Euroopa Liidu elupaikade direktiivi järgi on hunt rangelt
kaitstud liik, kelle kinnipüüdmine või tapmine on keelatud.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja
Aimar Raco sõnul on hunt meil soodsas seisus
ja kokku on neid 200 kuni 300 isendi ringis. Hunt on küllaltki hea sigivusega loom ja tema aastane
juurdekasv võib-olla seal 30 40 protsenti,
et kui me seda taset hoiame selle juures ära küttimisele
juurdekasvu piiri, et siis me peaksime suutma kahjustused
kenasti kontrolli all hoida. Ulukite arvukuse hindamine käib jahimeestelt saadud andmete põhjal,
mille kütid edastavad keskkonnaagentuurile.
Raco sõnul murravad hundid keskmiselt 150 kuni 200 karilooma
aastas ja halvematel aastatel on saagiks langenud pea 1000 lammast. Rahas teeb see umbes kuskil pea 100000 või natukene isegi
rohkem eurot. Raco sõnul on siinse populatsiooni mõistlik tase 20 kuni 30
pesakonna vahel.
Samas teie, MTÜ Eesti suurkiskjad, esindaja Eleri Lopp välja,
et Rootsis korrutatakse iga teadaolev pesakond numbriga 10.
Sama toimub Eestis, ent tegu pole usaldusväärse meetodiga. Ja kordaja võid iga aasta muutudes võib olla ka kaks,
võib-olla kolm, seitse, aga meil on siin juba üle 10 aasta
lihtsalt tuimalt korrutatud 10-ga ja selle number 10 taga ei
ole mitte niisugust uuringuid, teaduslikku seletust. Lopp lisas, et hundikutsikate suremus on väga suur
ja Eestis kütitakse igal aastal pea pool populatsioonist.
Seega on meil huntidest defitsiit.
Aimar Rakaga nii ei arva. Teadusandmed praegu näitavad, et hundil läheb Eestis väga
hästi ja need pesakonnad, mis on kaardistatud,
need kõik tõendamist leidnud ja mitte ainult ühe vaatluse,
vaid tavaliselt on selle ühe pesakonna taba ikka kümneid vaatlusi. Tartu Ülikooli Terreoloogia teadur Maris Hendrikson,
kes uurib huntide geneetikat, ütleb, et huntidel on Euroopas
hea aeg. Samas möönab ta, et suurkiskjate seiremetoodika on
Eestis puudulik ja aeg on üle minna teaduspõhisele lähenemisele. Geneetilised meetodid on väga, väga oluline siis osa teadusuuringutest,
mida looma populutsioonidele tehakse liikidele
ja see peaks siis oluline osalema ka seirest. Seega annab geneetiline seire jahimeeste statistika juurde
ka teise arvamuse.
Hetkel aga on Eestis hundipopulatsiooni küttimismäär üks
Euroopa kõrgemaid. See kindlasti mõjub populatsioonile populatsiooni
struktuurile üsna laastavalt, kui me iga aasta umbes pool
populatsioonis ära kütime. Eleri Lopp. Teadvusel ütleb kõik üheselt ärakahjustuste vältimiseks.
Suurkiskjate küttimine on kõige ebatõhusam meetod. Kas kaitsealust kriimsilma tuleks tõepoolest rohkem küttida?
Aimar Raco. Euroopa Komisjoni võiks siin olla oluliselt paindlikum
ja leida viisid ka nendeks juhtumiteks, kui hunti on väga
vähe ja hunti on väga palju, et hakkab, ehk hakkab meile
probleeme põhjustama, et me ei tohiks alati ühetaoliselt
käsitleda neid juhtumeid.
