Eestis ja Ida-Euroopas kasutavad ehitajad jätkuvalt palju
naftast tehtud soojustusmaterjale.
Näiteks kõige levinum korterelamute soojustaja on vahtpolüstüreen.
Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse
vanemeksperdi Harri Moora sõnul on vaht hoiustajad küll kiired,
lihtsad ja odavad, kuid see tuleb tervise
ja keskkonna arvelt. Siin on tegelikult terve rida nii-öelda nullenergiahooned
ehitatud sisuliselt pakitud EPS PUR vahtutes.
See on selline küllaltki vastik kokteil,
mida lõpuks me paneme hoonete seintesse. Moora räägib, et Euroopa Liit on möödunud kümnendil
keelustanud mitmeid ehituskemikaale, näiteks stüreen
ning proomia klooriühendid.
Samas on plastpõhised soojustusmaterjalid veel kasutusel.
Moora kirjeldab, et need muutuvad eriti ohtlikuks just
pärast hoone lammutamist, kui imbuvad pinnasesse. Veelgi suurem on see mõju siis, kui need materjalid muutuvad jäätmeteks,
ehk siis kuna selline plastipõhine materjal sisuliselt ei lagune,
puruneb väikesteks tükkideks, jõudes hiljem pärast hoone
lammutamist väga paljuski keskkonda ja seal olulisel määral
mõjutab nii loomade kui ka inimeste tervist. Kliimaministeeriumi ehituse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul
on kõige lihtsam projekteerijale juba enne ehitust hoone
kliima mõjule mõelda. Tõenäoliselt hakatakse mõõtma ka hoonete keskkonnamõju
ehk siis süsiniku jalajälge.
Täna on juba tavaks saanud hoonete energiamärgiseid,
aga mida energiatõhusamaks sooned muutuvad,
seda suurem tähelepanu tuleb suunata materjalide kasutusele. Jaanisoo prognoosib, et hoonete süsiniku direktiivid
jõustuvad tõenäoliselt tuleval aastal, seega lähima paari
aastaga peaksid ka seadused laienema.
Eesti ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Marja
vaganova aga leiab, et ehitusettevõtjate seas vajab
ringmajandus veel aega. Mina ütleksin, et siin on põlvkonna erinevused,
enne kui ringmajandus saab elementaarseks normaalsuseks,
siis sinna läheb ikkagi veel aega, et see kõigini jõuaks
ja maksimaalselt koolitada, informeerida nii tarbijaid kui tootjaid. Leidub ka teisi kallimaid soojustusmaterjale nagu tehislik,
kivi ja klaasvill ning ka looduslikke nagu puitkiudvill.
Lisaks saab neid erinevalt vahust ka teisel ringil kasutada.
Samas ei ole teatud juhtudel näiteks torude soojustamisel
muud varianti, kui kasutada polüstüreen vahtu.
Keskkonnaekspert Moora selgitab, et vahud on veel lubatud,
kuid Euroopa liit on läbi aastate selle mürgisemaid
koostisosi järjest keelustanud. Kui me räägime nüüd polüstüreenist pakendis,
siis see oli alles hiljutine nõue ja toiduainetööstuses
ja tegelikult on väga palju ka räägitud sellest,
et ka see pilt peaks nüüd pöörduma nende sama Kollustreen
vahupõhistele ehitusmaterjalidele, et ma enam kui kindel,
et ka siin tegelikult Euroopa Liit hakkab piirangut seadmast. Terviseamet ehitiste soojustusmaterjalide järele ei valva,
küll aga saab inimene sinna kaevata, kui tunneb näiteks
kodus kemikaali lõhna.
Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena
Albrecht andmeil kaebab neile aastas 30 kuni 40 inimest oma siseõhule.
