Kliimaseaduse arutelud avatakse ametlikult septembris,
kuid juba enne koguneb esimest korda kliimanõukogu kliimaministeeriumi.
Kantsler Keit Kasemets võrdleb seda eelarvenõukoguga. Kliimanõukogu roll on anda sisendit, sellesse protsessi,
vaadata üles vahetulemusi ja kogu jääb tegutsema ka pärast seda,
kui kliimaseadus on valmis, et hinnata siis eesmärkide täitmist. Umbes 15 liikmeline muuhulgas teadlastest,
ettevõtjatest koosnev nõukogu tehakse avalikuks augustis. Seal inimesed osalevad ikkagi ekspertidega,
et kogu ei ole nüüd üles ehitatud niimoodi,
et keegi seal esindaks konkreetset huvirühma
või konkreetset organisatsioon. Lisaks pannakse kokku veel kuus valdkondliku töögrupi nende
ülesande selgitamiseks, kirjeldab Kasemets,
mida kliimaseadus reguleerib ja mida mitte. Seadus ikkagi paneb paika raami ambitsiooni Eesti eesmärkide
osas 2000 32000 42050 ja siis sugused seksuaalsed eesmärgid
kuidas iga erinev sektor sellesse Kliima ambitsiooni panustab. Mis tegevustega neid eesmärke täita, kliimaseadus ilmselt ei reguleeri,
erandiks võib-olla küsimus, kui palju ja kauaks meil mingeid
ressursse jagub? Et tõesti, ettevõtetel väga pikaajaliselt oleks selguse,
et missugune ressurss missugustel tingimustel Eestis on kättesaadav,
ma räägin näiteks põlevkivi kasutamist, et mis tingimustes,
kui kaua seda saaks teha.
Samamoodi turvas on näiteks teine niisugune maavada. Kolmandaks paneb Kliima seadus paika protseduurid
ja raamistiku omamoodi tööriistad, mille abil tulevased
valitsused eesmärkide poole rühivad. Seadus saab sisaldama seiremehhanismi, et kuidas me nende
eesmärkide täitmist üle vaatame, kindlasti ka see,
et me täpsemalt ja selgemalt teaksime, et missugused meie
erinevate otsuste mõju just kasvuhoonegaaside heitele ja,
ja ka laiemalt keskkonnale ja elurikkusele on. Kuid Keit Kasemetsa sõnul võiks arutelud ulatuda seaduse
reguleerimisalast hulga kaugemale.
Siin tulebki mängu valdkondlike töörühmade põhiülesanne.
Mõelda sellele, missuguste sammudega riik seatud
eesmärkideni jõuaks. Me ennekõike ikkagi tahame käivitada ühiskonnas aktiivse
arutelu Eesti võimalike järgmiste sammude osas selles kogu
siis kliimateema. Laiemat arutelu loodab Kasemets ka suuremalt kaasamise ringilt. Kõik inimesed, kellel on huvi, saavad seal osaleda,
kaasa rääkida, me kindlasti proovime teha omalt poolt päris
palju eeltööd ja anda ette erinevaid valikuid,
erinevaid konkreetseid teemasid, et mille osas siis arvamust
avaldada saab? Tuleva aasta maikuust peaks kliimaseaduseelnõu
kooskõlastusringile jõudma ning Kasemets loodab,
et uus seadus jõustub 2025. aasta alguses.
