Tuua Haapsalu, et andis maikuu lõpus välja oma debüütalbumi
ja ansambli liikmed Jaanika Kuusik ja Riivo Kallasmaa täna
klassikaraadio stuudios, tere tulemast.
Tere. Tervist.
Jaa. Õnnesoovid esimese päris plaadi puhul.
Suur tänu, aitäh.
Tegelikult küll plaat füüsilisel kujul alles ilmub,
aga juba saab uudistada erinevates veebiplatvormides. Kuulete plaati, aga see plaat sai salvestatud sellel
pandeemia ajal.
Kui minu teate paljud muusikud võtsidki korraks
kontsertidest aja maha ja suundusid stuudiotesse.
Öelge ausalt, kas teie selliseks suureks tõukejõuks oli just
ka see? Kõikide teiste tegemiste kõrvalteel oli lõpuks aega
muusikat salvestamiseks. Jah, see plaat on tõesti, seda võib nimetada küll kaua
tehtud kaunikene 2021 südatalvel, seda seal miinus 20
kraadilise pakase ajal salvestasime, aga tegelikult noh,
eks see üks meil on juba mõnda aega mõlkus mõttesse,
et võiks plaat olla, et lihtsalt jah, tekkis siis jah,
see võib olla vabam hetk, aga seoses sellega siis,
et pandeemia oli ja koroonaaeg, et siis kõik nihkus edasi,
see väljaandmine, et nüüd me oleme väga õnnelikud,
et me oleme nii kaugele jõudnud, et see lõpuks siis ilmub inimesteta. Ja eks sellel on ka suur tänu klassikaraadiol,
et, et me sellise salvestamisvõimaluse saime,
eks ju, ettepanek tuligi siitpoolt ja, ja tõesti,
oli selline hea ajastus just et kuna meil oli tõesti
rahulikum aeg ja sai oma plaane sättida nii,
et sain selle just jaanuarikuus seal ette võetud
ja see toimus meil Viimsi Püha Jaakobi kirikus.
Me oleme seal kirikus ka varasemalt kontserti andnud 2018,
kui ma õigesti mäletan, üks meie esimesi kontserte
pealkirjaga hinge hääl ja siis, kui me seda enda jaoks
sellist sobivat kohta hakkasime otsima, siis see võib-olla
oligi üks tegelikult selliseid esimesi mõtteid,
mis meil pähe tekkis, noh, esialgu meil oli küll,
kuna meie suureks selliseks partneriks nii-öelda meie enda
koosluse juurest On väga oluline akustika. Siis võib-olla meie esialgne plaan oli seda salvestust läbi
viia Niguliste kirikus, aga selleks meil sel hetkel võimalus
ei olnud. Ja kuna oli ka käre pakane, siis püha Viimsi
Jaakobi kirik oli just selline sobiv keskkond selle tegemiseks. Jah, vaikne keskkond ka, et seal väga palju autosid mööda ei
liigu ja noh, nagu ikka inimesed otsivad salvestuseks
sobivaid kohti akustilises mõttes ja et Niguliste võib-olla
oleks sobivam olnud, aga, aga samas ka see Viimsi Püha
Jakobi kirik oli meile endale nagu sümpaatne,
nii et seal see, meie esimene plaat sai siis salvestatud. Aga mis teie akustiline ideaal siis on, mida üks oboe
ja enim hääl nõuavad eriti nüüd plaadist rääkides,
et kus kogu see kõlaruum on niivõrd olulise tähtsusega Jah, et sa akustika ongi omamoodi nagu lisainstrument meie
koosluse juures tekivad mingid lisahelid
ja rohkem kui ainult kahehäälne muusika.
