, mina tulin siis, kui vihm hakkas pihta, aga mis lennukid üles taevasse lähete? Oma lennuk britel Norma Lailanderansele Mudeli nimi, ta on mitukümmend aastat vanaga igati korreke hooldatakse, vahetatakse asju väljaandmiskuluvat, ehk siis ta on täiesti töökorras, normaalne lennuk ja võrdlemisi kiire, ta ei ole kindlasti nii kiire nagu suuremates langevarjukeskustes, kus Euroopas, aga sellega saab täitsa täitsa edukalt tegevust hõredalt. Ja siin väike lootus on uue lemmik endale võib-olla järgmiseks hooajaks, aga sellest on veel vara rääkida. Rääkisid MTÜ Eesti langevarjuklubi president Anton sigal ja instruktor Evelin Nii laupäevakera ja kõik on. Sõbrad ja ta täpselt. Olen vastu ja alati. Olen Lott Riniga paani ja reisinud ka. Hiigelsuur õhupall, mille all ripub karm Naba ana ja pleekinud Pärbiigapil. Kui ma apoli Õhtul vaikne on kõik televiisor ja lehm. Ise öelda ei tea, kust tuleb see. Liiga palju vist olen teinud ja kõik. Vaata taeva all juurde üks pall. Aeglane. Suur ja teenine. Aga Rapla lähistel Kuusiku lennuväljal on ka neid, kes alles alustavad langevarjuhüpetega. Minu nimel diisi Pormeister ja mina olen siis algaja langevarjur. Tähendab, et ma olen ainult kuus hüpet teinud ise ja, ja ei oska veel kontrollida ennast vabalangemises, nagu tänane hommik seletas mulle et ei õnnestunud kuues hüppe, muidu olen kõik läbi saanud, kõik levelid esimesest, kuni kuuendani ühe korraga, kuuenda, keerasin täiesti nässu. Mis tähendab, et hüpe ei õnnestunud, kondid on terved, järelikult ju kõik õnnestus. Ja maandumine oli tõesti väga pehme ja jalgade peale, aga õhus, mis ma tegin, oli see, et ma arvatavasti keerasin mu jalg või käsi oli kuhugi vasakule poole viltu ja siis ma hakkasin keerama ja aina kiiremini keerama ja ma ei näinud kõrguse mõõdikutes, instruktor tuli minu juurde, võttis ust kinni, tõmbas mu langevarju lahti, see on väga häbi. Ise ei avanud. Selge, kui instruktorid poleks olnud, siis oleks, mis juhtunud. Ma arvan, et mu võib-olla ise oleks avanud mõne aja pärast, tegelikult kui instruktorid ei oleks olnud, siis ma arvan, et oleks avanud ise. Aga ma lihtsalt lootsin veel, et ma suudan ennast stabiliseerida, siis ma pidin neid ülesandeid tegema, mis mul jääb tegemata ja siis ma ei saa läbi sellest lävendist. Mis ülesanded seal üleval teha tuleb, siis? Pidin üksi välja hüppama, siis pidin salto tegema, tegin salto ära, hüppasin üksi välja ja siis ma pidin, et Räkkima niimoodi edasi liikuma ühe ühes suunas ja ma ei saanud seda teha, sest keerlesin ühe koha peal niimoodi ringiratast. Mis oli päris õudne, head hüpped, need viies hüpe oli lemmik, et siis läks kõik väga hästi, et pidin välja hüppama, pöörama ühele poole 360, teisele poole 360 kraadi, kõik tuli väga hästi välja, seal siis oleks võinud Trakkidega, siis mul oli ka tasakaal olemas. See hetk, trükkimine on sellise liikumine ühes suunas, et ajad jalad sirgeks, käed sirgeks, siis hakkad liikuma sinnapoole. Et nüüd ma peangi minema tagasi, et see tunne üle üle kirjutada, et ise hüppan välja. A väljahüpe oli mul ka kole, öeldi, et peabki hüppama näoga lennuki nina suunas, mina vajusin sealt lihtsalt välja. Ja siis ma üritan painutada rohkem, stabiliseerida ennast. Ma loodan, et läheb nüüd hästi, et siis siis ma ei pea siit ära minema ja nädal aega Norrutama, et et ja siis seitsmes eksamihüpet tahaks tegelikult väga tahaks see nädalavahetus