Noh, muidugi.
Me kindlustasime need ja, ja tegime selle siis noh,
tennise kõik niimoodi vastupidavaks turvaliseks. Niguliste on täitsa muutunud Niguliste juht Tarmo Saarelt,
mis te siin nüüd teinud olete? Niguliste kesklööbistan ära tõstetud, külglöövi tõstetud,
need suured massiivsed pingid, millega me oleme siin harjunud,
see ei tähenda seda, muusika on siin majas kogu aeg olnud
ja jaa ikka.
Aga jah, visuaalselt on võib-olla muutus nüüd eelkõige selles,
et kaks tsooni torni all, kus on siis võib-olla publikule
teada-tuntud meie jõulukuuse asukoht või on siin olla
mingite näitustega seoses mingisugused näituse alguse
tsoonid on nüüd klaasis selline õhuline,
lifti piire ja sealt edasi siis läheb meie torni lift,
see on siis üks suur muutus, mida kohe saali pinnalt on
võimalik näha ja teine on siis lisakorrus väikesele Kabelile,
mis on kasutada säravana ajaloolisi tala,
auke, kuna oli seal kunagi siis need koguduste rõdud,
kus siis oli võimalus teha üks pool neist ukseavadest lahti
vana ajaloolist keerdtreppi pidi minna sinna üleskorrusele
ja me tegime selle uudse lahenduse sellisena,
et see rõdu ei sõida mitte siia põhjale või sisse,
vaid et ongi täiesti omaette selle pisikese kabeli mahus. Nii et igal juhul on seal nüüd ekspositsioon,
seal on loomulikult suurepärased vaated,
lisaks sellele on seal kahtlemata üks oluline võimalus
lisavõimalus ja teistmoodi võimalust ka muusikutele.
Nii et ma arvan, et sealt esineda või kasutades selle maja
suurepärast akustikat ja neid erinevaid saali tsoone on,
ma arvan, siin võimalusi just nimelt muusikutele ka tuua
sootuks teistsugust loomingut siin esile
ja publikule näidata ja mängida. Aga sinna nüüd pääseb sellest keerdtrepist,
mis vanasti oli nagu ikkagi suht suletud. Jos trepikäik oli suletud, viib siis väikese kooriorelirõdule,
aga seal oli siis kinni müüritud ava ja see kabel tegelikult
oli siis ühekordne.
Ajalooliselt oli ta kahekorruseliseks juba teostatud,
aga, aga jah, et meie oleme harjunud, et kõik see
paarkümmend aastat nüüd, kui ta oli 84.-st aastast
muuseum-kontserdisaal funktsiooni täidab,
et siis oli see lihtsalt kinni müüritud tala,
augud olid seal olemas ja kui nüüd kogu selle projektiga alustasime,
siis võtsime suured ette, et meie mõte oli avada see torn
publikule juba väga, väga ammu, aga ütleme nii konkreetseks
saida ikkagi kuskil suurusjärk viis aastat tagasi. Ja kui me hakkasime mõtlema ja vaatama, et kui juba selline
tohutu töö ette võtta, et siis tuleb võtta maksimum,
et see ei ole mitte ainult et Me ehitaksime lifti,
avame torni ruumid publikule ja vaate galerii loome siin kõikidele.