Siis mõtled mingit siha efekt põhimõtteliselt
ja noh, eks meil endal on ka ikkagi lihtsam
ja inspireeriva, kui ei pea kogu aeg muretsema,
sellepärast et heli kohe lõpeb, kui sa oled selle nagu
kuuldavale toonud. Aga jah, et noh, meie, meie puhul ongi ju see see põhiline,
et on soprani onu poe ja nad on nagu suht sarnases registris
ja et tekitada inimeses seda, seda tunnet,
et nad ei saa täpselt aru, et kas onu poe
või on Jaanika hääl, et me olemegi nagu vahepeal nagu üks
ja siis jälle lähme natuke eri suundades
ja ja see põimumine jah, see ongi see meile endale ka nagu
kõige rohkem pakub emotsioone, ma arvan Jah, et see oli ka üks, võib olla selliseid kõige suuremaid
tööd nõudvaid ka pärast hiljem seda salvestuse materjali
kuulates ja kokku pannes et just me seal stuudios ka Siim
Mäesaluga koos otsisime seda õiget kõla või et kõlamassi,
mis sinna juurde nagu tekiks tõesti, see akustika aitab
ikkagi väga palju sellel mingisugusel jah,
nagu sellel ruumil või, või mingisugusel sellisel emotsioonil. Tekkida, kuidas salvestamise protsess üldse sujus,
et Rivo juba mainis seda käredat pakast,
mis tolgul väljas oli, aga teisalt nagu ka enda selline
vastupidavus ja, ja üksteise usaldamine,
et teid on ainult kaks. Noh, see oli selline nagu usaldame 11, väga hea,
me oleme nagu sarnase taustaga, Me oleme muusikakeskkooli
taustaga ja ja et eks me oleme väga sellised perfektsust
taga ajavad ja põhjalikud ja samas me tundus,
et see läks meil niimoodi, meil oli tegelikult kolm päeva
ette nähtud, aga me tegime sisuliselt pooleteist päevaga
selle kõik ära ja me seal väga pause ei teinud.
Me lasime kogu aeg järjest. Et noh, nautisime seda protsessi ja Siim Mäesalu ka noh,
väga ei sekkunudki ega midagi lasime teha suht palju tervikuid,
mis on ka minu jaoks nagu oluline, et tekiks sama inimesel
plaati kuulatuses, sama tunne oleks nagu heal kontserdil,
et noh, et on samas ka nagu tekib mingi selline loomulikkuse hetk,
et ei ole kõik perfektselt kokku lõigatud jupikesed,
et meie puhul nagu see ei ole kõige olulisem oluline on see tunnetus,
et tekiks tunnetus ja midagi erilist nagu
ja noh, tegelikult meie interpretatsioonis ongi selline asi,
et küll aluseks on, on gregooriuse koraal
ja vanamuusika. Aga me ikkagi töötleme neid ise niimoodi delikaatselt,
et ja iga kord on nagu samas erinevad ka,
et et väga paljude lugude puhul meil tekkis seal kohapeal
olles nagu see noh, eriti, mis puudutab muidugi mind,
Jaanika on rohkem tekstipõhine, aga mina,
mina nagu need vahelõigud, mis ma mängin,
ma sisuliselt improviseerin sinna vahele,
et tegelikult kui inimene tuleb võib-olla kunagi kontserdile,
et see täpselt sedasama ei ole lootust kuulda minu minu puhul,
et ma nagu inspireerun sellest Jaanika laulmisest,
et iga kord on midagi uut. Et see oli selline loominguline ikkagi kõik. Jah, ja uskumatut ladus tõesti, et kaks päeva läks väga kiiresti,
aga, aga üllatavalt hästi, et võib-olla isegi kõige rohkem
oligi meil seal, kuna meil oli ka abiks Karoliina Kreintaal
ja Mariliis Kreintaal Mariliis Kreintaal mängisime klaase
aitas meid Purdoonidega ja Karoliina Kreintaal ka tema kui
siis rahvamuusik ja aitas meid Hiiu kandle
ja kuuekeelne kannel, et jah, et igal juhul sellega me nagu
võib-olla nägime kõige rohkem vaeva seal,
et teda kuidagi häälestada ja. Aga tagantjärgi mõeldes see ongi, nagu oli hoopis selle Hiiu
kandle pluss et ta on selline maalähedane
ja siis see meie muusika nagu on justkui natukene kuskil
teises dimensioonis, et siis maailmade nagu kokkusaamine on
minu arust just põnev.