sellega ära teha, et siis saaks võib-olla veel paar korda ise proovida hüpata, et Sigist tuleb jah. Kolm pool kilomeetrit, seal on vabalangemist 40 sekundit. Mul, mul kipub rohkem olema. See on see, et ma ei vaata kõrguse mõõdikut piisavalt korralikult. See on mu põhiline probleemist. Et ma peaks avama varju 1700, aga see kipub kogu aeg 1500 olema. Et see on üsna halb. Aga samas meeldib rohkem. Ja, ja aga noh, seda seda ei tahagi, valliski öeldi et peab, peab õigel kõrgusel avama, peab vaatama kõrguse mõõdikut. Näed nüüd tuli päikega välja, saabki uuesti proovida. Aga kes sind üldse kutsus langevarjuhüppeid tegema? Ma käisin reisimas Uus-Meremaal ja seal proovisin, ma arvasin, et see on selline asi, et ma proovin ühe korra elus ära, Tyson checkmark, mitte iial enam seda ei tee. Ja siis tandem oli nii mõnus vabalangemine, see kõik oli niivõrd lahe, see hakkas, mul okupeeris mu mõte absoluutselt kogu aeg, ma vaatasin mingi aasta ja pool, kus mul ei olnud seda raha saad tulla koheselt täis kursust võtta, siis ma praktiliselt iga päev mõtled peale, siis vaatasin videosid, lugesin nende kohta foorumites, kuidas teoorias oleks, et noh, kogu aeg mõtlen selle peale, et taas mitte seda teha, kuigi ma väga kardan, et lihtsalt ma mõtlen selle peale iga päev, et loogiline, et ma olen siin. Et niimoodi juhtus ja et keegi otseselt ei kutsunud mind siia ise ise pressi. Ja ma loodan, et sul läheb siis järgmine hüpe paremini ja sa oled ise rahul, ma loodan. Allani kenale langevarjuklubis olen olnud kaks aastat vanad 50 hüpata siis nagu päris algaja ei saa öelda, aga võrreldes siin 400 500 hüppega, nagu me enne kuulsime, siis on see ikka veel tee algus? Jah. Seal on ausalt öeldes vähe, aga midagi Poskaga on 50 hüppega ja hüpped on, kes ei ole veel vaba ühiskonna, nii et aga millest see otsis üldse hakata hüppamisega tegelema, angaari õpetajaga hakkas meeldima. Ei teagi ühtegi tuttavatega kedagi, kes hüppasid, aga vaatasin videosi ja see tundus kuidagi väga huvitavat. Proovisin ära. Kas mingisugust hirmu ei ole näiteks, et võib-olla kõik ei lähe hästi ja alates sellest, et lennuk võib alla kukkuda, kuni selleni välja, et langevarjud ei avane? No ikka on tega kerge värin on sees. Hirmu ja mind elus. Aga on see siis just nimelt selleks, et hirmudest võitu saada, see langevarjuhüppamisega tegelemine? Ei, mitte päris. Et kui ikka väga kardab, siis ei lähe, ma arvan juba sellega hirmus võite saada. Ei teagi, mis Tõma praegu on, siis toodud ta juba tükk aega seda üles taevassemineku võimalust, sellepärast et ilm on pilvine olnud. Kui kaua tuleb passida mõnikord? Mõnikord oled siin hommikust õhtuni ilma ühegi hüpeta. Täna meil on lootust. Kas hüpatakse üksi päevase, mitte hüpetavas. Ta mitu hüpet päevas nii palju kui aega, raha ja võimalust on, nii palju, ma ikka hüppame, et siin ütleme, et päeva jooksul võib, võib ka hea õnne korral. Kaheksa kuni 10 hüpet teha. Aga noh, igaüks vastavalt oma soovidele ja võimalustele mitu hüpet saagiga rohkem teada päeva jooksul. Neli õpilastel on selles suhtes raske metsa varju järjekord ja isiklikku varustust ei ole, siis tuleb oodata, kas see on kuidagi füüsiliselt koormav. Kas seda on võimalik võrrelda näiteks mingi trenniga või, või saunas käimisega või ma ei tea, ma ei ole kunagi vanad. Ja algusel, kui ikka kolmivad päevast tegid, siis õhtuks olid igatahes väsinud juba. Väga pingeline, niimoodi