Raadio kahepood käest piltlikult öeldes Tere tulemast kuulama saadet piltlikult öeldes tänases
saates tuleb juttu keskkonnast ja kliimamuutustest,
kuidas meie siin Eestis peaksime olema valmis
kliimamuutusteks ja mida arvestama linnaplaneerimise osas?
Ikka selleks, et meil oleks hea elada.
Mina olen Sandra Saar, saate helindas madam mõnusat kuulamist.
Eestlastele meeldib ikka ilmast juttu teha,
küll on meil liiga vihmane ja külm, siis ei jaksa enam lund
rookida ja oodatakse aega, mil libedus ei niida jalust. Siis ei tule ega tule suvesooja.
No ja siis lõpuks, kui ta tuleb, on liiga palav
ja kõik algab ringiga otsast peale.
Kui taoline ilma üle arutlemine on üsna tavaline,
siis nüüd tuleb, mida ka kliimamuutustest.
Ka Eestis on kuumalained aasta-aastalt tugevamad,
põuaperioodid pikemad ja paduvihmad ohtlikumad.
2022. aasta suvi oli läbi aegade soojuselt teisel kohal. Suve keskmine õhutemperatuur oli 18,1 kraadi,
kuigi norm on olnud seni 16,4.
Sademeid oli aastal 2022, suvel normist vähem,
päikesepaistet aga normist enam.
Eelmisel suvel jõudis Eestisse pikemat kuumalainet,
Lõuna-Eestis oli kuumalaineid kokku kolm.
2018. aasta suvi oli aga Eesti ajaloo pikim.
Päike paistis Eestis 304 tundi kauem kui tavaliselt
ja suvi kestis 137 päeva. Seda aastat kutsuti suisa sajandi suveks.
Kui meil siin Eestis on tegelikult üpris hea elada,
sest senimaani pole olnud väga äärmuslikke ilmaolusid,
siis mujal Euroopas nii hästi läinud ei ole.
Hispaaniat on näiteks räsinud mitmendat kevadet erakordne põud,
mis on läinud aasta-aastalt tõsisemaks.
Itaalias 100. aga sel kevadel päeva jooksul allapoole aasta vihma,
mis tõi kaasa üleujutused. Uuringud ütlevad, et säärased sündmused on sagenenud
ja see on märk kliimamuutustest.
2015. aastal leppisid maailma riikide juhid Pariisis kokku
eesmärgis hoida maa keskmine temperatuuri tõus alla kahe kraadi.
Vaatamata rahvusvahelistele kokkulepetele ei ole seni
suudetud ülemaailmsele temperatuuri tõusule pidurit tõmmata.
Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hansu Oru ütles,
et kliimamuutusi me näeme juba oma silmaga. Kliimamuutuste puhul me tihti räägimegi sellest,
mis nüüd tulevikus juhtub, onju sajandi lõpuks läheb kõik
väga hulluks, aga näiteks õhutemperatuuri mõõdetud siin kaugelt,
et üle 100 aasta.
Ja siis me juba näeme, et eeskätt, kui me vaatame viimast
nelja viitekümmend aastat, et siis õhutemperatuur on juba
pia kraadi võrra tõusnud.
Et need muutused, et on tegelikult juba olemas
ja kui me küsime oma vanaisa, vanaema või ema-isa käest,
et milline oli siis ilm, et noh, et kliima on selline pikem periood,
aga ilm on, mida me siis tavapäraselt näeme. Näiteks millised olid suve, et siis, kui sa laps olid siis
nad ütlevad kindlasti, et nad ei olnud nii palavad
või talved olid olulised siis külmemad.
Et tegelikult juba siin ühe kahe inimpõlve jooksul me oleme
näinud neid muutused, et mida need projektsioonid ütlevad,
et needsamad muutused siis suurenevad, nad süvenevad ja,
ja me räägime ka mõnedest murdepunktidest,
et mida see murdepunkt tähendab, et näiteks kui sul on mingi
puutokk on ja seda seda painutada, on ju. Et siis ta paindub, aga ühel hetkel, kui seda liiga palju painutatud,
siis ta murdub, läheb katki ja samamoodi see kliimaga paindub.
Aga ühel hetkel on sellised murdepunktid,
et siin maailmas, kus siis toimuvad suuremad muutused
ja see kliima ei suuda siis balansseerida. Kui meil räägitakse kliimamuutustest, siis peamiselt
räägitakse selles võtmes, et kuidas see keskkonnale mõjub.
Et võivad tekkida uued liigid, teised liigid võivad välja
surra ja kõik see aga kuidas inimeste mõjutab? Et keskkond mõjutab inimest, et kui see keskkond muutub,
siis muutub keskkond ka inimese jaoks.
Ja me oleme harjunud teatava keskkonnaga,
näiteks Me oleme koondunud sellistesse piirkondadesse,
kus on hea elada, kus on mõnus tempera tuurja,
kus sajab parasjagu ja kus meil on joogivett
ja toitu. Aga kui need keskkonnatingimused muutuvad,
et siis kõike seda ei pruugi olla. Näiteks kui pikka aega ei, 100 100, et siis võivad tekkida
joogivee puudus või siis toit ei kasva nii hästi,
et kui ma olen neid teks põuasuvi et siis ilmselgelt ei saa
me nii palju põllu pealt seda vilja või mingit muud kultuuri.