Ta ise oli ka väga mures ja häälestas seda kogu aeg seal,
aga tegelikult hiiu kannel ongi selline pill,
et seda ei olegi võimalik meie mõistes nii-öelda häälestada
selliseks tempereerituks, nagu, nagu meie kõrv on võib-olla harjunud. Ja Riivo, sina ise ka plaadil mängid mitut pilli. Ja ausalt öeldes jah, et selle plaadi nimilugu hoovis,
et nitaatis ongi see lugu, kus ma haarasin inglissarve,
mis oli ka samuti spontaanne, sellepärast et senimaani me
olime teinud seda luupoe häälega, aga kuna ta oli mul
juhuslikult kaasas, siis ma lihtsalt võtsin selle pilli
ja just sel hetkel tundus, et see sobib sinna nagu ideaalselt.
Et selles loos mängin inglist sarvega, muud lood on poega. Aga võiksimegi kuulata plaadi nimilugu, mis lugu see täpselt
on ja miks te olete jätnud plaadi nimiloo tegelikult plaadi lõpulooks? Noh, et oleks ikka midagi oodata, kuulatakse teisi lugusid ka.
Noh jah, et see nimilugu jah, ja selle plaadi nimi tuli ka
kuidagi niimoodi spontaanselt samas on sellel plaadil meie
jaoks ka väga eriline tähendus, et see on pühendatud meie
heale sõbrale Pirjo kullerkupu-le, kes aitas ansambli
loomisel meil väga palju enamus kontserte,
ta aitas meil visuaalselt kujundada ja oli meile väga palju
abiks ja selle plaadi kaanefoto on samuti tehtud Pirjo poolt. Et kahjuks pidevalt meie hulgas enam ei ole,
aga, aga jah, et see foto on tehtud lennuki aknast,
kui ta sõitis Saksamaale ravile.
Et siis see on selline väga tähenduslik ja me olemegi,
kui selle plaadi kujunduse ja selle selle ümber ehitanud,
siis selle, tema pildi meil toimus veel lisaks fotosessioon
Kaupo Kikkase ka, et me üritasime siis nii-öelda blendida
seda fotosessiooni sellesse Pirjo pilti ka,
et ja, ja noh, kuna see tõlkes see nimilugu on eesti keeles
o igaviku jõud, et siis see justkui ongi nagu videole
pühendatud kui selline helge isiksus meie elus. Ja tema igavikuline kestmajäämine.
Jah, aga see lugu ise siis, et see, see nagu ma ütlesin,
see sündis mõnes mõttes nagu seal kohapeal,
et Jaanika, Gregoriaan on tekstipõhine ja täpselt nii nagu kirjas,
aga siis need minu vahelõigud on improvisatsioonilised.
Ja siis seal on ka taustaks siis nagu Jaanika mainis,
Karoliina Kreintaal mängib Hiiu kannelt ja siis seal toimub
justkui selline erinevate maailmade noh,
see minu kontseptsioon, erinevate maailmade kohtumine,
et see nii-öelda pühalike liturgiline maailm,
mida esindab siis Jaanika ja mina ka põhimõtteliselt,
kuigi ma vahepeal kaldun seal natuke ka idamaade poole võib olla,
aga jah, et siis ma mõtlesin, et see on justkui,
et seal loo keskel hakkab Hiiu kannel mängima nagu
intensiivsemalt ja see on nagu selline, justkui nagu läheks
kirikust mööda samal ajal kirikus liturgia kirikust möödub
näiteks hobuvanker talumehega, kes mängib Hiiu kannelt. Siis ta möödub sellest kirikust ja siis sulandub jälle
sellesse samasse liturgilise muusikasse.