väsitab kuidagi adrenaliin ja kõik niimoodi. Samas, kas midagi on ka ebaõnnestunud, missuguseid vigu teinud oled langevarjuga hüpates lennukist? Midagi väga ränka niimoodi ei olegi, aga sellest aru? Jah, kuna ma olen siin. Aga ükskord tahtsin ennast vähemalt vabamalt tunda ja Edemonad jalad rihmase korralikult kinni ja avastasin, et nagu, et ei ole millegis varju avada, kuna ranits oli nii kõrgele kerkinud seinas. Ja rihmad olid toodet, tõuseb vabalangemises tõuseb kõrgemale ja siis ma otsisin sealt ja lõpuks leidsin, aga sain ennast nii hirmsasti keerlema. Et marja avanedes olid mul väga jubeda tropi keerud. Tükk aega läks pool päeva päris läinud, aga midagi väljast hirmsat ei olegi midagi olnud. Nii et see juhtunud Need langevarju ei avata õigeaegselt. See oht on kindlasti olemas. Aga selleks on kõikidel meie varjudel avamisautomaadid, et isegi kui inimesel läheb meelest ära oma põhivari avada või siis või siis ta teeb seda liiga madalal või see, ma ei tea, teadvusetu et avamisautomaat tahab siis harju, kui inimene kukub Maale liiga lähedal liiga kiiresti. Et noh, selles mõttes turvaline süsteem, et isegi kui sa ise avavarju ei leia, kust avada või, või unustad siis varuvari läheb lahti igal juhul. Üks lennuk parasjagu maandub aga see vist ei ole teerinuk. See ei ole meie lennukad siin kuusiku lennuväljal toimub ka muud lennutegevust, lisaks meile, et siin väikelennukid lendavad paraplaanid lendavad. Kui palju üldse Eestis neid kohti on, kus saab üldse langevarjuga hüppamas käia. Ma mõtlen, et ega need lennuvälju ja ka nii väga palju ei ole ja selleks peab kohtlema. Ma ütleks, et kuusiku lennuväli Rapla lähedal ongi kõige sellisem aktiivsem koht, kus väike lennundusega ja hobi lennusega tegeletakse. Et on olemas veel normsi lennuväli, mis on siis Tallinnast Tartu poole. Et seal hüpatakse, hüpatakse, Narvas ja noh, siis on ka lõunaehtsam, mingeid väiksemaid lennuvälju Ridalis näiteks, kus tegeletakse ka harrastuslennundusega. Aga ütleme, et langevarjuspordi mõttes on see kuusiku lennuväli kõige aktiivsem. Aga kas oleks vaja juurde näiteks mõnda kohta veel või täiendada seda seda kohta? Tegelikult neid langevarjuspordiga tegelejaid ei ole Eestis nii palju, et neid, et neil oleks hädasti lennuvälju juurde vaja, pigem pigem nagu koondada neid rohkem kokku, et saame, saame rohkem hüpata ja riigil on, on toredam koos. Kas sellel on ka mingisugune küll kasu lisaks sellele elamusele, mis saadakse kui on näiteks tegemist mingisuguse lennuõnnetusega, mingit langevarju ei ole selles mõttes, et mida kasulikku sellest huvist saab kasu pärast eita hüppame ikka selle emotsiooni pärast. Et see on ikka üsna üsna selline kordumatu tunne, mida on väga raske kirjeldada inimesele, kes seda ise kogenud pole. Aga jah, et iga iga kevad, see esimene hüpe, seda me ikka ootame päris pikisilmi, et talvel kuus kuud vahet vahepeal ja ei lasknud väga lahedaid asju saab teha vabalangemises õhus ja iga hüppega sa arened õpib, avastab midagi uut? Ei kasva, ei saagi, kõik raha kulub selle alla, aga aga ega lõbusam üksteisele soovitaja, kui ta läheb hüppama. Pikka lendu? Ei tea, ei olegi nagu väga niisuguseid asju, mida soovida. Head hüpet. Tule tagasi. Tulge tagasi, siis. Lennurada on seal nende kahe vahel. MTÜ Eesti langevarjuklubi Supery Evelin uuritsa ja tema õpilastega rääkis Kuusiku lennuväljal saatejuht Meelis Süld.