Et sel juhul tuleb siis juba ette võtta põhjalikumad
ja ehitame selle lisakorruse, mis juba nõukogude ajal
tegelikult seal on, muuseumi jaoks oli, oli mõeldud
planeeritud nii et me lasime koostada jah,
need eritingimused ja loomulikult siis muinsuskaitse
ja päästeamet on kaks märksõna, kellega me koostöös olema
kogu seda protsessi vedanud ja kas siis panevad paika need
piirid ja reeglid, mida me võime teha, mida me ei
või teha ja millised materjalid, sest noh,
eelkõige, ma rõhutan veel on kõige olulisem see,
et meil on nii unikaalne kunstikogu, mida me peame hoidma,
säilitama ja ka see oli kogu selle ehitusprotsessi ajal ju
kõige keerulisem, et hoida neid siin turvaliselt ja,
ja stabiilses kliimas, mis on kõige tähtsam,
et Niguliste õel oli jah, see kõige keerulisem väljakutse
ja siis loomulikult, et noh, et mida me saaksime ära teha
nii et need on need vormi, mida visuaalselt külastaja näeb,
aga on väga palju selliseid asju, mida külastaja oma silmaga
näha ei saa, aga mis on kõik tehtud selleks,
et see asi oleks ideaalse turvaline, garanteeritud kõik
vastupidavad insenerid, arhitektid, muinsuskaitsepäästeamet,
kõik need nõuded, et see nii-öelda peidetud pool,
mida me siin majas praegu ära tegime tornikiivri
kindlustamine ja, ja katusekonsultatsioonide kõik parandustööd,
kõik see on nii-öelda nõukogude aegne ehituspraak. Viimased asjad, mis meil oli veel vaja lahendada,
et kogu selle protsessi tegelikult Me jõudsime ehituslikku
teostada siis pisut üle aasta, mis on, ma arvan,
erakordselt hea tulemus ja uskumatu tulemus,
arvestades praegust aega. Aga öelge seal selles uues publikualas eksponeerite
või mis te seal näitate? Alumisel korrusel on näha siis need suuremad keskaegsed,
sellised rentaablid ja altaripildifiguurid,
nendest või maalitahvlid või midagi taolist,
aga üleval siis eksponeeritud väiksemad esemed,
mis tõesti olid ainult ajutistelt võib-olla korraks välja toodud,
mis ei olnud nagu püsivad ja osa nendest,
isegi kui oli püsivat, nad olid kuidagi nii hajutatult siin ruumis,
et noh, keegi ei olene märganud, aga nüüd just andes neile
ruumi õhku ja teise väärtuse ja tuues nad välja korralikult
eksponeerituna ja valgustatuna, on see jah,
selles mõttes täielik avastus isegi me muuseumi enda
kolleegide poolt, kes ju võib-olla selle vanema kunstikoguga
ei ole nii hästi tuttav. Aga kes olid need arhitektid ja kes olid need spetsialistid,
kes aitasid kõike seda sisekujundust ja ka seda lifti
sobivust siia Nigulistes sättida? No idee oli jah, kunsti muuseumit ja kui muuseum käis selle
idee välja, siis me saame muinsuskaitse eritingimused,
korraldasime arhitektuurikonkursi, mille võitis KOKO
arhitektidebüroo ja nemad siis pakkusid välja vastavalt
soovile sellise klaasist õhulise lifti, mis võimalikult vähe häiriks.
Ja et kui me võtsime vastu koos muinsuskaitsega selle otsuse
me toome, kunagine mõte oli ikkagi teha niimoodi,
et selle praeguse orelikorruse kõrguselt,
mis on piisavalt kõrgel Nigulistes läheb siis inimene
külastaja mööda keerdtreppi sealt astub lifti söödab siis
ülespoole siis praegu ikkagi arvestades seda,
et kui me juba sellise mahuka töö teeme,
siis me peame leidma võimalused absoluutselt kõik,
ka inimene, kes on ratastoolis, saaks minna sinna üles sõna
otseses mõttes kõikidele avatud torn ja oma täismahus. Ja loomulikult lähtekoht oli ikkagi see,
et nõukogude ajal kogu selle varemete välja,
kui ta sõjas purustati, ülesehitamisel oli juba loodud eeltingimused,
ehk siis olid mõeldud sinna ka erinevad ruumid,
on kogunisti nõukogude ajal kuue-seitsmekümnendate kaaluta korrus,
maa lifti, rajame siia ametiruume ja fondiruume
ja vaata platvorme kogunisti üles, et siis need ideed praegu
võib öelda õnneks ja teostamata ja oli võimalus siis kaasata
ka neid erinevaid spetsialiste, insenere,
kelle hulgas oli ka väga palju neid häid insenere,
kes siiamaani on aktiivsed, kes tegutsesid Niguliste
taastamistööde ajal siin kaheksakümnendatel,
kui oli see õnnetus, seal tulekahju, nii et need inimesed,
kes ise projekteerisid ja tõesti oli see erakordne väärtus,
et nemad ütlesid, õpetad siia, võib teha sellest
neljakandilisest ma tea betoonavast hoopis ümara,
mis oli meie klaaslifti jaoks vajalik vorm
ja samamoodi, et me pääsesime sellest suurest liftišahtis,
vaid see ongi õhuline klaaspiire, mille sees liigub siis
mööda seda suurt reisisüsteemi lift. Nii ta tõesti justkui lift lähekski niimoodi õhku
ja loomulikult see vaatepilt seal alt üles,
kus sa näed ka läbi selle terve selle torni kõrguse tõusmas
seda lifti või see emotsioon, eks ole, sõites siis liftiga
seal neid erinevaid korrus pidi.
