Iga viina kui viimasel pühapäeval jõuab osa meist kirikusse  või kontserdile tund aega varem, kui vaja. Osa neist aga, kes kirikus või kontserdil ei käi,  jõuavad enne aegu kooli või tööle. Esmaspäeva hommikul. Meeldiks ehk mullegi, kui osooni hakatakse vaatama juba tund  aega varem, kui see tegelikult algab. Kuid praeguseks oleme kõik siiski tõenäoliselt talveajas. Loodus ise kella ei keera. Tema valmistub teistmoodi talveks, kogub enesesse varusid. Rammu. Sügisene lestakala on paks, priske,  lausa nõretab rasvast kuulsaid. Tallinna kilusid aga tootis 100 aasta eest valmistada üksnes  nendest kiludest, kes olid püütud sügisel. Seevastu sügisräim ei ole lihtsalt räim,  kes on püütud sügisel vaid lausa omaette räime. Rass, kes on kevad räimest suurem ja maitsvam. Et teile ei tunduks, et ma ajan lihtsalt mingit rassistlikku juttu,  andkem nüüd sõna ja pilt nendele, kes on minust targemad. Kas teie teate, et Eesti rahvuskala räim jaguneb kudemisaja  ja elupaigaeelistuse järgi kevad ja sügis kudu räimeks? Vaevalt et ma selle konservi järgi päris täpselt suudan  vahet teha, kas minu hamba alla jääb kevad  või sügiskuduräim. Aga on üks hea moodus, kuidas sügisräimega paremini  tuttavaks saada. Suundume Kihnu saarelt Liivi lahele, et külastada koos Tartu  Ülikooli mereinstituudi teadlastega ajaloolisi sügisräime,  koelmualasid. Läbi aegade on traditsiooniline sügisräimepüük toimunud  koelmualadel võrkudega. Rahvasuus ka võrguräimena tuntud kala eelistab kudemiseks  suuremaid sügavusi kui näiteks tema kaksik. Kevadräim. Kalateadlased eesotsas Timo arulaga korraldavad  iganädalasi uurimisreise, et kaasajastada töönduslikult  olulise kalaliigi kohta käivaid teadmisi  ning selgitada välja, miks 3000 tonnini ulatunud sügisräime  saagid viimastel aastatel 20 tonnini ulatuvad. Viimased tõsisemad tööd, sügiskudu räimest leidsid aset  1945.-st kuni 62. aastani siis vahepeal on peaaegu 50  aastane auk siis nendes uuringutes olnud  siis me püüame suguküpset kala, kellelt saab viljakust uurida,  kelle kasvukiiruseid, saakide vanu struktuure sealt edasi  siis juba näiteks vastseid, keda püütakse tihedasilmalise  pelaagilise traaliga vee pindmistest kihtidest. Augustikuus annab veetemperatuuri muutus sügiskudu räimedele märku,  et aeg on sigimiseks küps. Hõbedase läikega kalaparved suunduvad madalikele umbes viie  kuni 25 meetri sügavusesse vette kudema. Siit on nii kaluritel kui teadlastel võimalik sügisräime püüda. Loodame, et meri on meie vastu täna helde olnud  ja et me saame siit sellist taime, kellega  siis oma viljastamiseksperimentidega jätkata,  midagi paista, midagi paistab nii. Suguküpseid kalu on marja kunstlikuks viljastamiseks piisavalt. Peale vaadates on keeruline öelda, kas võrgust on välja  võetud kevad või sügiskuduräim. Ka nende kahe tuntud heeringlase ladinakeelne nimetus on üks  ja seesama Kluupea harengus membras. Siiski on tegemist veidi erinevate evolutsioonilist tausta  omavad kaksikutega. Aitab ka kudemisaja spetsiifika. Kudeaeg just see, mille poolest eristatakse seda kahte räime alamliiki,  ta on kevadräim, kes on meie rahva jaoks rohkem tuntud,  kes tuleb Eesti rannikule ja siia Liivi lahe rannikule  kevadisel ajal kudema oma marja heitma ja  siis on sügiskuduräim, keda mandri inimesed natukene vähem teavad,  kes käib kudemas siis saarte ümbruses Kihnu ja,  ja Saaremaa lõunarannik Liivi lahel. Ja muidugi mitmete muude tunnuste poolest nagu kasvukiirused,  näiteks mitmed morfomeetrilised tunnused. Seal on selgroolülide arv aga ka eks rasvasisaldus,  mida hästi