Et seal on nagu mitu dimensiooni.
Et noh, selline väga mitmekihiline lugu,
sellepärast ka minu arvates väga sobilik selle plaadi nimilooks. Duopsaludi uuelt plaadilt kuulasime ees ja nimilugu,
Ovis Eternitaatis ja ansambli liikmed Jaanika Kuusik.
Riivo Kallasmaa räägivad täna selle plaadi saamisloost
hooandja lehel, kus praegu plaadile veel tõukejõudu kogute
on väga ilusti kirjutatud.
Sellel plaadil on nii kevadist helgust, suvist kergust,
sügisest mõtlikust kui ka talvist kargust et siis igaks
aastaajaks midagi sobivat kuulamiseks. Mis tegelikult oli see lähtekoht, et kuidas üldse plaadikava
üles ehitada, sest selge see, et kõik viie aasta jooksul
läbi mängitud lood ühele plaadile ära ei mahu. Ma arvan, et need on lood, mis meid on kõige rohkem
puudutanud ja kuidagi nad on meiega tõesti väga pikalt
kaasas käinud ja me oleme jõudnud need enda seest läbi lasta. Me teemegi need lood nagu enamasti ikkagi enda omaks,
et nad, nad on meid erinevates muusikakollektiivides
võib-olla saatnud need lood, et me oleme olemas olema ka Vox
Clamantis taustaga ja oleme saanud ju õpetust kirja Koreani
koha pealt Jaan-Eik Tulve, kes on nagu ülemaailma üks
suurimaid Koreani spetsialiste.
Et me tunnetame seda Gregoriaani ja ma arvan,
et noh, maailmas ei ole üldse sellist ansamblit rohkem,
kus, kus inimesed on ühendanud nagu instrumentaal
Gregoriaani nii-öelda ja siis vokaal Ja lisaks gregooriuse laulule tegelikult otsisime ühel
hetkel ka oma kava kollaseid varaseid polümfooniaid.
Aga ega neid ei ole väga lihtne leida, et kus tegelikult see
oleks meile selline sobiv Tessituur, aga natuke sai otsitud
ja Orlando Lassuse repertuaarist leidsime endale mõned
varajase polüfoonia.
Ja lisaks oli meil soov ka sinna selliseks sekundeerivaks
sinna kõrvale leida ka selliseid vaimulikke eesti rahvaviise. Ja siis 2019. aastal tegelikult juba sai ühendust võetud
Riho Esko Maimetsaga kes, millega kaheviisi
ja teksti peale siis need kaks vaimulikku rahvaviisi komponeeris,
ehk siis nendeks on siis ma tänan sind ja mu süda,
ärka üles, mis on minule isiklikult, mõlemad laulud on väga südamelähedased,
võib olla eriti isegi Mu süda, ärka üles,
mida ma tegelikult olen väga mitmete erinevate
kollektiividega esitanud ja ka erinevate viisidega,
seal on mitmed väga erinevaid varieeruvaid viise,
aga väga tore on see, et isegi me kuigi me ei rääkinud
Rihoga läbi, nii et tegelikult kasutaski selles rahva
viisiss mitut viisida, me teeksime nagu põimume seal omavahel. Ja lisaks ta arendas seda edasi just seda Riivo partiide,
et võiks öelda isegi sihukses natuke kerges barokliku
stiilis võib öelda nii. Et jah, et, et selles mõttes on tore, et ma arvan,
et see plaadimaterjal see kava on tegelikult väga mitmekesine,
ta võib-olla on kõik sellises väga kulgevad rahulikus tempos,
aga ma arvan, et need tekstid ja, ja ikkagi need viisid
annavad selliseid erinevaid emotsioone. Jah, aga tänapäeva süüdises kiires ja muutuvas maailmas
võib-olla on tore panna peale see meie plaat pisut nagu
mediteerida seda muusikat kuulates. Kas see on seda tüüpi plaat, mida peab algusest lõpuni kuulama,
et see lugude järjestus on nii paika pandud,
et ta võiks moodustada ühe sellise terviku kaare võib võib
seal kohati ka hüpata mõne sajandi vahel näiteks. Noh, hüpata võib kindlasti ka, aga jah, kindlasti on suurem mõju,
kui seda järjest kuulata 100 protsenti, kui meil on kontsert,
siis, siis me teeme ka järjest, et meil ei ole aplaus
ja vahepeal, et me üritame alati sellise terviku kuidagi
põimida ja et kõik lood lähevad Ataca kontserdil,
tavaliselt on meil ka mingid liikumised ja asjad,
et oleks selline ühtne kulgemine.
