Tallinna pindalaga võrreldav Estonia põlevkivi kaevandus
suletakse umbes kümne-viieteistkümne aasta pärast taastuvenergiajaamadest.
Esimesena valmib kaevanduse territooriumil sel talvel päikesepark,
mis rajatakse aherainemäele, räägib Enefit.
Greeni taastuvenergiaprojektijuht Eliise Johanna lill. Meil puudub varasem kogemus sellisest aherainest alustarindi
ehitamisel ja nüüd siin me oleme head kogemust saanud ja,
ja oleme targemad.
Tegu on siis tsirka kolme megavatti võimsusega
päikesepargiga päikesepargi rajame siis siia selleks,
et varustada kaevandusi rohelise elektrienergiaga.
Tehnoloogia poolest kasutame siin kahepoolseid päikesepaneele,
mis on selle poolest väga huvitavad, et nad toodavad
elektrienergiat nii pealmise, päikse poole oleva küljega kui
ka tagumise küljega ja miks siin on veel
ja kahepoolseid paneele kasutada, on, sellepärast et nagu te näete,
on see alus, pintsin kõik hele ja heledalt pinnasel
peegeldub rohkem tagasi kui tumedalt. Ehk siis see omakorda suurendab ka veel seda päikeseelektritoodangut. Põlevkivi kaevandama ning sellest õli ja elektrienergiat
tootva Enefit poweri jaoks on nende territooriumile
päikesepargi rajamine märgilise tähendusega,
sõnas Enefit poweri juhatuse esimees Andres Vainola. Meil on ju plaanid ka, kuidas me jätkame järjest vähem
põlevkivi kasutades elektri tootmiseks, aga me ju jätkama
oma keemiatööstuse vedelkütuste tootmisega,
see on transformatsioon tänasest energiatootjast tuleviku
keemiatööstuse poole ja selline tööstuspark,
kus me koostöös näiteks Enefit kriiniga arendame ka
päikseenergia tootmist, on üks hea näide koostööst,
kuidas me liigume sinnapoole. Põlevkivi kaevandamise ja roheenergiaparkide rajamisega
paralleelselt käivad tööd selle nimel, et senisest rohkem
jõuaks kasutusele põlevkiviga koos maa peale toodav aheraine.
Andres Vainola. Et ükskord, kui kaevandus ennast ammendab,
saab siin olema Meid selliseid parke, kus on ka lisaks
päiksepargile võimalik energiat salvestada näiteks
pumphüdroelektrijaama näol, aga kindlasti järjest rohkem
ja rohkem, me võtame kasutusele ka selle,
et siia juba ladustatud aherainet kasutada
ehitusmaterjalideks ehk ringmajandus. Estonia kaevandusest on põlevkivi välja toodud 1972.-st
aastast saati Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.