saarerahvas just teab, rääkida  ja kõrgelt hindab. Ütleks niimoodi, et ma lähen võtan tagant vett  ja sa äkki saad sättida selle planktonivõrgu sa niimoodi peale,  kui ma selle vee siit läbi kallan. Filtreeriks. See on siis vesi selleks, et pardal viljastatud mari  säilitada jah, ja toimetada laboritingimustesse. Et vähemalt 24 tundi peab see viljastatud mari nüüd selles  termoses viibima ja see on oluline, et siia igasugust muud  mereollust sisse ei satuks. Laboris edasi saab selle marjaga. Laboris võetakse need marjaterasid välja ja,  ja pannakse spetsiaalsetesse akvaariumitesse  ja inkubeeritakse ja kuskil nädala kuni 10 päeva pärast  peaksid kooruma sealt kalavastsed niisugused viie poole kuue  millimeetri pikkused. Ja sarnaselt siis meil siin Liivi lahes valitsevate  keskkonnatingimustega püütakse ka seal laboris neid samu  tingimusi imiteerida. See siin on termos. Siia sisse läheb filtreeritud vesi ja filtreeritud vee sisse  lähevad viljastatud sügisräime marja terad. Laeval viljastatud marjast kooruvad laboris umbes nädala aja  pärast vastsed nende käekäik katsetingimustes näitab teadlastele,  millise veetemperatuuri ja soolsuse juures on räimevastsete  kasv kõige edukam ning kust alates kasv lakkab. Teisisõnu saadakse aimu, millised on eeldused arukama  sügisräime põlvkonna kujunemiseks. Timo, kas ma saan õigesti aru, et me oleme jõudnud tänase  uurimisreisi järjekordse vastutusrikka ülesandeni just niimoodi,  see on, asetame müüki tihedasilmalise Henseni trooli kuhu  jäävad siis kalavastsed, et kõige väiksemad esimesed kalapojakesed,  kes viis Kihtidesse toituma tulevad. Selge, aga laseme siis käia? Kui Henseni võrk on oma püügi lõpetanud,  uurime räimevastsete toidulauda üle laeva parda õngitseme  planktoni proovi, et teha kindlaks kalapoegade menüü koosseis. Soov jääb siia kannu siis sisse. Ja siit edasi, siis paneme selle proovi. Formalini sisse ja ja laboris hakatakse seda mikroskoobi al analüüsima. See kollane aparaat, mis seisab tähtsalt justkui tuumakohvris,  on CD sond tark tehnika, salvestada jaliku ülevaate  vaatluspunkti merekeskkonnast, saame teada veetemperatuuri,  soolsuse, läbipaistvuse, ülli ja hapnikusisalduse alates  veepinnakihist kuni põhjani. Koelmualadelt kogutud proovid tuuakse analüüsimiseks  mereinstituudi Pärnu laborisse. Kalavastsete uurimine on üks osa mahukast tööst,  mis võimaldab prognoosida sügisräime käekäiku lähitulevikus. See sügis, kuduräime vastne nüüdis. Kala moodi veel välja ei näe, aga millised tunnused on tal  juba välja arenenud? No on näha, et tal on üsna selgelt eristatav pea,  siin paistab suud all mõned uimed aga tõesti neid kalale  omaseid tunnuseid nagu selline soomuseas läikiv kehapind,  mida me oleme harjunud nägema, siis silgul turulettidel  hakkab tal alles tekkima seal kuskil 40 millimeetri pikkuselt,  et olgu siis täpsustuseks öeldud, et see isend on siin  praegu ligikaudu 10 millimeetrit pikk. Ühe hooaja andmestiku põhjal mereteaduses suuri järeldusi ei tehta,  vaja on pikemaid aegridasid Liivi lahe sügiskuduräime,  uurimisprojekt vältab esialgu 2013. aastani. Ehk annavad juba paari aasta pärast selle saleda tegelase  põlvkonnakaaslased rohkem aimu, millises seisundis on meie  rahvuskala vähe tuntud. Alamliik. Nii kõva kala isu tuli peale, et ma heidan  ka nüüd. Õnge vette äkki saabki midagi siin Paljassaare tipus  Katariina kai peal on alati mõni kalamees kenamal,  nädalavahetusel aga on mehi nii palju, et ei mahu õieti äragi. Veest tuleb lesta, emakala räime, meritinti,  siiga, jaga mudilat. Teoreetiliselt