Mainisite siin, et võivad tulla uued liigid,
et uued liigid mõjutavad taimestikku.
Aga võivad olla kuuet, putukad.
No näiteks mida kõige rohkem kliimamuutustega seotakse ka malaaria,
aga malaaria on siin kohati teda olnud, aga väga nii-öelda eklektiliselt. Ja tõenäoliselt, et sajandi lõpuks on sama seis,
et teda ei tule siia rohkem.
Aga mida me oleme näinud näiteks puukide arvukus on
suurenenud ja puukentsefaliit, mille vastu saab vaktsineerida,
et see ei ole nii suur probleem ta üsna stabiilne olnud,
aga näiteks puukborrelioosi haigestumus iga-aastaselt ikkagi kasvab.
Et need elutingimused puugile on paremad
ja väga suur osa, siis nendest puukidest on ka seal Parile
bakteriga nakatunud, et on suur tõenäosus,
et kui puuk on, et siis see haigus kandub sule edasi. Kui me räägime allergiatest, et siis me näeme seda,
et õietolmu hulk ajas suureneb, ehk siis need taimed
hakkavad varem kasvama, kui on talved pehmemad.
Taimedele CO2 meeldib, et nemad toituvad sellest
ehk siis, kui rohkem CO kahte, nad kasvavad lopsakamaks
suuremaks ja nende õied on siis ka surevad,
et see õietolmu tekib mõnevõrra siis rohkem.
Ja muidugi siis ka temperatuur. Ehk siis, kui meil on kõrgemad temperatuurid,
siis suvised kuumalained suurenevad küll,
positiivne on see, et me oleme külmas kliimas talvel külm
ilm mõjub ka negatiivselt tervisele, et see talvine suremus
siis väheneb ja suvine suremus siis suureneb.
Ja mis on veel temperatuuri ja sademetega seotud,
on metsatulekahjud Viljandimaal Mulgimaal ärikülas.
Rabapõleng. Et kus siis tegelikult see mets on väga kuiv,
rabada väga kuivad, kui pikka aega ei 100,
siis on suur tõenäosus, et tekivad siis maastikupõlengud
ja sealt tekib suits.
Noh, see on õhusaaste ja selle sissehingamine on ka inimese
tervisele siis kahjulik, et ka selle teemaga on päris palju
neid maailmas viimastel aastakümnetel tegeletud,
et ka seal hinnata, et kui palju seda siis tulevikus oleks rohkem. Kuna neid põuaperioode on sagedamini. Kui allergiate vastu vist ei ole suurt midagi teha,
siis puukentsefaliidi vastu saab end kaitsta,
vaktsineerida, sest see teema tõuseb siis üha enam päevakorda. Nagu ma ka mainisin, et see entsefaliit on üks haigus
ja teine on siis puuk borrelioos ja selle vastu meil
praegusel hetkel ikkagi ei ole vaktsiini,
et et üks on siis viirus ja teine on bakter
ja selle bakterivastase vaktsiini arendamine
ja siis olulised komplitseeritum.
Aga no õnneks me Eestis oleme üsna heas seisus,
et Balkanimaades on need puukidega levivaid haigusi veel
oluliselt rohkem ja, ja loodame, et lähikümnenditel need
haigused siia siis Eestisse ei jõua. Viimastel aastatel on ilmselt kõik Eesti inimesed kogenud,
päris palavaid suvesid.
Kas meil Eestis on kuidagi raskem ka kuumaga kohaneda kui
näiteks kusagil lõunamaal, kus ollakse sellega rohkem harjunud? Kui me võtame puhtalt temperatuuri, siis meil on madalamad temperatuurid,
tähendab teoorias on kergem kohaneda.
Et midagi öeldakse, et kui see temperatuur on sinu
kehatemperatuurist kõrgem, et siis on see kohanemine juba
päris raske.
Ehk siis, kui me võtame kehatemperatuuri natuke üle 36 kraadi,
siis Eestis mitte kunagi ei olegi õhutemperatuur 30 kraadini jõudnud.
Ta on seal 35 ja natuke rohkem olnud, aga kunagi ei ole siis
selleni jõudnud et lähikümned, me võime sinna jõuda,
et kus on tõesti väga raske oma kuumaga kohaneda,
aga õnneks siiani siis mitte. Et mis probleem on olnud ka, et me pole näinud vajadust
selle kuumaga kohanemiseks, et vahest lühiajaliselt on
natuke palavam, et kannatame ära.
Aga kuna need perioodid pikenevad, et siis me peame ikkagi
rohkem mõtlema, kuidas selle kumaga kohaneda.
Mis on hea, et, et väga palju räägitakse sellest,
kuidas külmaga kohaneda, et siis kuidas maju paremini isoleerida.
