Kuigi Eestis oli juulikuu keskmisest veidi külmem,
siis ülejäänud Euroopa egas metsikute kuumalainete käes,
mis viitavad kliimamuutustele Eestis võivad kliimamuutused
endaga kaasa tuua suurema puukide leviku,
kõneleb Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Anzorru. Mida me oleme näinud, näiteks puukide arvukus on suurenenud
ja puukentsefaliit, mille vastu saab vaktsineerida,
et see ei ole nii suur probleem ta üsna stabiilne olnud,
aga näiteks puukborrelioosi haigestumus iga-aastaselt ikkagi kasvab.
Et need elutingimused puugile on paremad
ja väga suur osa, siis nendest puukidest on ka selle Parilla
bakteriga nakatunud, et on suur tõenäosus,
et kui puuk on, et siis see haigus kandub sule edasi. Allergikute jaoks ei ole ilmselt hea uudis seegi,
et suurenenud on õietolmu hulk.
Kui talved on pehmemad, siis hakkavad taimed varem kasvama,
räägib Hansorru. Taimedele CO2 meeldib, et nemad toituvad sellest
ehk siis, kui rohkem CO kahte nad kasvavad lopsakamaks
suuremaks ja nende õied on siis ka surevad,
et see õietolmu tekib mõnevõrra siis rohkem. Kliimamuutustega kohanemisel mängib suurt rolli ruumi planeerimine,
mille abil saab kliimamõjusid leevendada.
Siinkohal on oluline haljastus, aga ka erinevad veesilmad linnas,
kõneleb Tartu ülikoolilinnakeskkonna kaasprofessor Age Poom. Muidugi, me räägime ka infrastruktuurist
või taristust ja selle kliimakindlusest ja ehitistest,
ehitussektorist ja selle kliimakindlusest,
et kuidas meie hooned neelavad soojust ja kiirgavad seda
siis mööduvatele, inimestele või sissepoole
või siis kuidas nad peegeldavad selle saabuva soojuskiirguse
tagasi ja, ja tegelikult ei panusta siis selle võrra nende
lokaalsete soojussaarte tekkesse niivõrd palju,
et neid meetmeid on, on tõesti erinevaid ja,
ja nad on sageli ka omavahel väga põimunud. Ongi eelkõige linnad suure väljakutse ees,
kuidas muuta nad selliseks, et seal oleks kõigil,
olenemata aastaajast hea olla.