praktiliselt. Praktiliselt on see asi nii, et passid ja Passid veel? Ja siis veel. Ja ikka veel passid ja. Mitmekümne tuhandekesi seda ühte õnge passida ei ole eriti rentaabel. Seepärast tehkem nüüd nii, et mina passin üksi edasi. Teie aga käite vahepeal ära, väike Pakril,  mis on oma pindala poolest suurem. Millisest saarest? Kohe saame teada. Tänavune viimane saareretk toob meid Pakri saart uudistama. Kohalik liinibuss juba ootab. Traktor on Pakri teedel, mis sagedasti kannavad  ka kuivenduskraavi funktsiooni vaata et ainusobilik liikumisvahend. Päris liinibuss oleks siin nagunii liiast,  sest pikka aega tühjana seisnud väike pakril on tänaseks  püsielanikke vaid seitse. Omaaegse hiilgusega ei anna seda võrreldagi. Kahe saare suur ja väike Pakri peale kokku oli 113 talundit. Kui nüüd tehti siin rahvaloendust ühel andmetel oli 420,  see oli 38. üheksandal aastal. Siis kui tuli Molotov, Ribendrope pakt, nemad elasid  sinnamaani veel kogukonnas. Maad ei olnud välja mõõdetud, oli kogukonna maad. Kaugele see saare ajalugu üldse ulatub, millal esimesed  inimesed siia tulid? See on väga pikk ajalugu. 1345 ostsid viis Rootsi peret need kaks saart,  aga enne seda olid need padi kloostri valdused. Aga ennem veel kui Padise kloostri aeg oli,  oli siin muinaseestlaste küla suurpakril. Aga siin on Pakri kabeli alt ariga on üks imelik lugu. Käis siin rändmeistrimees Juhan kilumets,  kes on väga paljud ajalugu ja asja uurinud,  ütleb, et see altar on kuskilt röövitud,  see on katuliku kiriku ristimisaltar. See peab olema kuskilt siis sama nagu eestlased käisid  siktunad röövimas, ei tea, kuskohast rootslased  selle sisse on virutanud. Ent ka pakrilaste endi kätetöö sattus vahel sinna,  kuhu see algselt mõeldud polnud. Siin Peetriaega ja Katariina aeg taheti hakata Paldiskisse  tammi ehitama, lõhuti kiviaia ära ja tassiti merre sisse. Aga nende häda oli see, et nii palju, kui nad suvega ehitasid,  talv lõhkus ära jää, jää ja tormiga, kuna Paldiski  ja Pakri vahel on sirka 25 meetrit vett kõige sügavamas kohas. Sel ajal, kui härrasrahvas ulatuslike taristuprojekte  sepitses tegi lihtrahvas ikka põllutööd edasi. Ja nii need aastasajad möödusid. Aga maad olid kehvakesed ja elu sees hoidmiseks tuli muid  tegevusi lisaks leida. Leiva kõrvast pakkus muidugi ka meri. Siin saarel kasvatati siis Kaera ja otra. Suursaarel on paremad maad, seal kasvatati  siis rukist ja nisu. Suursaare rahvast hüüti nisukukliteks. Väikesaare rahvast hüüti agarateks. Rannakalapüük oli nii nii loll töö, et seda mehed ei teinud. See oli naiste töö hülgeküttimine ja seilamised  ja need olid siis meeste tööd. Kõige põhilisem asi oli salakaubavedu. Tsaari aeg oli keelatud tuua tsaari-Venemaale eksportida  tähendab põllud ja masinaid. Siis toodi Rootsist atrasi loorehasi niidumasinaid Saksamaalt,  siis relvi ja raadioaparaate. Ja muidu kuldaeg oli piiritusevedu. Aga piirituseveoga oli asi karm. Kui sinu nimel oli talu ja sa vahele jäid,  siis talu võeti käest ära. Pakri saarte ajalugu muutus täielikult 1939. aastal  mil saared elanikest tühjaks tehti ning siia rajati sõjaväepolügon. Järgneva 50 aasta jooksul visati pakritele kümneid tuhandeid lõhkekehi. See oli nüüd seal tulejuhtimiskeskus, algselt on seal Peeter  Esimese aegne paekivisein, siis edasi on juba nõukogude veel  teinud teda. Siin oli siis see koht, kui suurpakrit pommitati siit,  siis olid need laskmise laskeasutuse jälgijad olid  siis siin kamandasid vägesi vasakule paremale  ja kas sai pihta ei saanud. Pidid tegelikult käsul suurpakrit pommitama,  