Ja kui me maju isoleerime külma eest, siis see aitab ka
kuuma eest, et see soojus ei jõua siis nii kergesti siis
sinna siseruumidesse, mida paremini soojustatud,
seda paremini tegelikult tagant tähendab siis kuuma vastu. Samas on meil talvel üsna pime ja mida tihti tee tehakse,
on siis suured aknad, et talvel läks siis rohkem valgust aga
suvel on siis see probleemiks, et siis ikkagi jõuab rohkem
sooja siis siseruumidesse.
Aga tegelikult on ka siin lahendused olemas,
et kuhu poole neid aknaid, et siis panna,
et nad ei, võib-olla ei peaks olema siis kõik lõuna poole,
need kõige suuremad, pigem mõnda teise ilmakaarde. On võimalik siis sellised marki, see päikesevarju paigaldada
puud näiteks maja ümber ja kui me mõtleme erinevate
puudeliikide peale, et siis meil on lehtpuu
ja okaspuud.
Et kumbad on siis talvel sellised talve suve seisukohast
paremad on lehtpuud.
Sest talvel, kui me tahame rohkem päikest,
annad raagus, ehk siis päike pääseb, et paremini siis sisse paistma. Aga suvel, kui me ei taha nii palju, siis valgust
ja kuumust, et sina lehtes ja siis nad kaitsevad meid selle
kuumuse eest. Suvi on käes ilmselt ka kuumad ilmad ees ootamas.
Kuidas peaks inimene kuumade ilmade korral käituma,
mida ta saab teha, et ennast ise aidata,
et kergem oleks? Kõige suurem riskitegur on vedelikupuudus.
Ehk siis kui on kuum ilm, siis joomine kõige paremad siis vesi,
mineraalvesi, see on A ja O.
Kui palju peaks jooma?
Ütleme, et üks poolteist liitrit rohkem kui tavaliselt,
no loomulikult see sõltub, kui suur see inimene on,
aga, aga selline üks tavaline veepudel siis rohkem kui,
siis tavapäraselt peaks olema ikkagi see,
et kui on tõesti üle 30 kraadised, ilmad õues füüsilist aktiivne,
et siis on see suurem, aga, aga üks selline pudelitäis
või kannutäis et vanematele inimestele, et täitke pudel
hommikul ära ja vaadake, et õhtuks oleks siis tühi
või siis kann. Ja lastel on ilmselt kuumaga kõige raskem hakkama saada. Jah, et kui me mõtleme väikelaste peale,
et siis nende temperatuuri reguleerimise võime ei ole nii
hea ja kus ka tegelikult need mõjud siis tekkivat,
et kui me ei higista, et, et kui mehi istame,
et siis ikkagi keha on võimeline seda temperatuuri siis
allapoole viima.
Ja kui me ei joo piisavalt, et siis meie kehal ei ole
võimalust ka higistada. Ehk siis vedelik saab otsa ja siis kehatemperatuur hakkab
kasvama ja meil on ka kaks tervisesituatsiooni,
et üks on kuuma kurnatus.
Et kui siis ongi paha olla higistamine, väsimus,
aga ühel hetkel, kui hine minema higista,
siis tema kehatemperatuur hakkab tõusma,
nahk läheb kuumaks.
Ja siis seda saab juba lugeda kuuma rabandusega. Ja kui inimene näiteks kaotab teadvuse, siis ta tuleks
kiiresti viivitamatult hospitaliseerida. Eks teab igaüks, kui mõnus on palaval suvepäeval end
jahutada mere või järvevees või olla ruumis,
kus on konditsioneer selleks, et meil oleks hea olla,
märgib Tartu ülikoolilinnakeskkonna kaasprofessor age Poomi
sõnul rolli keskkond, kus me elame. Linnakeskkonnast rääkides siis valdav osa rahvastikust nii
maailmas kui ka Eestis elab linnakeskkonnas
ja on just avatud siis ka nendele kliimamuutustele,
mis linnakeskkonnas sünnivad ja võib öelda,
et linnakeskkonnas on need muutused just inimesele väga
selgelt tajutavad, sest sest see tehiskeskkond linnas
soodustab soojasaarte teket ja võimendab neid kliimamuutuste
efekte just inimese enda jaoks. Ja, ja kindlasti võib sama öelda ka siis paduvihmade
või tulvavete poolt või nende tagajärgede kohta,
millega me siis ka linnakeskkonnas tihedalt oleme kokku
puutunud juhul, kui, kui me nendega nii-öelda pihta oleme saanud.
Meil ongi öeldud. Et kliimamuutuste tõttu suureneb Eestis lähitulevikus nii metsatulekahjude,
paduvihmade, aga ka tormikahjustuste ja kuumalainete oht mis
nende ohtudega aitaks toime tulla. Meie ruumi planeerimine on, on üks nendest üks nendest
teemadest või viisidest, kuidas me saame ühest küljest neid
kliimamõjusid tuleviku mõttes teataval määral leevendada,
aga kindlasti on täna väga oluline sõna just nimelt sellel
kohanemisel ja, ja maakate planeerimise koha pealt me
räägime võib-olla kõige enam just haljastuse lisamisest,
haljastuse rollist linnades, kliimamuutustega toimetulekuks või,
või nendega kohanemiseks, et see on üks osa nendest meetmetest. Või võib-olla teine, teine ka, mis haakub nende haakub
elurikkusega või loodusliku poolega, on siis erinevad veesilmad,
vett läbilaskjate pindade suurenemine ja just selliste
suurte ulatuslikke tehispindalad, pindade vähenemine,
mis on olulised meetmed just linnakeskkonnas.