Miks te pluusi teha? Ma ei tea, just nagu võib-olla lõhub seda atmosfääri
ja mis seda tänu saab avaldada kontserdi lõpus?
Ma arvan. Ma ise ei ole kunagi olnud sellise akadeemilise
klassikalise muusika kontserdi suur fänn või,
no ma ei tea, tuleb interpreet lavale ja kummardab,
mängib oma loo, Lool õppusele, plaksutab,
kummardab, läheb vahepeal ära, tuleb tagasi.
Noh, et see on selline minu jaoks selline kunstlik,
et me üritame nagu teha niimoodi, et mitte teha,
vaid üritame olla loomulikud. Et see on kõik nagu sajandite jooksul sellele muusikale lisandunud,
see selline.
Ma ei oska öelda.
Fil harmooniline. Jah, et see on nagu oledki sellises mingid liturgilises
kuidagi sellised. See ajas ruumis Kas plaat ise füüsilisel kujul on ka mingisuguse sümboolse
tähendusega teie jaoks olete te plaadiusku inimesed? Me siin ikkagi vaidlesime, vaidlesime, diskuteeriksime,
et kas nüüd tänapäeval üldse CD-plaat, et tegelikult mul
endal ei ole ka seda mängijat isegi autos,
millega ma seda kuulata saan.
Aga kuna on tegemist meie esimese albumiga,
siis ja kuna sellele on nagu selline, nagu ma mainisin,
selline sügavam tähendus, et me pühendame selle Pirjale,
siis vähemalt mingis koguses füüsiline plaat on meie jaoks oluline. Ja lisaks ka tegelikult saab ju neid ka kontsertidel
visiitkaardina ka, et ikkagi mitmed ikka koguvad endale plaate,
et siis on võimalus seda jagada. Jah, et, et ilmselt, kui meil oleks juba mitu plaati,
siis me võib-olla füüsilisel kujul seda välja ei annaks,
aga, aga kuna see on esimene ja sellise tähendusega,
siis me otsustasime seda nii teha ja ka vinüüli kujul oleks soov.
Juhul kui saame piisavaid vahendeid kokku. Plaadi väljaandmiseks saab hoogu anda hooandja platvormil
kuni üheksanda juunini ja hästi tore on see,
et te olete lubanud välja, et toetajatele ka signeeritud
plaate saata. Ja no muidugi, kes ei tahaks meie autogrammi,
et me ei ole neid oma elus väga palju jaganud,
aga, aga noh, seda erilisem see siis on. Lisaks Riivo lubab ka poetundi Jaanika lubab laulutundi, nii et ma arvan,
et meil on nende aastate jooksul juba kogunenud teatav pagas,
et meil on midagi inimestele jagada.
Ja tõesti, me väga täname neid, kes, kes juba on toetanud
ja ja neid on väga palju, aga jah, paraku see väljaandmine
kõige odavam ei ole, et siis ikka ootame endiselt. Ja lisaks meil oleks soov ka selle plaadi materjaliga anda
ka ikka mõned kontserdid.