aga väga ligidal siin on ka pommiaugud, eks mõni mõni kukkus  nendele omale ka siin. Kas mõni paik siin pakritel on sellest militaartegevusest  ka üldse puutumata jäänud? Ei ole. Siin ei ole ühtegi. Kuidas see taastamistöö ja saare taasasustamine sellistes  tingimustes käib, siin ei saa ju masinatega sõita korralikult. Kas sa oled lugenud põrgupõhja uus vanapagan,  niisugust raamatut täpselt põrgupõhja Jürka töö on siin. Mees ja kang ja kivi ja rauarobusk ja lennukikummi  ja kuskil on pomm niiduki vahel jälle sul tulepuru on taga puruks,  õnneks lõhand ei ole, aga. Lõhki läinud, aga. Jah, ni ta välja näeb. Ilmar räägib, et kuigi lõhkemata pomme on pakril kahjutuks  tehtud kõvasti, ei saa saari siiski veel päris turvaliseks pidada. Kaks hunti, kardad siis metsa minna? Enne ei tohi eksole? Sama seis on siin, neid on siin paar aastat tagasi. Veel eridemineerijad arvasid, et üle üle 2000 lõhkemata keha. Suursaarel me korjasime ühelt hektarilt ära neli tonni. Teie tunne ütleb, kas ühel päeval tuleb ka see aeg,  kui võib öelda, et, et kuskil saarel enam ühtegi märki näha  ei ole, sellest ei tule. Ega need pommiaukus ei hakka keegi kinni ajama  ja vaevalt seda paekivihoonet keegi hakkab maatasa tegema  ja siit ära vedama või seda vana kasarmut ei hakka ju. Paraku on selles pärandkultuuris ka sellist,  mille kohta küll kuidagi kultuur öelda ei tahaks. Siin on näha see tööreis, mis on nõukogude sõdurivõim kui on  ristil keeratud tiir peale. Lihtsalt nagu pärast ja praegugi on veel 93. aastal,  kui sai siia esimest korda tuldud. Hauad olid lahti kaevatud, kõik. Praegu on veel seal nurgas, sirelite sees on hauad,  lahti oli kaevatud siin lahti ja suurpakil samamoodi. Pakrilt lahkuma sunnitud rootslased On hakanud kunagise kodusaarega taas sidemeid sõlmima. Jõudumööda on nüüd Rootsi maaomanike abiga korrastatud  hooneid ja karjamaid. Külaliste tarbeks on isegi peoruumid rajatud. See on Pakri ööklubi? Jah, see sai tänavu kevadel ehita atud. Et oleks turistidel ja, ja rootslaste meil siin käivad,  oleks kuiv istumisalune olevat. Mis pidusid siin siis peetakse? Võidupüha pidasime siin sees ja samas on turismigrupid. Viie aasta eest, kui me osooniga viimati pakril käisime,  elas siin üks ainus erak. Nüüd on majasid juba päris mitu püsti, et elu on uuesti vist  käima läinud. Küla on nii kui. Nagu hinges uuesti praegu on meil siin Aasta ringi on neli suitsu su ja peale mati  siis kuus inimest, kes on siis loomi toimetavad siin  ja hoiavad selle asjal korda majas. Omad ongi see põhjus, miks siia ka oliti  või või? Eks muidugi, jah, seega kui sa looma siia loll toonud oled,  ega siis sa pead seda söötma ka, ja. Ja mul juba vanaisa ütles, et kui sa tahad looma pidada,  sa pead söötma ka, aga tema jutt käis rottide kohta  kes tal vilja viljasalvel olid augud sisse närinud. Pakril närivad toitu aga rotist märksa suuremad loomad neist  ja eluolust väikesaarel teeme juttu järgmises saates. Mina üritan siin ikka veel mõnda kala kätte saada. Mõnede inimeste meelest on see meeldiv ja mõnus harrastus,  teiste meelest aga tarbetu ning jõhke rajaviide,  mida üks tõeliselt kultuurne inimene küll enesele ei tohiks lubada. Nii või naa asja eetilisest küljest enam huvitab mind praegu,  et kas kõik see, mis ma siin teen, on ka seaduslik. Kalapüügieeskirjas on üsna palju erinevaid pügalaid,  mida pole sugugi hõlbus meelde jätta. Ja asja teeb eriti hulluks see, kui seaduse sõna saab  tõlgendada nii ja naa moodi. Niisugune lugu juhtus taas oktoobrikuu alguses. Oktoobri alguses võeti vastu uus keskkonnaministri