Nii et me ei teinud vahekorruseid juurde,
vaid need olid kõik need nõukogude ajal juba betooniga
ja talastikuga rajatud tsoonid. See on praegu tõesti väga sümpaatselt lahendatud,
see on pea märkamatu, et see klaas on küll toonitud,
aga ta paistab läbida, peegeldab mingis mõttes valguse mängu
tagasi ja see ka kaunis vitraažaken ei ole nagu kinni kaetud.
Näete, praegu tuleb lift alla ja see paistab läbi vitraaže,
kõik on näha ja samas need on kuidagi paralleelselt isegi
nende aknaraamidega, et tekib mingi uus dimensioon nagu ruumiga. Just ta on kõik lahendatud niimoodi, et oleks välja see rait
ratsakaheksakümnendate teostatud uhke vitraaži tornialuses
ruumis ja lisaks sellele on need vitraažakendega lahendatud
juba Antoniuse kabel, nii et see tuleb tegelikult praegu
oluliselt paremini esile, kui ta eales on siin majas
võib-olla olnud eksponeeritud ja seda enam,
et sa saad niivõrd lähedalt sõita sellest mööda laik
ja näha seda imelist värvide mängu, mida raipratsen sinna
kujundanud ja teostanud. Nii et ma arvan, et see on tõesti selline pigem nagu oluline lisaväärtus,
mis praegu sinna tänu sellele uuele liftile sinna torni alla tekkis. Aga mis saab sellest kuusepuust, kui nüüd tuleb jõuluaeg,
kuhu ta selle kuusepuu siis panete? Puu on täiesti tulemas, võib öelda kõikide kuulajate suureks
rõõmuks nii taga siis sellest uhkest õitsimaarial ühtris
sellest imelisest küljealast siis mõnevõrra siiapoole,
nii et lihtsalt tuleb astmega saali poole
ja ma usun, et see kuusepuu saab olema erakordselt tore,
sel aastal seda enam ka vaateväli, et sa saad sõita liftiga,
vaadata seda kuuske täis säras ja ehtes nii saalist seest
kui siis ka juba liftiga sinna torni sõites. Ja ta jääb nagu tipuga, selle ütleme orelirõdu alla.
Aga kuidas see organist, kas tema saab ka kasutada seda
lifti või organistu, läksid tutatud ta ikka oma kümmekond
minutit sinna.
Mõni kiirem poiss läks kiiremini. Et on selles mõttes nii lift, kui on siis ka need
ajaloolised trepikäigud, kõik on kenasti avatud,
organist oma nii-öelda ametipostile sõita liftiga ei saa,
kuna see orelirõdu ja orelimängimise korrus on siis just
nimelt kahe korruse vahepeal, siis nemad peavad igal juhul
minema jala või siis sõitma liftiga üles
ja tulevad natukene tipa-tapa alla, nii et,
et noh, selles mõttes nende tööleminek igal juhul nõuab
füüsilist liikumist, see on nüüd tore punkt,
aga kindlasti on veel üks oluline asi, millega loomulikult
selle maja oks tervikuna, noh, kuna me korraldame siin
kõikvõimalikke erilaadseid, üritusi on muidugi see müra
ja millega meil on erakordselt vedanud, kuna see
erilahendusega lift, siis ta tõepoolest erakordselt vaikne,
nii et visuaalselt näha korraks seda lifti liikumist,
aga õnneks ei ole meil ühtegi kõrval segavat heli,
mis on meie majas erakordselt tähtis. Sest et see akustika on nii hea ja õnneks on see kõikide
muusikute hinnangute järgi akustilised, jätkuvad ülihea koht,
