Eesti pärimusmuusika keskus avaldas digitaalset
pärimusmuusika õppematerjalid ja lähemalt räägib sellest
Eesti pärimusmuusika keskuse juht Tarmo Noormaa.
Tervist. Kuidas kujunes mõte luua e-õppematerjale pärimusmuusikast? Tegelikult, kui see covid meid tabas ja me nägime,
et me ei saa käia enam koolides koolikontserte tegemas
ja inimesi kursustele kutsuma siis mõtlesime,
et teeme midagi, mida koolid saaksid kasutada siis kas siis
e-õppes või või mis nagu annaks seda pärimusmuusikaharidus
sisu kuidagi edasi.
Siis alguses oli plaan, et okei, teeme mingi filmi mingi
koolikontserdi üles mingisuguse video, mis räägiks sellest,
millised pillid meil pärimusmuusikas on,
millised tantsud ja siis saaksime neid koolidele levitada,
mida siis õpilased saaksid vaadata. Siis see mõte ääreni sedasi et kui kultuuriministeerium
avaldas ka selle fondi covidi mõjudega hakkama saamiseks
ümber korraldusteks oli niukene fond ette nähtud
ja Me taotlesime sealt siis raha, et et teha nagu
terviklikum süsteem, et mis hõlmaks kogu pärimusmuusikat,
jazz õppisime tundma seda koolide õppeprogramme,
et et seal on tõesti suhteliselt lühidalt jutupärimusmuusikast,
et siis leidsime, et vot siin on üks lünk,
üks nišš, mida me saaksime täita. Ma vaatan, et see keskkonnaloojate ring on päris suur.
Siin on ülesannete koostajate hulgas meelika Hain soo,
Kaja Kaus, Kairi Leivo, Kadri Lepasson, Kätlin Mägi,
Annika Mändmaa, Tarmo Noorma, Janika Oras,
Aime Reier, Juhan suits, Arno Tamm, Juhan Uppin,
Toomas Valk ja Lauri õunapuu.
Milline see töö oli siis, kui te hakkasite seda keskkonda looma? Noh, kõigepealt me üritasime siis leida kedagi
koolisüsteemist endale appi, kes tunneks seda õpetajate
vajadusi ja selleks sai siis Kaja Kaus, kes on ise
muusikaõpetaja ja koorijuht ja ja tema võtsime punti
ja küsisime, et noh, kuidas seda, millist,
millist vajadust siis on nagu ette näha temaga koostöös,
siis lõime need peatükid ja lõime selle videode ülesehitused,
mis seal videos siis võiks olla, mis mis stiilis nagu võiks
nagu rääkida, kui palju seal peaks muusikut olema,
kui palju juttu? Kuidas seda funktsionaalsust arendada, nii et sellest
koolitunnist oleks kõige enam kasu.
Ja siis palkasime endale kõik need nimed,
kes seal oli loetletud appi mõtlema, et kõige suurem võib
olla selline kunstiline juht Arno Tamm ja Kätlin Mägi,
kes vahelduva eduga siis vedasid ees nende videode
sisuloomet ja siis kaja omalt poolt nii-öelda vaatas,
et need kõik nagu need sõnavara ja see kõik klapiks sellega,
mis, mis koolitunnis vaja läheks, et me lugesime läbi need
kooliõpikud ja kooliprogrammid, vaatasime,
et mis terminoloogiat kasutatakse, et see läks kokku sellega,
et mida koolis õpetatakse, et see oli päris selline pikk ettevalmistustöö. Enne kui hakkate üldse midagi filmima rääkima.
Aga kui need süsteemid olid loodud, siis videode
salvestamine see võttis ka ikkagi oma aja,
sellepärast et tihti ei ole ju muusikutel,
nad on harjunud võib-olla kontserde andma
või tantsuks mängima, aga ütle, et nüüd on meil 10 minutit
ainult oleks nagu lastele mingi asi selgeks teha,
siis sa pead nagu väga selgelt mõtlema mida saab selle ajaga teha,
et seda siis kureeriti siis Kaja Kätliniga koos
ja Arnoga koos päris pikalt. Ja eriti need videod, mis on mitmete osalejatega,
seal on, mõnes videos on isegi kuni vist 15 osalejat.
Et kogu selle kokkuleppimine, et kõik ühel ajal ühes kohaks
kohas kohtuksid, et proovi teha ja välja mõtelda,
pärast saaksid nagu filmitud viisakalt ja et see ka hea
välja näeks siis see võttis ikkagi paar aastat aega. Mida kõike siis sisaldab see, see e-õppekomplekt? Sisaldabki pärimusmuusika siis erinevaid aspekte. Need on siis jaotatud seitsmeks peatükiks,
seal need videod, et kõigepealt on rahvapillid,
erinevad rahvapillid, põhiliselt rahabilid nagu lõõtspill,
viiul, parmupill, hiiu kannel ja nii edasi.