Lisaks sellele muidugi me räägime ka infrastruktuurist
või taristust ja selle kliimakindlusest ja ehitistest,
ehitussektorist ja selle kliimakindlusest,
et kuidas meie hooned neelavad soojust ja kiirgavad seda
siis mööduvatele inimestele või sissepoole
või siis kuidas nad peegeldavad selle saabuva soojuskiirguse
tagasi ja, ja tegelikult ei panusta siis selle võrra nende
lokaalsete soojussaarte tekkesse niivõrd palju,
et neid meetmeid on, on tõesti erinevaid ja,
ja nad on sageli ka omavahel väga põimunud. Lisaks on põimunud omavahel need kliimamuutuste leevendamise
ja kliimamuutustega kohanemise meetmed, et sageli,
kui me räägime ka maakasutuse struktuurist linnaplaneerimise otsustest,
funktsionaalsusest, teenuste kättesaadavusest,
inimeste käitumise otsustest, sealhulgas liikumiskäitumise otsustest,
siis siis ühed ja samad meetmed siis aitavad nii
kliimamuutusi ennetada, aga ka saabuvate muutustega kohaneda. Kui rääkida nüüd kohanemisest, siis kuidas sellega lood on
selles mõttes, et kuivõrd iga inimene saab ise midagi selle
kohanemise jaoks ära teha või on see siiski midagi sellist,
mis peab tulema kuskilt kõrgemalt ja on selline suurem struktuur. Süsteemi tasandil me saame rääkida, et kohanemine on väga
palju just sellise, kohalike omavalitsuste ja,
ja ka valitsusasutuste pärusmaa, kindlasti ka inimene saab
oma käitumisega väga palju ära teha iseenda jaoks näiteks
valides kellaaegu, millal minna välja mõeldes oma oma ruumide,
võib oma hoone rekonstrueerimise, energiakasutuse
või jahutusvajaduse peale, aga, aga laias laastus sellised
suurema mõjuga meetmed on ilmselt kas kohalike omavalitsuste
või või valitses valitsussektori pädevuses. Siin ilmselt tuleb mängu ka hea linnakeskkond.
Milline see hea linnakeskkond on, kui me räägime
kliimamuutustega arvestamisel? Hea linnakeskkond on see siis, kus meil on,
kus inimesel on, on hea viibida siis võib-olla sõltumata sellest,
et kas seal on pikk põuaperiood parasjagu käinud käimas või,
või on olnud ka suured paduvihmad meid saatnud.
Väga palju sõltub sellest, et, et milline on see,
milline on see keskkond, millele me oleme avatud.
Kui me linnas viibime, kui me viibime oma kodudes,
aga ka selles avalikus linnaruumis ja Me avalikus
linnaruumis kindlasti viibime, et oma igapäeva toimetusi teha,
tööle, kooli, liikuda poodi ja nii edasi. Et, et see keskkond iseenesest peab olema tervisele kasulik,
aga ka, aga ka meeldiv ja atraktiivne selles suhtes,
et me tahame selles viibida ka jalgsi ja rattaga liikudes,
et me ei vali, et neid ei ole sunnitud valima nii-öelda
konditsioneeritud autot, et sellest kuumast linnast läbi
sõita ja selles selles liikumises oma igapäevaliikumises
nii-öelda ellu jääda.
Siin on veel palju erinevaid kvaliteete,
me räägime ka ju teenuste kättesaadavusest,
räägime sotsiaalsest keskkonnast, räägime erinevate
sotsiaalsete gruppide mitmekesisusest linnaruumis
ja sellisest segregeerumise vältimisest Võ segregatsiooni vältimisest,
aga kliimamuutustega kohanemisel, võtmetegurid on,
on haljastus ja eriti just kõrghaljastus kõrghaljastus siis
meie kodude lähedal. Näiteks maailma terviseorganisatsioon soovitab,
et kõikidel linna elanikel peaks olema 300 meetri raadiusest
nende elukohast park või selline roheala kõrghaljastusega
roheala mis pakuks ka siis leevendust kuumasaare seest
või soojussaare eest.
Aga mitte ainult see park ei ole oluline,
vaid ka tänavaruumi rohelus ja kõrghaljastus,
mis siis aitab seda tänavaruumi kanjonit ülekuumenemisest
nagu hoiduda. Ja, ja samal ajal siis pakub varju inimesele,
kes sellesse viibib ja kõnnib ja, ja teine teema on siis
erinevad veesilmad, mis siis, mis samuti aitavad jahutusele
linnaruumi jahutusele kaasa on, esteetiliselt kenad on,
on, pakuvad elurikkusele väga palju.