nii et selles mõttes ka on meil läinud väga hästi. Kaotusi ei ole, aga öelge Tarmo saaretiga,
käime siin Niguliste keskel ringi, kus me oleme harjunud
nägema suurimassiivseid pinke, praegu on suur vaba põrand,
kivipõrand, kui nüüd lifti ehitustööd olid
ja võeti lahti see Nõukogude Eesti perioodil sinna midagi ehitatud,
kas seal oli ka mingisuguseid erilisi leide
või asju, mis veel praegu vaadates tundub,
et on mõistlik säilitada või alles hoida,
mida sellel ajal võib-olla ei peetud oluliseks? Põhimõtteliselt seda niimoodi, et ütleme,
avastada, kui poole pealt on ju hästi palju räägitud,
sellised ootamatud asjad, mis meil siin majas ka ette tulid,
arheoloogia ja nimed, oli küsimus selles,
et kuigi Niguliste on ju nõukogude ajal või sisuliselt
tühjaks kaevatud ja uuesti üles ehitatud,
ometigi oli siin ikkagi see leid, et niipea,
kui see väiketsoon selle lifti ala tsoon sai,
siis põrandaplaadid üles võetud, tulid seal välja matused,
nii et me siin tegelesime arheoloogiaga,
see tuli välja hauakambreid ja matuseid ja lusti. Ja loomulikult nende juurde kõik pandud need surirüüd,
uhked ehted ja kogu see materjal on siis läinud
konservaatoritele katte ja seda uuritakse
ja sellest on juba siis arheolooge kirjutanud ka hästi palju
artikleid ja kõik see asi on väga hästi dokumenteeritud,
me tahame teha kindlasti ka kunagi näituse,
et, et mis siin kõik on, sest et see on kõik see info,
mis oli meile teadmata, kuna oli ka muinsuskaitse
seisukohast lähtekoht, et Niguliste on nii põhjalikult läbi uuritud,
et sealt tsoonist noh, ei tohiks mitte midagi 90 90
protsenti välja tulla, aga novot tuli ikka
ja täpselt sama oli ka kogu see ehitusmaht ikka õues. Kuna see on ju kõrghoone, päästeameti nõuded,
siis veesurve veetrassid siin vanalinnas ei olnud piisavad.
Ühesõnaga see vee läbilaskevõime oli, oli nii väike,
et me olime sunnitud ka näiteks Niguliste tänaval vahetama
siis muuseumikulu ja kirjadega siin suure osa tänavatrassist
tooma sisse uued, veel täiendavad bee süsteemid,
nii et ka seal õuealal toimub arheoloogia,
nii et me siis olime sunnitud kaevuga õues
ja sealt tuli välja siis üksjagu palju matuseid. Nii et need olid võib-olla sellised leiud,
mis ja ütleme ajaloolise seisukohast.
Aga kõik, mis puudutab seda nõukogude aegset konstruktsiooni,
siis tegelikult see on vastupidi vaatamist väärt hoidmist väärt,
sest et see on tõepoolest väga põhjalikult tehtud
ja üleval korrusel, nüüd ongi näha, kui me sõidame liftiga
näiteks läbi nende vahekorrused, on näha seda keskaegse müüri,
mida me katsusime võimalikult vähe seal rikkuda meie fanud
ehitama vahekorruseid vanad tala, augu kohad on näha,
kuidas vahekorrusel paiknesid. Me oleme teinud sinna siis viimane korrus,
mis on baroki ajal ehitatud ja see kivimüür on näha
ja siis on näha see nõukogude aegne konstruktsioon,
mida me nimetame ise ämblik, mille peale toetub siis tornikiiver.
