Täna toimub emakeelepäeva puhul taas presidendi kantselei
ees suur lugemisaktsioon.
Ja see lugemise on juba kestnud seal alates päikesetõusust
ja kestab kuni päikeseloojanguni.
Ja meil on stuudios presidendi kultuurinõunik Rasmus puur,
tere. Tere.
Lugemisaktsiooni teete siis teist aastat või? Teist aastat just eelmine aasta, kui ma Eesti vabariigi
presidendil Alar Karisele oli siis esimene emakeelepäev,
et siis selle eel tuli välja sellise üleskutse
või selline mõte, et võiks seda emakeelepäeva kuidagi
tähistada ja võiks seda teha sealsamas Kadriorus
ja miks mitte selline formaat, et kus erinevad eesti
inimesed loevad endale olulisi tekst, et see ei nõua ühest
küljest ju kelleltki suurt ettevalmistust,
aga samas kui on erinevate elualade inimesed,
siis oleks huvitav teada, mida nad valivad
ja mida nad sel päeval tahaksid siis Eestile nii-öelda kõige
ilusamaks tähenduses lugeda või nendele inimestele,
kes on seal kohapeal või või neile, kes vaatavad siis seda
veebi vahendusel. Ja kuna see eelmine aasta kuidagi teisiti tore ja,
ja kõik see tekstide valik ja see, et inimesed tulid sellega
nii hea meelega kaasa ja ja seal päeva lõpuks oli nii palju
inimesi tegelikult kogunenud ka lossiesisele platsile.
Et see tekitas selle tunde küll, et võiks ka sel aastal teha
või noh, õigemini vabariigi president juba seal aktsiooni
lõpus ütles kogu sellele publikule, et kohtume järgmine aasta,
nii et ega siin suurt valikut ei olnud. Aga mis eelmisest aastast meelde jäi, kuidas te seda meenutate,
mis eelmisel aastal toimus, seal? Meenub tõesti väga paljud erinevad hetked,
tegelikult meenub see, et oli väga ilus ilm,
päike paistis, oli selline esimene soe kevadpäev
ja meenusid tõesti mingid jah, pildid, kuidas dist Elmo
Nüganen luges seal Tammsaaret ja, ja Peep Talving luges
esimese eestiaegseid, siis meditsiinilisi soovitusi
ja ja kuidas, Tanel Veenre, Stella Runnel
ja Lauri Leesi tegelikult olid valinud muinasjutud
ja kuidas siis nendeks hetkedeks oli kuidagi sattunud,
nii et olid seal kas kooliõpilased mingite klassidega tulnud või,
või ka lasteaiapaar rühma. Et olid kuidagi niimoodi toredasti sattunud selleks
kellaajaks või tõstid mul tegelikult on vist meeles küll,
ma arvan, kõik need esitajad, et kui öelda nimi,
mida ta luges, et selles mõttes see just see valik
ja see suhe selle tekstiga sellel inimesel oli väga tore
vaadata ja sel aastal samamoodi.
Kuidas see valik on kujunenud, kes loevad
ja mida nad loevad? Üldiselt, et oli see printsiip nii eelmisel aastal kui sel aastal,
siis selline, et valida erinevate kultuurivaldkondade
esindajaid ja ühiskonnategelasi, ehk siis et võtta justkui
see meie vaimu seltskond, kes kuidagi seda eesti mõtet
kannab ja veab ja oleks, ütleme siis võimalikult laias
skaalas siis esindatud tõesti, et alates kirjanikest endist,
et siis näitlejad, muusikud, et filmiinimesed,
kunstnikud, testi, arvamusliidrid, ajakirjanikud,
teaduse, hariduse, inimesed, sportlased,
et eelmine aasta vist ei olnud kaitsejõududest kedagi,
aga sel aastal tõesti Veiko-Vello Palm siis esindab kas seda struktuuri? Kui palju neid inimesi kokku on seekord selle peaaegu 12
tunni sisse mahub iga 10 minuti tagant lugema 70 inimest,
aga kuna seal on üks selline tehniline paus keset päeva,
mis puudutab otseülekannet, siis veebiet siis seal üks
selline väike kümneminutiline auk on tühi
ja seal siis toimub selline ülekandekatkestus korraks,
nii et 69 inimest vabariigi president siis päiksetõusul
selle avas ja siis kell 18 21 ja lõpeb, ja viimane lugeja on
siis Indrek Koff kirjanik ja kuidas siis seal välja näeb,
igaüks loeb siis kindla šariaat sellele inimesele,