Ja, ja aitavad ka siis, kui me räägime jällegi paduvihmadest
või hoovihmadest nende vetega liigvetega nagu hakkama saada,
pakuvad ka sellist viibeaega selleks, et et vesi saaks siis
pinnasesse filtreeruda ja, ja kindlasti ei peaks kõik olema
ainult kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav ehitiste koha pealt
võib välja tuua ka rohekatused, ka erinevad roheseinad,
põhimõtteliselt ka põõsastikud sobivad selleks,
et jällegi seda tehismaterjalide või ehitatud keskkonna
neelatud soojuskiirgust. Nagu vähendada, et kui palju tehismaterjal soojuskiirgust
neelab ja kui palju ta ise omakorda välja kiirgab,
et inimestel selles linnaruumis liikudes oleks nagu
temperatuuri mõttes hea, et nende soojus,
mugavus oleks hea ja tervislik ja et me sellega siis väldime
neid krooniliste haiguste aktiveerumist või siis ka lausa
kuumast põhjustatud surmasid. Palaval suvepäeval on ikka hea mõne puu varjus jahutada.
Kui ümberringi on ainult asfaldiväli, võib muutuda kuumus
kiiresti talumatuks. Seega mõjutab ümbritsev keskkond meie tervist väga mitmel viisil,
ütleb Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Anzorru. Et ühtepidi on oluline, et millises keskkonnas me oleme
ja see keskkond, võib-olla siis väline keskkond meie ümber
ja tegelikult ka sisemine keskkond meie siseruumides
ja ka meie enda organismis.
Et ka meil on mikrobioomi ja meil on mikrokeskkond siin organismis,
et kõik need siis mõjutavad mingil määral meie tervist.
Mis need välised keskkonna tegurid näiteks on,
on see, et milline on temperatuur, meie õmbel,
õhuniiskus, kiirgustase, aga ka erinevate saasteained,
näiteks õhusaasteained või millised saasteained on meil toidus,
et seal võib olla lisaained, seal võib olla kohapeal
tekkinud kantserogeensed ained, kui on liiga palju teda siis
suitsutatud näiteks või ka jällegi lisatud muid aineid,
mis tema koostist hoiavad. Vees võib olla erinevaid tegureid, et kõik see lõpuks jõuab
inimeseni ja mõjutab meie tervist.
Sisekeskkond näiteks, milline on jällegi meie kodus õhutemperatuur,
kas meil on materjalidest tulenevat saasta
ja kuidas me oma kodu kütame.
Et kõik need väikesed komponendid lõpuks lisavad umbes
veerandi siis nendest erinevatest tervisemõjudest,
mis meid siis mõjutavad? Mis võib see põhjus olla, miks just Ida-Virumaal
ja Kagu-Eestisse ja oodatav eluiga on lühem? Nagu me mõtleme Ida-Virumaa peale, et siis meil kõigil tuleb
ette see halb keskkond, et seal põlevkivitööstus muu tööstus,
keskkonna, saasteonju, aga mida me võib-olla ka vähem teame,
ongi jällegi need sotsiaalmajanduslikud tegurid,
et see kogukond on teistsugune.
Et ta ei ole nii palju, siis toetab 11, siis on töötud inimesi.
Siis on seal narkootikumide probleemid, et see lõimumise probleemid,
et kõik need tekitavad stressi, stress omakorda on siis ka
väga oluliseks teguriks, mis siis eluiga vähendab. Kui me läheme nüüd Kagu-Eestisse, et siis me ei saa öelda,
et seal oleks need õhusaaste või mustkeskkond on
ja saastunud seda mitte, et seal ongi ilmselgelt tulevad
välja siis need sotsiaalmajanduslikud tegurid,
et see tööpuudus, ka alkoholi tarbimine ja nii edasi Ehk kui inimene peab piltlikult öeldes võitlema ellujäämise
nimel just majanduslikus mõttes, siis see kõik mõjutab tema
tervist ja oodatavat elu igaga. Jah, et kui sa ikkagi igapäeval, et stressis suur raha ei ole,
et siis stress on ikkagi võib olla teinekord õhusaastest
veel hullemgi. Selleks, et linnakeskkond palaval suvepäeval jahutus pakuks,
võiks kasutada linnaplaneerimises erinevaid veesilmasid.
Kui aga põua ajal on põhjaveega kehvad lood,
siis, kui mõistlikud on sellised lahendused age?
Pommi sõnul tuleb teemat laiemalt vaadata. Alustaks hoopis sellest otsast, et kuidas me seda haljastust
linnakeskkonnas planeerime ja millesse haljastus koosneb ja,
ja siin on nüüd küll ka era majaomanikel
ja võib-olla korteriühistutel suur roll,
et kui enne oli küsimus, et kelle käes see vastutus on,
et siis küsimus on, et millist haljastust me planeerime
ja milline haljastus sobilik meie kliimavöötmes.