Nii et, et see on kõik noh, füüsiliselt jälgitav,
nii see broki aeg on jälgitav nõukogude aeg
ja siis kaasaegne ja loomulikult seda suurepärane vaade oli,
ma arvan, et see on ülimad hästi arhitektide poolt
lahendatud vastavalt siis meie soovidele
ja noh, loomulikult koostöös, et siin ei saa muud olla. Ja see ämblik, nagu te ütlesite, see ämblik on korralikult
kindlustatud ja vastab turvalisusele. Just nii, et kõik need vahekorruse, kaasa arvatud torn,
on nüüd varustatud küttega, kaasaegsed kommunikatsioonid
asjad sees, nii et noh, selles mõttes on Niguliste tõesti ka
ju sees, see kliima on ju meile väga tähtis
ja et ka ülemise korruse ei muudaks nüüd selle maja sisekliimat,
et noh, seetõttu on ka seal kõik avatud,
see turvalisus on suured, uhked topeltaknad,
et inimesele on tõesti turvaline seal olla,
nii et me oleme katsunud siin ajaloolises hoones nii palju
kui saab, eks ole, teha ja täiendada, et inimesel tõesti
oleks turvaline, et midagi juhtuks. Kas me lähme vaatame, kas me pääseme löögile,
seal on järjekord kogu aeg selle ümmarguse klaasist
liftiruumi ees.
Et lähme vaatame kui kaua sinna ülesse sõidab,
olete võtnud? Orienteeruvad mingisugune 50 sekundit ja kiviosa kõrgus
lihtsalt kuulajale öelda on, siis orienteeruvad seal alla
alla 50 meetri kus siis asub seal vaateplatvorm ja. Siia saab sisse 10 inimest korraga. Just 10 inimest korraga tegelikult ka kaalu,
ärge need võib-olla 10 inimest läheb natukene liiale,
aga põhiline põhiline on see, et, et me saame nüüd vajutada
päris üles, siis me saame liikuda korrast mööda alla
ja nõmme siis, kui ei praegu hetkel me.
Ja, ja nüüd on siis võimalus vaadata siit ülevalt kohe kui
me liigume läbi selle võlvi kogu seda suurt ruumi,
mis on pinkides tühi oma täies hiilguses,
nii nagu keskaegne uhke kirik ikka välja nägi. Imeline imeline ja kui sujuvalt liigub lifte,
ei mingit nõksutamist, oi millised vaated. Ja nüüd me sõidame siis läbi selle orelikorruse
ja nüüd me jõuame siis järgmisele korrusele,
mis on kõrgusega 16 meetritega, kuhu me oleme teinud
ekspositsiooni kodututest kellades, siin on nüüd keskaegse
kella barokkkellad, nii et erinevad stiilid eri kõrgustel.
Nii et näha seda keskaegse müüri näha siis ka seda tehnilist poolt.
Järgmine korrus, mis on hetkel ainult läbimiseks,
on siis need ühesed luugid. Kui samal ajal vaatad, mida me tulevikus hakkame väiksemate
ürituste jaoks või siis näituste jaoks korraldama.
Ja nüüd me tõuseme siia nii-öelda taevakorrusele,
nagu me seda nimetame.
Kus avaneb siis imeline vaade kõikidest suundadest igas suunas,
S3 aken avaneb siia alla kogu Tallinna panoraam. Oi kui ilus ja mida me siit siis näeme? No me näeme kogu Tallinnat nii, et see ukseavakülastaja
satub siia, näeb, et on mõnevõrra allpool me tõstsime seda
korruse põrandat ja siia alla mahutada ära siis loo see
nii-öelda tehniline park, mis on vajalik kõik need
igasugused tulekahjusüsteemid ja mootorid
ja suitsu erastused, harrastused ja samamoodi on siis siin
nüüd näha seda, et lifti mootor, füüsilise paikneme siin
üleval ja et siin ümber on siis igal korrusel selline tulede kardin,
mis langeb. Nii et noh, see ohutuse teema on nüüd olnud tõesti
kõige-kõige tähtsam meie jaoks ühes nendest akende luukide
ees on spetsiaalne ruum kogu siis saab vajadusel minna varju ja,
ja päästeameti ootele ratastoolis inimene,
mis on siis spetsiaalne, selline tulekindel ruum
ja siin on nüüd näha seda praktiliselt kivimüüri vana müüri,
mis ongi praegu kiviosa kõrgus 53 meetrit.
Kõikidest luukidest, mis on füüsilise tabatud,
need on nüüd need nõukogude ajal tehtud luugid mida me siis
fikseerisime korralikult ära ja siis suured võimsad topeltaknad,
kus siis igast aknast avaneb lihtsalt suurepärane vaade. Nii vaatega Toompea poole Tallinna lahe poole paistab siis
teises suunas raekoja platsi poolne külg
ja kahtlemata me saame siin näha, kuni Pirita,
nii välja paistavad kõik teletornid Tallinna laht
ja kuni lennujaamani välja.
