Praegu peavad mittetulundusühingute nimekirja liikmed ise,
Kaubandus-Tööstuskoja ettepaneku eesmärk on muuta ülevaade
nende tegevuse huvide üle läbipaistvamaks,
räägib koja poliitika kujundamise ja õigusosakonna juhataja
Marko Udras. Et viimasel ajal on olnud mitmeid juhtumeid,
kus siis õigusloome protsessis osaleb mõni MTÜ kuid ametnikud,
poliitikud ega ka laiem avalikkus täpselt ei tea,
keda see MTÜ esindab.
Või siis väidab, MTÜ esindavad mõnda sihtgruppi,
keda ta tegelikkus ei esinda või või esindab oluliselt
väiksemal määral.
Kui aga MTÜd liikmete nimekiri just juriidilisest isikust
liikmete nimekiri oleks avalik, siis saaksid nii ametnikud,
poliitikud, ajakirjanikud, ükskõik kes vaadata kui suurt
huvigrupi või keda täpselt MTÜ esindab ja siis ei teki
mingisuguseid probleeme või küsimusi, et kas MTÜ on
usaldusväärne või läbipaistev. MTÜd võivad olla ka maailmavaatelised ja loodud mingi
ühiskonnagrupi huvide esindamiseks.
Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler
Viljar Peep. Meil ei ole sellist ärilist, ühesõnaga tagapõhja,
kus läbipaistvus on olulisem, mitme võivad olla maailmavaatelised,
invaliidide, keskuste, vähemuste ja nii edasi,
et siin võib-olla sellist avalikku huvi ei ole.
Aga kui me nüüd võtame Kaubandus-Tööstuskoja ettepaneku,
et juriidilistest isikutest liikmed oleksid avalikud
või vähemalt kord aastas majandusaasta aruande kinnitamise
aja seisuga esitatud koos aruandega, siis see lähenemine
tundub märksa sümpaatsem, sest fakt on see,
et on on võimalik isegi ilma kuskile teistesse riikide
registritesse minemata ka Eestis niimoodi jälgida,
et osa kasutab osaühingu, mis osutab Miturus ühingumis,
asutab osaühingu, mis asutab ütlemisühingu. Rahandusministeeriumi rahandusteabeosakonna juhataja Rainer
osanik nentis, et ainult juriidiliste isikute
avalikustamisest MTÜ-de puhul ei piisa.
See eeldaks põhimõttelise maid muudatusi,
kui seda võimaldaks pelgalt raamatupidamisseaduse muutmine. Ainult juriidiliste isikute puhul tekib sama küsimus,
et ikkagi me muudame kontseptuaalset lähenemist ka kaubanduses,
kus ta viitas, et tegelikult mitte jurist isikutel tekib
kohe küsimus andmekaitselistes küsimustes,
aga meie puhul ikkagi Sarme kassiküsimused ei ole nii
olulised kui see kontseptuaalne terviklikkus.
Et ikkagi kõik need isikud võiks olla siis ühtemoodi avaliku
täpselt nii nagu see näiteks siis osaühingus,
kui seda siis teha, siis ikkagi võiks teha ühetaoliselt
ja see eeldab siis seda kontseptuaalselt ka laiemat muutmist
ja läbipaistvust.