Ja sellest ja iga siis video räägib siis ühest pillist
ja selle video siis seal videos on selle pillimeister,
kes siis noh, selles mõttes, et mängumeister,
kes oskab tõesti nagu edasi anda seda sellist isiklikku sidet,
selle pilliga ja selle ja ma unustasin mainida ka,
et iga video juures siis on need reflektsioonilehed
ja ka mõned ülesanded, kui õpilased kuulavad selle video ära,
et siis ka midagi jääks meelde, et saab nagu täita neid
lehti siis peale rahvapillid on siis rahvalaulude sektor,
mis on võib-olla kõige mahukam. Et seal on tõesti erinevad erinevad lauljad,
erinevad laululiigid, regilaul, uuem rahvalaul,
laulumängud siis pärimustants on praegu ainult kahe tantsuga,
seal on labaajalgi Reil endale, aga kindlasti tulevikus
tahame ka lisada, et seda siis õpetab, Kadri Lepasson,
näitab kuidas nad tantsud käivad.
Siis lisasime ka koosmängu osa.
Kuigi pärimuskultuuris sellist koosmängu nagu sellist
koosmängutraditsiooni meil väga ei ole, siis tänapäeval on
see täiesti normaalne, et erinevaid pillimehed saavad kokku
ja teevad bändi, kuidas siis see bändi tegemine käib,
et kuidas erinevad meloodialiinid, harmoonia,
liinid, rütmiliinid, kuidas need kokku hakkavad kõlama
ja seal on mit mitme bändi näitel on seal siis lepase reega,
seal on tradimus ja ja seal on ting, tuled,
erineva kõlaga bändid ka erinevate pillidega. Et osad on elektrooniliste pillide osalejad akustiliste pillidega.
Seda siis, vahendab Arno Tamm, kes siis palub nagu nimetada
nendel bändiliikmetel siis nagu nii-öelda eraldi kõlade
proovib neid kokku panna ja juhendab neid sealt nagu näeb ära,
kuidas see bändi tegemine käib.
Mis on siis stseeni taga nii-öelda tavaliselt,
kui seal lava peal neid bändanud siis lisasime
ja loomulikult ka rahvakalendri täht, tähtpäevad,
mis võib-olla koolisüsteemist saada võib-olla kõige rohkem tähelepanu. Et mardipäev, kadripäev, vastlad ja jõulud on praegu
ja need traditsioonid, mis kuulamise muusikalised traditsioonid,
mis kuuluvad siis nende päevade juurde.
Ja, ja siis ka rahvajutuosa, et selle Piret Päär siis räägib
seal mõned lood koos Kätlin Mägiga käissis musitseerib nende
lugude vahele.
Et teinekord on hea, kui on selline koolitunnis räägitakse
muinasjutus erinevatest nii-öelda folklooriliikidest siis on
nagu hea näide sealt võtta. Ja, ja loomulikult ka selline kontserdiosa on seal,
et saab siis valida erinevaid.
Kutsume neid kooli kontsertiteks siis mingi teemavaldkond,
et näiteks meil on seal sinasõpruspärimusmuusikaga,
seal on siis päris mitu noort pärimusmuusikud,
kes igaüks tutvustab oma pill, aga nagu ühe kontserdi raames,
mitte nagu eraldi, kui ma enne rääkisin rahvapillidest
ja sinna sektsiooni, kindlasti tuleb ka rohkem videosid,
et kui kool näiteks ei leia seda võimalust seda kontserti
tellida endale saali kohale, et siis vähemalt saaks seal
koolitunnis vaadata koos õpilastega. Et need on need põhipeatükid, võib-olla siis. Ma lugesin, et ta on leitav hopiku keskkonnas
ja samuti Eesti pärimusmuusika keskuse kodulehel.
Kas hopic seda saab nagu raha eest tellida
või kas need videod muidu tasuta kättesaadavad? Nii palju, kui ma tean, siis need hopiku videod on ikka
kuutasu eest, ma nüüd täpselt seda täpsustama seda fakti.
Aga ma tean, et enamus koolidel on seal ikkagi need
kasutajad olema, sest seda tõesti palju kasutatakse,
seda me otsisime ka, et kuidas neid videosid siis kõige
paremini levitada, et nad jõuaksid siis nende õpetajateni
õpetajatele mõeldud õpilastele õpik opiks,
siis oli nagu kõige kasutavam õpikeskkond
ja seda siis teda siis arendatakse kogu aeg
ja seda ka nii-öelda tutvustatakse nagu õpetajatele
koolidele kogu aeg, et seal on nagu selline aktiivne
taustatöö me leidsime, et nagu see on võib-olla kõige funktsionaalsem. Ja siis tulevikus tahame aga kindlasti, et meie kodulehel
oleksid need tasuta saadaval.