Täiesti uued perspektiivid ja see on nüüd täpselt keset
linna paiknev ruum ja lisaks sellele inimestele,
kas nüüd saavad tulla ka jala kasutades trepikäike 233 astet
oli meie igapäevane elu. Ja eks selle ehitustööde käigus tuli seda Ta ikka
mitukümmend korda päevas ette, nii et muuseumitöötajate
Vormann jätkuvad ülihea.
Ja teine asi on siia pandud spetsiaalsed pingid,
et inimesed saavad tulla siia, istuda rahulikult,
nautida seda vaadet, käia akna äärest akna äärde
ja minimaalselt on siis ka infot väga üldise Tallinnale
maanteemerelt vaated, need vanad ajaloolised Tallinna panoraamid,
kus me näeme siis, milline oli näiteks hiliskeskNiguliste tornikiiver. Ootame seda, Oleviste telk kiivrit, nii et loomulikult madalam,
aga et selles samas barokiperioodist on säilinud müürid
ja seal all teisel korrusel on siis ka ekspositsioon,
kus on need kirikute kellade väljapanek ja on siis ka
Niguliste vana ajalooline tuulelipp aastast 1695 kenasti näha.
Aga siin on jah, siis tõesti see eristus,
kõik, see, mis on kaasaegne, kõik see, mis on uus
ja kõik see, mis on nüüd selline nõukogude ajast
ja mis tõesti on just nii, et, et siin on kõik see nii-öelda
see ajalugu ja kaasaega tänapäeval kõik tasemel väga hästi
kokku sobitatud. On tõesti ja siin moodustuvad sellised sopid,
et tekib siin avatud ruumis võimalus ka olla täitsa omaette. Just et siin tuli arvestada sellega, et Niguliste välisilme,
et me ei saa ju kuidagimoodi muuta, eks ole,
et siin on olemas nii nagu kõikidel nende uhkete tornide
siin Tallinnas on olemas need torniluugid,
mida siis saab panna kinni, aga et seetõttu,
et need luugid oleksid avatud, sisse pole lahti,
olime sunnitud siis leidma lahenduse, tuues akende süsteem sissepoole,
aga tegelikult jah, midagi külastajal kaotsi ei lähe,
ta ikkagi käib akneurost akna juurde ja täit panoraami sa ei
saa nii ehk naa kuskilt siis juba täielikult avatud ruum. Ja, ja just oluline ongi see, et meil on siis ikkagi soe,
turvaline, Ebow tuul, korraldatud köetud ruum ja,
ja noh, ma arvan, et see on täiesti uus asi
ja lisaväärtus Meie majale, rääkimata sellest,
et kogu Tallinna linnale Need aknad olid ju avatud kaua aastaid, kui tugev tuul siin
üldse on sellel kõrgusel? Selle kõrgusele on väga kõrge tuul, nii et ütleme külgsurve,
mille pärast ehitati ju keskaegse kirikut suurte uhkete
tugikaarte ja tugipiilarid, aga sellepärast,
et juba ütleme, kui Niguliste kesklöövi kõrgus on umbes 24 meetrit,
siis seal on ikka meeletu külgsurve juba ehitisele endale,
rääkimata tornist, mis kõiguvad ikka paar meetrit.
Ja kui siin oli tõesti ainult puuluugid,
siin viisias tuul, see oli täis sodi ja tolmu,
siin elasid tuvid ja kogu see probleemne ka kiivri osa on
nüüd väga põhjalikult üle vaadatud, nii et me saaksime oma
temperatuurid korda. Muidugi, sellega peab olema väga ettevaatlik,
et ka siin seda sajandeid kütmata ruumi.
No ühesõnaga, see peab kõik väga täpselt,
oleme arvutatud, nii et me oleme tõesti üli ülitänulik
kõikidele neile sadadele inimestele, kes on selle aasta
jooksul teinud tohutult palju tööd, rääkimata veel viis
aastat eeldujad. Et kui see 50 sekundit oli see liftisõit üles,
siis kaua seda üle 230 astmelist treppi sai tuldud. No päris kiiresti ütleme nii, et see sõltub muidugi
inimestest ja kui oli vaja, ütleme, 25. kord päeva jooksul,
vaat siis juba võttis viimase vahe tantsiks.