kes siis on sinna kutsutud või sel korral palutud oma tekste
valima ja lugema on siis öeldud, et on võimalik rääkida kuni
10 minuti jooksul, ehk siis seal on nii-öelda see väike
ülemineku aeg, ehk siis reaalne lugemisaeg on kuskil üheksa
minutit ja tuleb siis valida eestikeelseid tekste,
et see võib olla meie oma kirjandus, luule,
proosa, näitekirjandus, publitsistika, esseistika,
mis iganes või tõlkekirjandus ja võib-olla rahvaluule võib
olla anekdootide ja sotsiaalmeedia postituste nii välja,
ükskõik mis inimene tahab lugeda sel päeval,
mis näitab meie seda keeleruumi, rikkust,
sügavust, laiust, mida kõike tõesti eelmine aasta ei
kordunud ükski tekst, ja ma arvan, et ka sel aastal ei korda
ükski tekst, sest tõesti iga inimene on leidnud nii
huvitavaid vaatenurki sellele keelele ja neil tekstidel,
et see on minu meelest seal päevaga üks kõige suuremaid väärtusi,
et näha, mida inimesed on lugenud, mida nad väärtustavad,
mida nad tahaksid välja tuua, et need leiud Neid kõiki inimesi, kes loevad, me ei jõua vist üles lugeda,
aga. No siin on kaks teie enda kolleeg Anu Välba
ja Tarmo Tiisler tulevad ka lugema, kui võtta siit siit lähedalt,
aga sportlastest Erki Nool, Anett Kontaveit,
Gerd Kanter, siis kirjanikest Indrek, Eeva kov,
Jan Kaus ja Kadri Hinrikus näiteks ja neid on,
neid on veel palju, et kuidas see tihe päev,
kuidas seda sündmust jälgida saab, seda saab jälgida tulles Kadriorgu,
seal on võimalik siis istuda, natuke juua,
teed ja kuulata ja on võimalik siis veebi vahendusel
erinevatest portaalidest, president, nende kanalil,
kui ka siis tõesti erinevates meediaportaalidesse ülekanne
jookseb praegu ka. Aga mis see laiem sõnum on just seoses emakeelepäevaga,
et kui te üldse selle mõtte peale tulite ja,
ja nüüd ka praegusel ajal Laiem mõte ongi sellele mõelda sellele keelele,
sellele, et kuivõrd mitmekülgne kuivõrdrikkas eri žanrites
eri registrites kirjutatud tekste meil on
ja kui palju tegelikult, et on ka selliseid tekste võib-olla,
mida me näiteks ise ei tea, aga keegi teine on lugenud
ja ta toob sel päeval meile oma kui ja, ja eelmine aasta
küll seal päeva lõpus oli jube palju tegelikult selliseid
mõtteid ja selliseid tekste, mida meelde jätta,
milliseid teoseid edasi ise lugeda. Et oli selline hästi tore ja selline soe,
tähelepanu juhtimine sellele meie ühele.
Ma pakun, et kõige olulisemale kultuuri aluste alale,
see, milles me kõik suhtleme ja mis meid liidab
ja mille järgi me tegelikult ju sageli inimesi ka
eestlasteks peame, on see eesti keele keeleküsimus. Ja nüüd toimub ta siis teist korda ja loodetavasti siis ka
veel tulevikus jääbki toimuma. No loodame, et, et kõik läheb hästi ja seni tõesti iga kord,
kui on tulnud helistada nendele inimestele,
keda kutsuda sellele aktsioonile, siis need on väga rõõmuga
olnud nõus tulema, et kuidagi neil tekitab muidugi teatud aukartust,
see loomulikult, aga see soov endale olulisi tekste jagada
on neis kõigis olemas või see on väga tore.
Ja neis tekstides on kindlasti ka midagi päevakajalist alati.
Jah, ütleme eelmine aasta tõesti, oli väga palju sellist
Ukraina sõjast tõukuvat, sest see oli just alanud. Ja, ja sel aastal on igasugused muud ühiskondlikud teemad
ilmselt ja igavikulised teemad loomulikult ka alati,
mis kõlavad sel päeval. Kas midagi veel, mida seoses sellega öelda raadiokuulajatele? Ma arvan, et lugege eestikeelset kirjandust
ja kuidagi mõelge tänasel päeval sellele,
et mõtlesin, et kui üks fantastiline asi,
et meil on see meie keeleruum ja tõesti,
kui palju eri laadi tekste selles keeles on kirjutatud.
Aitäh, Rasmus puur.
Suur tänu.