Aga selleks, et seda veebiarendust teha,
see on päris kulukas ja ajamahukas, et seda meil praegu ei
ole ette näidata.
Ja meil on nüüd videot küll olemas, aga neid nagu
süsteemselt kuvada niimoodi, et oleks nagu mingi õpikeskkond,
et see nõuab nagu eraldi tööd. Et osaliselt on need videod olemas meel üks,
teine väljaanne, mis on ka meie kodulehel noodikogu.
Ehk siis väga suur hulk lugusid pärimusmuusikalugusid
Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivist, mis me oleme noodistanud,
lasknud noodistada ja koos noodielus esitusega.
Ja sellise tausta jutuga oleme siia üles riputanud kui
muusikut või keegi peaks siis repertuaar otsima,
et osad osad seal kattuvad, need lood. Et aga kindlasti see meie huvi on, et neid kasutajaid oleks
hästi palju, et see oleks hästi lihtsasti kättesaadav,
et meil ei ole mingit kasu, lootust, rahalise kasu,
lootust me lihtsalt tahame seda, et et kui need viiendas
klassis seal see rahvapilli või rahvamuusika osa tuleb,
et siis õpetajal oleks nagu mingit sellist väga head
visuaalselt hästi kõlavat hästi välja nägevat lisamaterjali
nagu anda juurde, sest lugeda muusikast trükimustal see ei
ole päris sama, mis tõesti kogeda seda emotsiooni,
et me eesmärk on ikka see, et me kõik kooli õpilased,
kes käivad kooli süsteemist läbi teaksid,
mis on meie muusikaline emakeel, pärimusmuusika
ja siis see, need videod loodetavasti täidavad seda eesmärki. Ma saan aru, et sellel pärimusmuusika keskuse kodulehel
folkuee tuleks seda noodikogu otsida ja sealt võib
igasuguseid huvitavaid asju siis leida. Ja seal on, kes on, vähegi nagu tahab repertuaari endale leida,
et ükskõik, mis pilliga siis seal on niimoodi,
et seal on selline lihtne noodistus, siis on keerukam noodistus,
kus on siis ka stiilielemendid juurde juures,
siis on see arhiivisalvestus, mille järgi on siis
noodistatud ja tihti on ka see kaasaegne esitus sellest,
kas siis mõnest festivali esinemisest ja teinekord on
sealjuures kasutada trac, kui saatefail siis Villu Talsi
või Andre maaker mängib siis saadet sellele loole,
et kui see lugu nii-öelda selgeks õpitud näiteks mõne pilliga,
et siis on tore ju nagu harjutada tempos ka
ja keegi nagu mängib sinuga kaasa. See harmoonia ja rütm oleks juures, et see on nagu see teine
pool sellest nii-öelda sellest õppematerjalist,
mis on võib-olla rohkem suunatud siis pilli õppivatele
või muusikakoolidele ja kõikidele pärimusmuusikahuvilistele,
kes nagu süvitsi tahavad teada nende lugude kohta. Aitäh Eesti pärimusmuusika keskuse juht Tarmo Noormaa kõne
all olid digitaalsed pärimusmuusika õppematerjalid,
mis on avaldatud hopiku keskkonnas ja osaliselt Eesti
pärimusmuusika keskuse kodulehel, aga sinna tuleb neid veel juurde,
nagu ma sain aru. Kindlasti tuleb ja kogu see õppematerjalide teema on,
meil on hästi oluline, et püüame leidma nagu lisarahastust
ja järjest nagu videosid sinna juurde toota.
Et õpetajatel oleks ikkagi hea valik, sest praegu on ikkagi
väike killukene kogu pärimusmuusikas seal üleval.
Ja kui seda kvaliteetselt jah, hästi teha,
nii et see ka aastakümnete pärast oleks tore vaadata,
siis tõesti tahab sellist head ettevalmistus tööd,
et ma alguses ei uskunudki, et kui, kui keerukas see võib-olla,
et siinkohal tänan kõiki oma kolleege siin Anu Rannu
ja kirjandusmuuseumi inimesi, Janika Oras,
kes aitas toimetada kõik need viited ära
ja ja kõik need muusikud, kes ette loetletud,
et suur, suur suur tänu teile, et me oleme teinud koos ära
tõesti nagu vägeva töö vägeva alguse ja loodame,
et sellest saavad siis ka suuna, kõik need kümned tuhanded
õpilased seal koolidesse tunnevad rõõmu sellest,
et see töö annab nagu sellist häid resultaate.