Aga et selle esimese korruseni läheb päris kiiresti siis
esimene trepikäik tõuda vahe korruseli, siis on seal selline
eraldav tunnel, mis on ka jällegi sedasama päästa
ja tuletõkkefunktsiooni täitevasi ja kaitse on seal
garanteeritud ka seal on olemas ekstra veel ratastoolis
inimesele see tõstuk, lift, kus kaudu siis on võimalik
väestada õnnetuse korral ja et sealt edasi siis jah,
teise poole külge köögipoole ja siis torni trepikäik,
nii et ka need trepikäigud on lahti, nii et ma soovitan ka
kuulajal näiteks sõita liftiga, saada kogemust ka selles
müürid reppis, et ka seal on suurepärased vaated,
seal on ju akna teatud kõrguste järgi, et see on samamoodi
siis ikkagi täitsa avatud ruum. Ja paistab kogunisti ju isegi imeline, Muuga sadamatsoon
paistab kätte teletorn, paist, lauluväljak.
Nii et on tõesti oma silmaga võimalus näha selle
vanalinnatsooni suurust, näha kõiki neid juurdeehitusi,
mis siia on tekkinud näha siis moodsat linnaosa,
kus on siis meie kohaliku kõrghooned Siin on veel üks tore asi, mida mitte kunagi silm ei näe,
on nende vanade hoovide siseõued, kuhu nüüd eriti raagus
puude ajal silm ulatab.
See on ka väga huvitav mängumaa.
Kõik on nagu peopesal ja nädalapäevad on olnud see
taevakamber teil lahti, on see populaarne? No tegelikult jah, alates laupäevast, mil me siis saime publiku,
siis on väga populaarne ja loomulikult on kõikidele
kuulajatele rahustuseks öelda, et kõik see jääbki avatuks,
et kõik saavad sellest kindlasti osa noh,
kõik kindlasti korraga ei pääse ja aeg-ajalt võib juhtuda,
et on pikad järjekorrad taga.
Õnneks on siin alltsoonis piisavalt vaadata.
Võta rahulikult see aeg, sest et noh, Niguliste on koht,
kus tuleb võtta aega, et ei ole vaja kiirustada. Tõepoolest, Niguliste muuseumisse minekuks tuleb varuda aega.
Lisaks uutele vaatamisväärsustele ja linnavaadetele kõrgelt.
Niguliste tornist on väljapanekut muuseumis täiendatud
ja needki, mis ennist olid vaatamiseks väljas,
on saanud uue asukoha.
Niguliste lift torni, nagu öeldud, 50 sekundit oled
taevakambris ja 50 sekundit oled maa peal tagasi.
Siinsamas lifti kõrval on aga üks huvitav eksponaat veel
kord Niguliste juht Tarmo saaret. Siin on olemas nüüd jah, täismahus makett,
mis on kasutatav kombatav ja see on kõikidele nii lastele,
suurtele, väikestele aga on võimalus ka näiteks vaegnägijal
või pimedal kombata seda kirikut aduda, seda ruumi siin on
jäetud siis selle kolm Debrindi puhul ka,
et külje pealt saab inimene käe pane sisse,
katsuda seda saali seestpoolt katsuda need sambaid,
kuidas on füüsiliselt ja, ja katsuda, kus see kivi osa on,
milliste luukide juures ta parasjagu käis,
nii et need on nüüd selle vaatekorruse osad,
need tornikiiver kui selline jah, kus on sellise tehniline
park ja vaat siin kahjuks ei olnud võimalik seda lifti enam
kõrgemale viia ja noh, sel juhul oleks pidanud ehitama selle
visuaalselt kinni võtta, nii et see tulnud päevakorda. Nii et jah, jõulukuusk tuleb meil siin füüsilisi kuskile
selle koha peal siin lühtri ja esimese samastiku vahele. Te ütlesite veel selle turvakardina kohta tuletõkkekardina kohta,
et see on. See on 16 meetrini ja praegusel hetkel see peaks olema
tõesti maailmarekord, nii et ma loodan kõigest südamest,
et seda ei oleme vajadust kunagi kasutada,
aga lihtsalt ma ütlen selle peale, et meil peab olema see
tehtud ja teostatud.