Ja milline haljastus saab hakkama ka nende kuuma
ja põuaperioodidega, mis, mis meid üha enam
ja enam tabavad selleks, et seda kastmisveevajadust
vähendada ja vältida. Et see on võib-olla oluline tegur, et kui meil on põuaperiood,
me näeme, et muru hakkab nii-öelda kõrbema,
siis me lisame veelgi survet sellele joogiveele ja,
ja vähendame seda vee kättesaadavust hoopis elutegevuseks,
mis võib-olla kriitiline ressurss ehk et haljastuse
planeerimisel linnakeskkonnas tuleb kindlasti arvestada ka
sellise tulevase vee vajadusega ja mida rohkem siis on seda haljastust,
et seda, seda tegelikult pähe on ju seda kuumust soojussaari tekib,
vähem, vähem on neid tehispindasid, mis neelavad seda suurt
kuumust ja kiirgavad tagasi. Ehk et see, see haljastus nagu aitab sellest tsüklist
või kinnisest ringist välja saada.
Aga aga veesilmad ja purskkaevud, et kui me räägime purskkaev,
eks ole tehislik keskkond siis siis seal seesama vesi ringleb,
et me räägime siin energiakasutusest, mis aitab pumpasid
Ringi lastega tegelikult ju sisuliselt seesama vesi ringleb
selles selles purskkaevus ja pakub kindlasti jahutust ka inimestele,
kes, kes sealjuures on. Kui me vaatame Eesti linnasid, siis kui heaks me võime
pidada meie Eesti linnakeskkondi Et Eesti linnades on ka soojussaared esinevad
ja maa-ameti kaardiportaalis on need ka siis näha,
need erinevad kaardistatud alad.
Kaugseireandmete põhjal on, on hästi olemas ülevaade,
milline on Eesti linnade temperatuuriseis
ja just nimelt sisse soojussaarte tekkimine erinevatel
kuupäevadel erinevate erinevatel aastatel nende kuumalainete ajal.
Ja mida me näeme, et need kuumasaared ja linnasisene
temperatuuride erinevus on, on viimaste kümnendite jooksul
muudkui muudkui kasvanud, et, et meie linnad ei ole nagu
päris ühtlase struktuuriga vaid meie, Meie tänane linnade struktuur,
mis on suhteliselt autokeskset nüüd üles ehitatud,
väga palju on siis selliseid suuri parkimisalasid,
liiklussõlmed on ulatuslikud ja need on ilma selle
haljastuse elemendita ja need soodustavad väga tugevasti
soojussaarte teket kuumaperioodide ajal. Ja, ja me näemegi, et meie linnad tegelikult meie linnade
seisukord on halvenenud siis viimaste kümnendite jooksul
ja just kuuma kuumalainetest tulenevalt,
et me saame tegelikult oma linnasid paremini planeerida
ja isegi mitte me ei räägi nagu tervest linnast,
siis ka nagu kohapealseid teatud kindlaid arendusi
planeerides saame teha targemaid otsuseid.
Ja võib-olla üks üks element planeerimisel,
mida võiks julgemalt kasutada, on selline roheindeks. Mis siis aitab, aitab otsuseid teha ja aitab planeerimisel
erinevate valikute vahel valida, milline on kliimakindlam
lahendus kohalikul aren arendustegevusel ja,
ja milline võib-olla ei ole nii tark otsus mõeldes ka meie tulevastele,
nende kuumalainete ja kliimamuutuste süvenemisele tulevikus. Tallinna puhul tuuakse alati Narva maantee välja kui halb näide,
kus on põhiliselt ainult asfalti väli ja suvel läheb seal
päris palavaks, kui päike paistab.
Milliste lahendustega annaks seda tänavat kuidagi paremaks muuta. No eks need on needsamad samad lahendused kamis,
peatänava projekti raames on, on korduvalt laual käinud
ja mis ka praegu on kõlanud, et et üks teema on see,
et, et meil ei oleks seda.
Meil ei oleks nagunii suurt autoliikluse vajadust selles
piirkonnas kogu nüüd see puudutab nüüd kogu linna liiklus,
liikluslahendust ja inimeste liikumisvõimalusi.
Et aga et meil, Meie inimestel ei oleks vajadust tulla sinna
Individuaalse autoga sealt sinna kesklinna või,
või kesklinnast läbi sõitma, et, et see on selline suurem
liikluskorralduslik küsimus. Aga et siis saaks seda linna seda tänavaruumi ümber ümber disainida,
rahustatud liiklusele vähendatud autovoogudele
ja rohkem ruumi anda siis jalakäijatele ratastele,
aga sellisel moel, et, et seal suureneb siis kasehaljastuse
osakaal ehk et selle tehisasfaltpinna enda osakaal väheneb,
sest see on see, mis just siis neelab seda,
seda kuumust.
Ja kui me oleme selles suures sellest Narva maantee silmavarjuta. Peame seal pikalt kõndima või ootama valgusfoori taga,
et üle saada, me oleme väga pikka aega tegelikult
eksponeeritud sellisele tervist kahjustavale kuumale et
jällegi kõrghaljastus on, siis on siis see võti,
kuidas ühte tänava kanjonit saab teha oluliselt
tervislikumaks ja oluliselt meeldivamaks
ja ka siis soodustada inimeste järgnevaid käitumisotsuseid
ehk liikumiskäitumisotsuseid, et, et seda järgnevat
kliimamuutust nii-öelda ennetada või kasvuhoonegaaside
emissiooni liikumiskäitumise muutumise kaudu ennetada. Sotsiaalmeedias on viimasel ajal üsna populaarseks saanud
sellised kontod, mis juhivadki tähelepanu sellele,
mis meil linnas on halvasti ja mida annaks võib-olla
lihtsate lahendustega parandada just selles mõttes ka,
et näiteks haljastust rohkem oleks.
