Kui kaks aastat tagasi sai Eesti süsinikukvootide müügist
248 miljonit eurot, siis mullu ulatus summa juba 333 miljonini.
Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Imre Panyaš ütles,
et summa suurus on aastate lõikes erinev
ja sõltub nii müüdavast kogusest kui ka turuhinnast.
Aga mida Eesti riik saadud rahaga peale hakkab?
Imre Panyaš. Viimasel ajal on ka püha enam läinud siis transpordi
arengusse näiteks kest kui ühistranspordi edendamine,
raudtee elektrifitseerimine ja täitsa tangid ja,
ja nii edasi, et kauplemissüsteemi tulu tuleb kasutada
kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks.
Kui seni kehtinud direktiivi järgi oli siis riikide koostöös
vähemalt 50 protsenti tulust sellisteks meetmeteks kasutada
siis nüüd selle aasta alguses jõustunud direktiivi
muudatused näevad ette, et alates järgmisest aastast oleks
siis kogu saadav tulu Skasvanakalist heite vähendamise
eesmärkideks kulutada. Eesti on seni saadud tulu kasutanud näiteks avaliku sektori
hoonete renoveerimiseks, kortermajade
energiasäästumeetmeteks ja üleujutus riskide maandamiseks. Meil on ajaloost ka olnud neid näiteid, kus siis suurte
tormidega on, on need ohud või ikka päris nii-öelda kahju tekkinud,
et see on siis Pärnumaal ja Läänemaal, aga ka mujal Eestis. Paaril viimasel aastal on energiakriisi kontekstis osa
tulust läinud kõrgete energiahindade tõusu leevendamiseks.
Seoses direktiivi uuendamisega laieneb
süsinikukvoodikaubandus ka uutesse sektoritesse. Üks on neist siis meretransport, kus siis varem ei ole olnud
selliseid just kasvuhoonegaaside heite vähendamisele
suunatud meetmeid ja teine on siis täiesti eraldi süsteemi
loomine maanteetranspordi ja nii-öelda elamumajanduse
reguleerimiseks või seal kasutatava kütuse,
et maksustamiseks või selle süsteemi alla viimiseks.
