Hall lepp on tänuväärne küttepuu ja seda kasutatakse ka
euroaluste ning sisevoodrilaudade valmistamiseks.
Eestis on lepikute puidutagavara praegu hinnanguliselt 30
miljonit tihumeetrit.
Hall leppa võib pidada puuliigina väärtuslikuks,
kuid Eesti maaülikooli metsanduse vanemteaduri Jürgen
Aosaare sõnul pole Eestis osatud õigeaegselt lepikuid majandada. Võrreldes noh, männi või muu liigiga lepp ikkagi tema
bioloogiline eluiga on lühike ja, ja täna meie lepikud on
juba üsna vanad, mis tähendab seda, et nende puidu
juurdekasv on küllaltki madalale langenud.
Ka läpal tekib südamemädanik ja sõna otseses mõttes puud
hakkavad ümber kukkuma ja me jääme siis sellest lepast ilma,
kui me õigeaegselt need kasutusele võtta. Suurem osa lepikutest on eraomanike käes,
kuna valdavalt kasutatakse hall leppa siiski kütteks,
aga küttepuidu hind oli pikalt madal.
Puuduski metsameestel huvi lepikuid raiuda selgitava Osar. Lepingud on küllalt väikesed, meil siis selline majandamine
on võib-olla lihtsalt keerulisem.
Kui on väga väikesed metsatükid, seda leppa,
eks muudest raietest tuleb seda küttepuitu piisavalt,
siis pole neid lepikuid hakatud eraldi majandama. Lisaks vanusele teeb hall lepikutele kahjuga Lepavoy,
kelle tegevuse tõttu olid halllepad pruunistunud lehtedega
juba juulikuus.
Lepaboide levikut soosis suve alguses valitsenud kuivus
ja põud, ütleb maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan. Hall lepp on selline liik, kes küll üldiselt põuda ei pelga,
aga ta ikkagi armastab parasniisket kasvukohta,
parasniisket mulda ja kui nüüd seda niiskust tõesti
piisavalt pole.
Ta on pisut nii-öelda hädas ja kuna ta on pisut hädas
ehk nii-öelda stressis veidi sellisel juhul on ta
vastuvõtlik igasugustele kahjuritele ja kahjustajatele,
sealhulgas siis praegu on teada ka täiesti selgelt lehtedel
näha liike, mida nimetatakse lepa boiks. Lepapoid on taimetoidulised mardikad, kes koos oma
vastsetega söövad lepapuude lehti ning nende tegevuse tõttu
on kahjustatud tänavu paljud hall lepad. Kui nende arvukus on suurem, nagu ka praegu ongi,
siis nad suudavad ka rohkem puid kahjustada,
seetõttu me neid ka rohkem näeme.
See ei ole mitte nüüd sel aastal sündinud
või juba ka eelmisel aastal kahjustused näha selle tõttu.
Kuna Kim eelmisel aastal putukatele ja võib-olla mitte parim puudele,
siis putukapopulatsioon kasvas, mistõttu nad ka sel aastal
on veelgi enam arvukad ja nende nii-öelda võime rohkem
kahjustada on ka seda suurem. Kahjurite tegevus avaldab negatiivset mõju puidu juurdekasvule,
kuid kahjustatud puid maha raiuma siiski ei pea,
lisab professor. See putukas kahjustab küll leski, see pilt näeb praegu üsna
õõnes välja, aga noh, järgmisel aastal puud ilusti lehtivad
vähemalt suurem osa nendest, mida ta kindlasti teeb
ja see on arvata, et ta teeb, on see, et ta mõjutab puude juurdekasv,
ei olegi rohelist lehte, mis fotosünteesiks on selged
juurdekasv kahaneb märkimisväärset.