Ja sel kevadel tehti selline üleskutse, et need tänavad,
kus on hästi vähe puid, et nende majade kortermajade
elanikud samuti võiksid tuua majade ette selliseid suuremaid potitaimi,
et ta ühest ühtepidi annaks sellise visuaalselt võib-olla
ilusama vaatepildi, aga teisalt tuuegi natuke seda rohelust,
et kas selline asi võiks ka mingis osas kaasa aidata selle
probleemi lahendamisele võinud leevendamisele? Ja kui, kui jällegi linn ka lubab sellist sellist aktsiooni,
et see tõepoolest elavdab tänavat ja, ja võib-olla taga
vähendab sellist nagu tänavaruumi steriilsust,
võib-olla ta loob lisaks juurde võimalus,
et inimesed saavad ise nii-öelda luua omaenda ümbritsevat
keskkonda ka avalikus ruumis siin nii-öelda kaasa rääkida
sellise lubatud tegutsemise kaudu, et, et ka neid potti
potitaimi tänavale tuua ja, ja kui nad ei ole siis ka noh,
üks asi on, meil on lilleKlumbid. Aga mis on nagu esteetiliselt ilusad, aga võib-olla just
suuremat efekti annavad annavad siis ikkagi ka puud ja,
ja kui me käime ringi muudes linnades või noh,
näiteks Kopenhaagenis, kus me võime näha,
et terved tänavad on niimoodi täidetud selliste suvelahendustega,
et, et küsimus on, et kus, kus, kuidas neid siis talvel hoiustada,
et nad siis järgmisel kevadel uuesti saaks sinna sinna
tänavale tuua, aga see on üks lahendus mida,
mida saab teha ka näiteks parkimiskohtade arvelt,
kui me räägime sellistest lihtsatest ja kiiretest lahendustest,
et et kui on kokkulepe jällegi linnavalitsusega,
ta lubab seda, ta näeb seda ette, et, et see on kooskõlas
tema pikaajaliste strateegiatega. Et, et me harjutame nii-öelda, võtame üks parkimiskoht siit
või teine parkimiskoht sealt ja, ja, ja loome sinna
selliseid väikeseid taskuparke või toome,
toome seda haljastust ja just nimelt mitte ainult lille,
Klumpega, võib-olla põõsaid, sellesse, sellesse linnaruumi,
et, et seal on mitmekülgne, võib mitme ja mitmekülgne kasu. Aga see on hea näide sellest, kuidas elanikud ise saavad ka
panustada natukene. Ja, ja just et elanikud saavad kaasa rääkida
ja tegelikult kaasa tegutseda omaenda linnaruumi
kujundamisel ja see ei ole kõik ainult mingite teiste teiste
inimeste planeerijate arhitektide loodud ruum,
vaid vaid nad ise aitavad taasluua seda ruumi vastavalt siis
ka oma eelistustele ja see kindlasti süvendab kohatunnet
ja koha eripära ja, ja loob, loob väärtust sellele ruumile juurde. Kuigi Eesti linnadest sageli maalitakse selline üsna nutune pilt,
siis tegelikult ju, kui me võrdleme paljude teiste Euroopa riikidega,
siis vähemalt mulle endale tundub, et pigem meil ikkagi on
häid lahendusi ka ja meil on üsna palju loodust ümberringi,
ehk siis linnad ei ole ainult lagedad kivilinnad,
kuidas teile endale tundub? Linnad erinevad juba linnad erinevad üksteisest,
aga linnad erinevad ka sisemiselt ja siin on palju teisi elemente,
lisaks lisaks haljastusele loomulikult, mis seda linna loovad,
et inimesed ja need tegevused, mida seal saab teha.
Aga ka see arhitektuur ja see ajalugu, mis seal ümber on,
et me ju ka võib-olla ei saa nagu vanalinna tuua nii palju
juurde kõrghaljastust, kuivõrd me võib-olla sooviksime
tänaste selliste standardite kohaselt, aga mingisse teise
linnaruumipiirkonda saame seda rohkem tuua ja,
ja noh, võib-olla vanalinnas on just, eks ole,
hoovid need alad, mis, mida, mida saab paremini haljastada
ja mis on ajalooliselt olnud ka haljastatud. Et kliimamuutuste koha pealt või kliima seisukoha pealt.
Me peame ju ka rääkima sellest, et mis on meie üleüldine
kliimavööde või ka keskmine temperatuur ja need maksimum
suve suvetemperatuurid, et me siiski asume siin suhteliselt
põhjas Põhja-Euroopas ja, ja selle võrra me oleme ka
nii-öelda pihta saanud ehk vähem või me tajume seda
probleemi vähema kuutsena kui näiteks Lõuna-Euroopa linnad.