määrus. Lühike tekst, võtke ära selle ümber, kui palju. Sajad murelikud kalamehed kartsid, et nende igapäevane  kalapüügipraktika on üleöö muudetud seaduserikkumiseks. Uurime välja. Me oleme siin nüüd jõe ääres ja kala meil kahjuks hetkel  saada ei õnnestunud, aga teeme siis näitlikult selgeks,  et selle kala asemel on meil siin see puutükk otsas. Oi, ma juba võtsin ta veest välja, kas ma sellega olen juba seadus? Te olete praegu siin ju lubatud püügivahendiga ja. Selle teil on olemas püügiluba. Teil juhtus olukord, kus tuli otsa kala võib-olla  mida antud hetkel siin püüda ei lubata, Teie kohustus on  lihtsalt see kala võimalikult hästi tagasi lasta. Et ta saaks rahulikult ära ujuda. Aga kala tagasi laskmisel teda veest välja tõsta ei tohiks,  et palun äkki näitate, kuidas siin seda tegema peaks? Päris nii ei saa sellest aru saada, et teda veest välja ei  tohi tõsta. Et tõepoolest määrus ütleb, et kahjutasu hakatakse arvutama siis,  kui kala loomulikust elukeskkonnast eemaldatakse,  aga see eemaldamine peab siis kaasnema nagu õigus rikkumisega. Inspektor peab alati hindama asjaolusid ja kui te  selle kala vabastati, siis ei juhtu teile midagi. Minu arust on see asi siin praegu tõlgendamise küsimus,  võtan ette praegu selle näitliku õppevahendi,  ütleme, et see on nüüd siis kala. Nii, kuna minu tulin kalale, sussid jalas,  vette ma minna ei saa. Kallas on suhteliselt kõrge. Käsi mul sinna ei ulatu, et võtta konksust kinni  ja kala vabastada. Kui ma tahan sajaprotsendiliselt praegu olla seadus kuulekas,  siis mul ei jää muud üle panna ritt maha oodata tund kaks  ehk läheb ise ära, kui ei lähe, mis siis teha. Kas sul naine ei tundu, et selle sõnastamisega on natuke  nagu üle pingutatud? Võib-olla tõesti, et seda nagu pikemalt lahti kirjutada,  mida see tegelikult siis tähendab? Kõne all olev määrus ütleb, et kalavarude kahjustamiseks  peetakse kala vigastamist, surmamist ning looduslikust  elukeskkonnast eemaldamist. Selline sõnastus ongi tüliõunaks. Kahju hüvitamine tuleb kõne alla alles pärast  kalapüügiseaduse rikkumist. Rikkumisteks on aga näiteks keelatud vahendiga  või keeluajal püüdmine. No näed ja mina arvasin, et kui ma saan alamõõdulise kala  kätte ja hakkan seda konksu tal suust välja võtma,  olen mina seaduserikkuja tuleb välja, et ei olegi. Muutuseid on käesoleval aastal toimunud teisigi. Näiteks tõusis harrastuspüügiõiguse tasu peaaegu et  kahekordseks 20 euroni. Käesoleva aasta suvel tõsteti harrastuspüügiõiguse tasu  ja nüüd tõsteti samuti neid kahjumäärasid  harrastuskalameestelt on lootust, et hakkab tulevikus  laekuma mõnevõrra rohkem raha kui senini,  et oskate te rahustada halvastuskalameeste südamed,  et mis selle rahaga tehakse tulevikus. Et eks see tasu, mis laekub, eks ta suunatakse läbi  keskkonnainvesteeringute keskuse tagasi ka kalandusprojektides,  uuringutes kalade asustamisse, ka järelevalveprojektidesse,  et see on nagu õige, et need, kes seda kalaressurssi  kasutavad siis need uuringud ja asjad, mis on vaja selleks  kalaressursi kaitseks teha, et, et ka need sellest tasuvad. Kujutame ette nüüd olukorda, kus kalamehel on õnge otsas  kogemata sattunud alamõõduline haug landi sügavale kurku  tõmmanud ja noh, vabastamisel hakkab sealt lõbustest verd  jooksma ja kalamehed reeglina arvavad sellises olukorras,  et see kala ellu ei jää. Kuidas inspektor sellises olukorras käitub? Inspektori soovitus on sellises olukorras,  et igal juhul vabastage see kala püügivahendi otsast  ja laske vette tagasi. Et ärge siis hakake hindama seda, et