Veel, täpset kuupäevad ei ole paigas, aga mõtteid on. Jah, juuli, juuli lõpp ja august on need kontserdid plaanis
Tallinnas Tartus, Hiiumaale ja Vigalas kontserti,
aga kahjuks me kuupäevadega teid kostitada ei saa hetkel,
kuna me ootame ka, et kuidas me need vahendid kokku saame
ja nii edasi, kõike teeme niimoodi õhinapõhiselt,
et sõbrad on saanud kokku ja teeme koos seda kõike. Meil on väga head sõbrad, aitäh kõikidele sõpradele,
kes meid on aidanud ja toetanud.
Ma loodan, et neid sõpru tuleb pärast meie intervjuud juurde
ja väga loodan, et leiate toetust.
Aga veel ma palusin teil mõlemal mõned lood plaadilt ka
välja valida ja Riivo valikut.
Me kuulsime plaadi nimilugu, aga Jaanika,
millise vala sina välja pakud praegu kuulamiseks? Mina pakun välja Riho Esko Maimetsa poolt seatud rahvalikku
koraaliviisiga Mu süda, ärka üles.
Et ma tegelikult juba ka mainisin, aga tõesti,
see on mulle väga südamelähedane lugu ja mul on ka selle
konkreetse looga väga ilusad mälestused meie kontsertidelt.
Sest tegelikult lisaks sellele Mu süda, ärka üles,
esitusele oleme me oma armsa tiimiga, kes meil oli Riin
Eensalu ja Pirjo Kullerkupp esitanud tegelikult ka ühes
teises seades selle Mu süda, ärka üles. Ja see sellega muidu oli niimoodi, et jah,
meil oli kontsert ja kontserdile eelnevast proovis,
meil tuli idee, et siis seltskond, kes seal meil ümberringi
olid Pirjo ja Erin, kes aitas korraldada
ja ja siis veel oli Doris Hallmägi, kelle elektroonilised
vahepalad meil olid sellel konkreetsel kontserdil
ja siis tuli idee, et aga esiteks lisalooks hoopis seal kõik
koos lauldes selle Mu süda, ärka üles siis tegime kiire
proovi ja lisaloona siis kõlaski Meie esituses lugu
ja see on kuidagi ka väga emotsionaalne hetk meie kõigi jaoks. Et iga kord, kui ma seda Riho teost esitanud,
siis mul tegelikult need mälestused kõik korduvad,
võimul tulevad need meelde ja need on väga soojad tunded.
Ja see Riho lugu on minu arust ka tegelikult ikka väga hästi õnnestunud,
et ta on tegelikult väga väljakutseid pakkuv,
eriti Riivole. No mina pole seda küll öelnud proovides tundub,
tundub proovides siis on jah väga selline virtuaalne
ja Jaanika on selline, nagu see laul muidu on,
et mina nagu siis illustreerin seda lihtsat viisikest nii-öelda.
Et jah, võib-olla selles mõttes. Aga see on igal juhul väga põnev kooslus,
mis seal tekib, nii et, aga laseme kuulajatel seda otsustada,
kuidas neile tundub. Jaanika mitmes keeles sellel plaadil laulda saad?
Kas see tekstiline pool ka kuidagi oli lugude valikul
plaadile oluline? Pole esialgu sai need lood valitud võib-olla pigem. No just, et mis meile sobi, sobivad hästi
ja kuidagi see põimumise teema, nagu me mainisime
ja üldiselt on, saadab tervet plaati ju ikkagi selline.
Jumalat ülistab ja tema sõna Et Kersti sisu aga laulan siis eesti keeles,
ladina keeles rohkem ei olegi, et ongi, 202. keeles ongi. Eesti ja ladinaplaadil on 12 lugu ja 50 minutit muusikat.
Kas midagi väga olulist jäi sellelt plaadilt välja ka
või panite kõrvale mõneks järgmiseks korraks? No meil on päris mitmed lood, mis on nagu meile kirjutatud,
nagu näiteks Pärt Uusberg on meile kirjutanud loo.