Teame kõik suuri kuumalaineid ja joogivee puudusi Hispaania
linnadest või Itaalia linnadest, et mis lõpuks hakkavad
muutma neid piirkondi elamiseks mittekõlbulik,
eks, et meie oma kliimavöötmes täna ikkagi veel seda
tegelikult ei taju ja, ja meil on siin selle koha pealt
väga-väga hea elada. Mis siis saab, kui me ei teegi mitte midagi,
et arvestada kliimamuutustega? Me maksame päris kõrget hinda sellega, et eks oma heaoluga aga,
aga tervisega ja hea ilmselt tervena elatud aastatega
ja ilmselt kuuma kuumast tingitud suremus ainult suureneb.
Et siin hiljutine üle-euroopaline uuring näitas,
et, et kui, kui kõikjal linnades oleks 30 protsenti kaetud,
siis kõrghaljastusega ehk et siis võrade liituvus protsenti
oleks 30 protsenti siis kuumast tingitud surmad,
netid surnud, mida me täna omistame kliimamuutustele
ja kuumale väheneksid 40 protsendi võrra,
et praegu need umbes nelja-viie protsendi vahel kõikidest surmadest,
siis see oleks alla kahe protsendi 1,8 protsenti,
et et me maksame seda hinda, et me elame vähem
ja me me elame vähem kvaliteetset Lõpetuseks, ma küsin ühe päris laia küsimusega,
ma leidsin internetist ühed minu meelest need olid teie enda
tehtud slaidid ja seal oli see küsimus ise ka küsitud.
Kuidas peab Eesti ruumiloome muutuma, et tagada meile turvaline,
puhas, tervislik ja kestlik keskkond ja seda kõigile elanikele. Hea küsimus, et see oli tõesti jah küsitud kohaliku kohalike
omavalitsuste ja valitses valitsussektori ametnike käest,
et mida nemad näevad.
Et kuidas me saaksime koordineeritult teha selleks,
et kõik need ruumiloome, otsused oleksid kvaliteetsed,
hästi läbi mõeldud ja omavahel haakumas.
Et meil on juba väga head strateegiat, meil on tegelikult
kogu sisuliselt kogu teaduslik teave olemas selleks,
et, et kuidas võiksid meie, meie linnad toimida,
meie maakasutus, toimida niimoodi, et kliimamuutuste mõjud
oleksid väiksemad, et me oleksime nendega paremini kohanenud
ja omakorda enam ei mõjutaks või, või ei,
kasvataks kliimamuutuseid ja prooviks püsida lähemal sellele
poolteist kraadi globaalse keskmise temperatuuri tõusule. Kui me praeguste traditsioonide kohaselt olema,
et need praegused projektsioonid ütlevad,
et me ikkagi tõuseme.
Temperatuur globaalselt tõuseb 2,7 kraadi,
mitte mitte poolteist kraadi.
Et meil on olemas nagu taustateadmine, olemas ka poliitiline tahe,
vähemalt ma loodan, aga kuidas need neid,
tänaseid protsesse sellest tahtest nagu päris reaalseteks
otsusteks vormida, et võib-olla selle koha peal? Meil ei ole liiga head liiga head praktikat
või sisse juurdunud tavasid, et protokoll,
mida ka omavalitsused näiteks peaksid, peaksid ise
kasutusele võtma.
Ja ja suur osa ilmselt on ka ikkagi rahastuse taga,
et, et meil on head, head soovid, head visioonid,
meil on tegelikult väga palju andmeid, oskaks teha
andmepõhiseid otsuseid, aga ilmselt ka nagu rahastusmudelit
ei ole täna. Nende rahastusmudelite tähelepanu ei ole piisavalt siis
võib-olla suunatud probleemi leevendamisele
ja lõpuks on see, et otsuseid teevad ja neid ellu viivad
ikkagi inimesed, et, et kõik põlvkonnad,
kes nende otsuste, tegemiste ja elluviimisega on on seotud
sõltumata siis võib-olla erialalisest taustast jagaksid
sedasama mure, jagaksid sedasama soovi ja eesmärki meie
linnasid paremaks teha. Et üks asi on haridus, kuidas tulevad uued põlvkonnad peale
uute teadmistega, aga teine on ka täiendkoolitust
ja elukestev õpe.
Et kuidas siis nendest kinni juurdunud radadest nii-öelda
välja astuda.
Selleks, et teha targemaid otsuseid? Aga mingeid otsuseid kindlasti lähiajal siis ikkagi on vaja teha. Tajume seda kliimamuutust ilmselt kõik omal nahal
ja seda sagenemist ja me ju näeme, mida see teeb kasvõi
sellel aastal põllumajandusega.
Ehk et meie olukord läheb, meie elu läheb ainult kallimaks ja,
ja, ja elurõõmus nii-öelda või, või eluväljavaated lähevad
ainult kehvemaks, kui me seda ignoreerime,
ja mitte ainult meile, vaid loomulikult ka kogu elurikkusele.
Et see elurikkuse kadu ja kliimamuutused need käivad kahjuks käsikäes.