kas ta nüüd elab ühe  päeva või nädal aega edasi. Et kui te näitate üles ikkagi head tahet vabastajate  alamõõdulise kala, siis inspektor selle eest teid karistama  ei hakka. Las loodus otsustab selle, mis temast edasi saab. Keskkonnainspektorite põhisõnum on lihtne kui käituda  seadusekuulekalt ning head tahet näidates  siis keegi teid karistama ei hakka. Ma püüan siin ahvenat Ja kui nüüd toge kogemata väike alamõõduline  või või ülemõõduline lõhe otsa jääb, siis ma pean  selle igastahes tagasi laskma. Sügisel pidid ahvenad eriti rammuseks minema. Hendrik sina oled eluaeg kala püüdnud, ütle,  kui tavaline praktika see on, et sul alamõõduline  või mingisugune keelatud kala õnge otsa hakkab. Oo jaa, ma olen tegelikult harrastuskalapüüki  harrastuskalapüügiga tegelenud umbes pea 40 aastat,  nii et tegelikult päris palju käinud siin  ja sealpool maailmas ringi ja kala püüdnud ja,  ja tõesti väikest kala tuleb tahes-tahtmata konksu otsa. Kas sa püüad lindiga või lendõngega või muude püügivahenditega,  aga, aga tegelikult väikseid kalu tuleb jõest  ja selle tõttu peab viisakas hobikalamees oskama neid kalu  ka tegelikult tagasi vette lasta. Mul on olemas kohe kalamehel on hästi palju taskuid,  tavaliselt vestil. Mul on olemas spetsiaalne selline näpits. Näitan ka, mis on. Need on kohe sellised spetsiaalselt kala. Konksu otsast vabastamise jaoks välja mõeldud,  et kui see konks satubki talle kuhugi sügavamale,  näiteks siia lõpuste juurde midagi, siis ma kasutan neid  spintsette pintsettidega, võtan ettevaatlikult ära  ja katsun selle kala siis tagasi vette saada. Kõige sportlikumaks ja eetilisemaks püügiviisiks peetakse  ülemaailmselt katsend reliispüüki. Mis asi see on? Kats on reliise, see tähendab püüa ja vabasta tegelikult  selline püügimeetod on nii-öelda humanistlik püügimeetod,  mis on maailmas suht-koht populaarne mitte väga palju küll Eestis,  aga teistes riikides ja eriti just avamerel ookeanides,  et püütakse suuri tuunikalasid ja kuna tuunivarud  ka vähenevad nagu kõikide muudegi kalade liikide varud,  siis hobi kalamehed on välja mõelnud sellise püügimeetodi,  et püüa ja vabasta kala püütakse kinni, kasutatakse  merekalade puhul isegi mere vees lahustuvaid konksusid,  nii et ei võeta konksu kala suust välja,  vaid lõigatakse tamiil või nöör sealt läbi konksu juurest  ja lastakse kala, kus konksuga minema. Ma arvan, et iga viisakas hobikalamees on nagunii tegelenud  selle katsendreisiga, sest kui ta on ikkagi väike kala on,  siis ta püüab selle ja vabastab selle. Kui sa katsen ralisi kasutad, ütleme sellise püügi puhul,  et kui sa saad suure augi näiteks 10 kilose suure augi veel suurem,  et siis sa annad talle sellise võimaluse,  et ta on tõesti looduses kasvanud nii suureks  ja nii võimsalt ja nii kaua ja annad talle  selle võimaluse, et mine sinna loodusesse uuesti tagasi,  et see on täitsa selline mõnus tunne, et sa ei,  ei tapa seda suurt vana kala ära ja ei hakka seda kuskil  endale söögiks tegema, vaid lased selle ilusti loodusesse. Ütleks veel Hendriku jutule juurde, et eriti eriliselt mõnus  tunne on siis, kui ei saagi päeva jooksul ühtegi kala ei  suurt ega väikest. Kui te soovite seda imelist asja kogeda,  ärge samamoodi pange õnge külge ei konksu  ega ka sööta. Eestis on vähemalt üks kalameeste ühendus  kes on võtnud enesele lipukirjaks, et pole vahet,  kus kohas ja mis vahenditega nad jäävad ilma kalata  nii-öelda nupuks. Selle ühenduse nimi ongi Emajõe nupuklubi  ja see ei ole miski kalamehe jutt. Nagu seegi, et osoon on eetris taas nädala pärast.
