Aastal 2017, kui Tartu alustas koos Lõuna-Eesti
omavalitsustega ettevalmistust, et kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks,
pandi paika ka kultuuripealinna ettevalmistamiseks
ja läbiviimiseks vajaminev eelarve.
Sihtasutus Tartu, too 2024 juhatuse liige Kuldar Leis räägib,
et viie aasta peale, kui on eelarve 24,5 miljonit eurot.
Suurimad finantsseeriad on Eesti riik läbi kultuuriministeeriumi,
kes annab sihtasutusele 10 miljonit eurot
ning Tartu linn samuti 10 miljoni euroga jätkab Tartu
abilinnapea Meelis leit. Tartu linn toetab omast eelarvest kokku 10 miljoni ulatuses
millest siis tänaseks päevaks on juba ära kast 4,6 miljonit
20.-st 23. aastani, järgmisel aastal 24. aastal 4,4 miljonit ja,
ja siis jätkutegevusteks 25. 26. aastal veel üks miljon. Riigipoolsest toetusest on üle kandmata praeguseks järgmise
aasta summa osariigipoolsest toetusest läheb suunatult
väiksematesse omavalitsustesse, lisab Leis. Need, väiksemad kohalikud omavalitsused,
välja arvatud, siis Tartu rahastusmudel on selline,
et nii palju, kui covid ise panevad raha,
nii palju teist tuleb siis meie käest ehk siis riigi käest
tegelikult juurde.
Väiksemad vallad saavad nagu topeltrahastuse. Ülejäänud 4,5 miljonit eurot tuleb kokku erinevatest toetustest,
ütleb Leis. On 1,5 miljonit selle viie aasta peale on siis kohalikest omavalitsustest,
mis on siis 19 omavalitsuse peale kokku siis teine 1,5.
Me peame ise siis koos projektidega vaatama igasuguste toetuste,
kas siis Euroopa Liidust või Eestist.
Kas sellised noh, nagu mis sündmustele, mis toetused sobiksid,
et neid ise välja ajama ja kolmas 1,5 miljonit on siis erasektorist,
mida me samamoodi siis oma sihtasutusega peame leidma need partnerid,
kes erasektorist meid nende aastate jooksul toetavad. Teoreetiliselt võiks järgmisel aastal lisanduda kogu
eelarvele veel 1,5 miljonit eurot, seda Melina Merkuuri fondist. Need kultuuripealinnad, kes siis täidavad oma eesmärgid
ja suudavad seda siis raportitega tõestada,
nendel on siis võimalik saada 1,5 miljonit euri siis
vahetult kultuuripealinna aastal siis Euroopa liidus seda
toetust nagu meieri Liina Merkuuri preemia nime all,
nii et sinnapoole me kindlasti liigume. Suurem osa eelarvest kulub programmi loomiseks
ja turunduseks.
Programmile läheb viie aasta peale kokku suurusjärgus 16
miljonit eurot ja turundusele kuus miljonit eurot.
Leis ütleb, et oma mõju on eelarvele avaldanud inflatsioon,
kuid planeeritud rahaga tuleb hakkama saada. Et kui kellelgi läheb midagi kallimaks, siis on erinevad variandid,
et tuleb midagi natuke vähem teha või tuleb rahastust
vastava sündmuse jaoks kuskilt juurde leida.