Turvalisus on kõige-kõige olulisem ja seetõttu tehti meile
erilahendusi eri testimine ja me saime selle lahenduse just
nimelt selleks, et see turvakardin vajadusele on ka valla
sinna lifti kõrvale on turvaline inimestele külastajatele
ja kõik on võimalik päästa. Nii et midagi ei juhtuks ja Ta on tõesti selles mõttes tehnilised,
on üks väga oluline ja maailmarekordi märk eelkõige
inseneridele arhitektidele väga tähtis, oluline. Praegu kui see põrandapinkidest tühisest tulevad
kunstiteosed ka paremini välja Ja, ja kuna praegusel hetkel paigaldatud pingid,
külglöövi ja meil on ju teatavasti ikka nii,
et organism on seal nii üleval, kõrgedes vaeva näha
ja praegusel hetkel ka toimuvad orelipooltunnid
ja kõik see, mida me ise korraldame, pluss tuleb meil siin
veel paar kontserti, mida on võimalik teha täpselt nii,
et inimesed, kuulajad istuvad seal külje peal
ja akustilised saavad no ülihea elamuse ja kogemuse,
aga juba maikuus me toome siia siis Michel Sittowi töökojas
valminud uhke tabli altari, mis on siis Rootsis polnessis
ja me saame siis erakordse võimaluse taas tuua mehel seto päevakorda,
kelle näitused, see uhke töö omal ajal välja jäi,
nii et kui me nägime jah, mees, ETV väiksemõõtmelisi teosed,
siis nüüd me saame tuua tõesti midagi suurt
ja vägevat oma kannatusaltari tiibade kõrvale,
mille maalingut siis ka on tõenäoliselt meelsetovi enese
poolt maalitud, nii et me paneme need uhked teosed siia
kiriku kesklöövi, et see on tõesti selline uhke,
nii nagu see keskaegne visuaalne pilt võis omal ajal olla. Nii, aga nüüd me lähme mööda järsku treppi. See vahe oli siis kinni müüritud nii et külastada tuleb siis
ta näeb, et siin on olnud ukse avada, kinni müüritud
ja kõik värvi aetud, me saime selle kõige eemaldada
ja nüüd on siis võimalus pääseda vaatama sellist pilti,
millist inimesed nägi koguduse rõdudelt viimati aastal 1944,
enne märtsipommitamist.
Aga need võrratud vaated siit ja noh, akustilised ka
kindlasti üks väga oluline koht. Ja siit näeb neid võlvega paremini. Ja siit näeb kõiki neid erinevaid arhitektuuridetaile,
kõik need vööndkaared, kõik need uhked nikerdatud aknad,
mis küll jah, 19. sajand, aga ikkagi jälgivad seda,
seda keskvormi ja just nimelt nende unikaalset tööd,
mida me saame nüüd niimoodi õhuliselt eksponeerida,
nad on noh, üliväärtuslikud asjad Eestimaal kahjuks ei olegi
midagi rohkem ja need ei ole väga palju,
aga kõik need haruldused kuni siis fookuses on Niguliste
kõige vanem säilinud originaalese, nii et see on siis
Niguliste protsessiooni krutsifiksi, mis siis on siin
niimoodi au väärikal kohal olemas. Seda enne näha ei olnud. See oli meile ajutiselt eksponeeritud küll,
aga ta oli siinsamas põranda peal ja suhteliselt sellises kohas,
et mitte keegi ei osanud seda leida.
Nii et jah, pikka aega ikkagi fondides olnud tööd oli
võimalik välja tuua, ma arvan, et siin on,
mida vaadata. Kindlasti on väga tänan, et te võtsite Tarmo saared selle
aja klassikaraadio kuulajate jaoks, ma tänan selle sõidu
eest liftiga siia ülesse nende vaadete eest
ja selle ekskursiooni eest, suur tänu ja soovitame tulla. Taevakorrusele suur aitäh teile ja tere tulemast.
