Hiljutistest andmetest selgub, et üha enam koolilapsi
maadleb ülekaalulisuse või suisa rasvumisega ülemäärase
kehakaaluga noorte hulk on kiiremini kasvanud poiste seas
ülekaalulisi tüdruk, kuid on 15 protsenti poisse aga 25 protsenti,
seda vanuses 11 kuni 15 eluaastat.
Ülemäärase kehakaaluga laste hulk suureneb vanusega
ja see on osati seotud sellega, et vanemaks saades
liigutakse järjest vähem, selgitab Tartu Ülikooli
liikumislabori juhataja Merike Kull. Kui me vaatame väikesi lapsi, siis liikumine on nende jaoks
kõige-kõige loomulikum ja see kestab siis kuni kuskil
viienda klassini 11 12 aastani, et kuni selle vanuseni ikkagi,
kui lastele luua liikumisvõimalusi, näiteks koolides on õuevahetunnid,
siis piisab täiesti sellest, et nad saavad õuealale,
mängud tekivad, jooksevad ringi, aga oluline sinna langus
hakkab toimuma ja 11 12 aastaselt. Selles vanuses tekivad kulli sõnul lastel teistsugused huvid
ja liikumine muutub vähemtähtsaks.
Liikumise puhul tuleb vahe sisse ka selle osas,
kas laps elab maal või linnas, jätkab Merike Kull. Meile võib-olla tundub endale, et maalapsed liiguvad rohkem
ja kui vaadata Ta tulemusi, siis me näeme,
et tegelikult liiguvad linna lapsed rohkem
ja põhjuseks on see, et linnalastele on erinevad
treeningutes ja sellistes huviringides käimine kättesaadavam
ja mis võib maa lapsega juhtuda, on see,
et hommikul koolibuss toob.
Kui koolis juures ei ole ühtegi kastreeningut
või sellist huviringi aktiivsed, siis viib koolibuss ta koju
ja seal võib juhtuda juba selliseid istuvaid tegevusi. Palju rohkem. Maailma terviseorganisatsiooni soovituste järgi peaksid
lapsed ja noored liikuma iga päev mõõduka kuni tugeva
intensiivsusega vähemalt 60 minutit.
Neid lapsi, kes normi täidavad, on allapoole Tartu Ülikooli
liikumise ja spordibioloogia professor Jarek Mäestu ütles,
et kui laps liigub vähe, siis ilmselt liigub ta vähega täiskasvanuna.
Suur murekoht täiskasvanute puhul on see,
et istutakse liiga palju, jätkab Jarek Mäestu. Mitmed uuringud on ka seda näidanud, et kui tõesti,
et kui me päevas kas või 30 minutit jookseme
ja ülejäänud osa päevast istume, siis tegelikult ei ole
võib-olla kõige parem ehk et seda istumisaega tuleks
väga-väga tugevalt vähendada.
Kui me liigume, siis meie lihased töötavad,
jõuvõimed on paremad, meie luud saavad koormust,
luud muutuvad tugevamaks, organism õpib ennast nii-öelda
paremini taastama, üles ehitama, mida istudes väga sageli juhtub. Liikumise puhul ei ole vähem tähtis ka ümbritsev keskkond.
Uuringud näitavad, et kui linnaruumis on hea liikuda,
teevad inimesed seda meelsamini.
