Eesti liiklusregistris on praegu arvel ligi 860000 sõidukit,
neist umbes 290000 on peatatud kandega.
See tähendab, et sisuliselt iga kolmas sõiduk seisab kasutuseta.
Osa neist on muutunud romuks ja saastab kasutuna seistes loodust,
olles ohuks ka inimeste tervisele.
Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik
Piret otsasson ütles, et seisma jäetud auto sisaldab
ohtlikke vedelikke. Lisaks kütusele seal on mootoriõlid, jõuülekandeõlid,
käigukasti õlid, lisaks sellele on veel seal kliimaseadme,
vedelikud on ka ohtlikke aineid sees, näiteks kaadiumite,
kroomi, pliid. Liiklus ja koristustöid takistavad ja parkimisruumi ära
võtvat romud põhjustab probleeme ka linnadele.
Ühes Tartu Annelinna parklas seisab kümmekond autoloksu
miljon eluasemeks hõivanud kodutud.
Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi sõnul on
romud väga suur probleem. Mitte ainult Tartu linna ei ole nendega linna avalikes ruumides,
vaid ka ühistud, korteriühistud ja, ja need on väga hädas
eramajade rajoonides. Haak lisas, et linnavalitsuse märkusele reageerib umbes pool
romude omanikest.
Sarnaselt taaralinnale on ka Tallinn probleemsed autorendid
ära kaardistanud.
Tallinna abilinnapea Tiit Terik. Eelmisel aastal munitsipaalpolitsei tegeles üle poole 1000
sellise sõidukiga, mis õnnestus linnaruumist eemaldada
ja kui me taandame selle tööpäevadele, siis kaks autot,
et tööpäevas käesoleval aastal meil on sadakond romusõidukid
juba teisaldatud ja hetkel on 150 nii-öelda menetlust käimas. Kui autoomaniku välja selgitada ei õnnestu,
saab mupo alustada väärteomenetluse ja teisaldada auto oma parklasse. Kui me pikema perioodi jooksul omanikku ei leia
ja ühelegi teavitusele inimesed ei vasta,
siis me saame selle autoga anda utiliseerimisega. Kuna tulevast aastast terendab automaks ise,
on omanike huvi rummust lahti saada kasvanud.
Autolammutust liidu tegevjuht Siim Selliku hinnangul on see kahekordistunud. Kuna automaks osas on hirm ja siiamaani on see auto võib
olla hoovi peal seisnud, ehk ehk kunagi kasutan
ehk kunagi teen korda, siis nüüd on nii-öelda,
kui on kasutu sõiduk ja ei leia kasutust,
siis nüüd on ikkagi leitud, et annaks selle paremale
romulasse ära. Eestis on lisaks vanaraua kokkuostjatele umbes 55 autolammutustöökoda,
mis suunavad romudest eraldatud varuosad taaskasutusse
näiteks 2020. aastal käidelda jäätmearuannete põhjal Eestis
ligi 18000 autot.
Need autoosad, mida maha müüa ei saa, kogutakse
jäätmeliigiti ja suunatakse kokkuostu. On siis vanametalli kokkuostu punkt või siis vanarehvid
nii-öelda eraldi rehviliidule või mõnele muule jäätmekäitluskeskusele.