Siis on üks Helena Tulve lugu, mida me sooviksime salvestada Karajan,
Ningo rajandi, Doris Hallmägi, et lihtsalt kuna see plaat
keskendus rohkem sellisele vanamuusikale,
siis siis neid sinna ei pannud, kuigi algselt oli idee nagu
võib-olla natuke põimida erinevaid sajandeid,
aga aga siis nii-öelda Eesti muusikaplaat on veel plaanis. Ja meil on ka tegelikult koostöö käimas Rasmus puuriga,
kellega tegelikult ka siin koroona ajal sai ka üks teos
hoolt või ka salvestatud Niguliste kirikus.
Kas te mitte seda hiljuti Rootsi kuningale just nimelt,
ja. Ja täpselt nii see oli esiettekanne muide. Ja et see oli teed väga õnnestunud lugu ja tundub,
et Rasmus väga kuidagi inspireeritud ja ta kuidagi tajub
seda väga hästi seda meie kooslust.
Et me kindlasti loodame, et tulevikus ka õnnestub meil
koostööd teha. Tegelikult vist ta lubas meile terve plaaditäie muusikat kirjutada,
nii et see on siis juba kolmas plaat.
Nüüd on see aegade lõpuni siin raadioeetris öeldud,
nüüd ta tahab kirjutama terve plaaditäie muusikat. Kui avatud te olete praegu uuele muusikale,
et kui nüüd see plaat pigem esindas vanemat repertuaari,
siis kas isu on nagu järgmiseks tõesti midagi uut mängida
või või mille kallal nüüd järgmiseks töötama hakkate,
on teil, on teil mingisugused suuremad plaanid?
Järgmiseks hooajaks? Näiteks no me oleme väga avatud kõigele,
et suuri plaane meil veel ei ole, praegu me keskendume ikka
peamiselt oma plaadile ja plaadid kontsertideks,
et aga loodetavasti küll, kui on huvilisi,
heliloojaid, kes sooviks meile kirjutada,
siis me oleme tõesti väga avatud selles suhtes. Ja, ja noh, kuigi Annika läheb sügisest Rootsi
ja mina olen vahepeal Soomes ja siis Eestis
ja mujal, et siis loodetavasti ikkagi tuua tegevus jätkub
ja me saame ikka kokku ja, ja see plaat annab nagu meile
igas mõttes hoogu juurde. Ma loodan, et too Opsalud leiab inspiratsiooni siis ka
mitmeteks järgnevateks aastateks.
Ja järgmine kord siis kohtume ilmselt suvisel kontserdil.
Ja kui mitte varem, siis kolmandal augustil Kadriorus. Seda küll, jah, seal, seal on meil ka kontsert plaanis,
see ei ole küll selle plaadiga otseselt seotud.
Kadusid lugusid, on seal. Küll meil ja väga sarnane sellega, mis meil on plaadil. Et plaadi lugudest del veel sellist küllastumust ei ole Ei, meil meil ongi nagu see üksteise seltskond on,
põhiline, et me naudime seda igat hetke koos laval,
sest me tunnetame muusikat ühtemoodi ja ja see on puhas nauding. Ja ma arvan, et iga kontsert on ka erinev
ja eriline, nagu ka Riivo siin varem mainis,
et tõesti tema roll selles kavas on väga palju just
improvisatsiooni-il siis tõesti need kavad ongi kõik
natukene erinevad või nii-öelda need lood kujunevad
selliseks just seal atmosfääris, nagu seal kohapeal sünnib. Jaanikale on ka kogu aeg selline tunne, et ta täpselt ei tea,
et mis edasi saab, aga see alati selline. Mina inspireerinud sellesama moodi, et aitäh Jaanika Kuusik
ja Riivo Kallas, ma klassikaraadiosse tulemast oma uuest
plaadist jutustamast.
Aitäh, aitäh.
Toop, saluti, plaat Ovis ternitatis on ilmunud maikuu lõpul
ja kes on plaadi uskuja, soovivad füüsilist plaati,
siis toetage ja andke hoogu.
