Peamiselt saab Eesti kaitsevõime tugevdamiseks toetust NATO-lt,
Euroopa Liidult, aga ka Ameerika ühendriikidelt
ning hiljuti Luxemburgi lt.
Kuigi aastast aastasse võib selle abi suurus olla väga erinev,
siis viimase kahe kolme aastaga on see hüppeliselt tõusnud,
ütleb kaitseministeeriumi asekantsler Tiina Uudeberg. Et kui me räägime Nato rahastamisest, siis selline esimene
tulek nii-öelda on Ämari lennuväli, mis ju 2010 ka osalised
Nato rahaga tehti, siis oli meil paar aastat vahet
ja pärast seda on olnud kuskil paar miljonit kuni
paarkümmend miljonit aastas NATO poolt ennekõike siis
liitlaste jaoks, kes on tapal ja siis teatud väljaõppe
võimalused keskpolügoonil. Euroopa Liidult on viimaste aastatega tulnud umbes 40
miljonit eurot transporditaristu parandamiseks et kaitsevägi
ning liitlased saaks kiiresti, kuhu vaja.
Lisaks veel 66 miljonit eurot, mille eest osteti uued
radarid ning umbes 70 miljonit eurot on Eesti saanud Euroopa kaitsefondist.
Kaitsefondi on Eesti panustanud ise 11 miljonit eurot.
Riikidest on Eesti suurim toetaja Ameerika Ühendriigid. Algas juba üheksakümnendatel, paar miljonit saime aastas
ja noh, valdavalt siis saime sidevarustus
ja nüüd kuskil viis-kuus aastat on olnud need rahastamise
loed USA poolt oluliselt oluliselt suuremad,
me räägime siis kindlasti kümnetest, kui mitte sadadest
miljonitest aastas ja USA siis ei anna meile raha,
vaid annab meile varustust selle summa ulatuses. Hiljuti on paari miljoni euro suuruses abi andnud ka Luksemburg,
näiteks mehitamata õhusõidukite väljaõppealaehitamiseks
ning küberkaitse tugevdamiseks. Hetkel ka räägime läbi Luksemburgi ka Ämari osas seal rahastamisvõimalusi. Eesti enda kaitse-eelarve on ligikaudu miljard eurot umbes
10 miljonit eurot ehk sellest üks protsent tuleb iga aasta
tavaliselt välisabiga juurde, ütleb Uudeberg.
NATO abi Eestile tõenäoliselt tõuseb veel. Tõepoolest, see osakaal võib kuskile 10 protsendi lähedale
isenesest tõusta.
Aga noh, lõppude lõpuks see protsent ei olegi nii tähtis,
tähtis on tegelikult see, et kõik liitlased saavad aru meie
julgeolekumuredest
