Mina olen Hanno singel haridusele, olen bioloog,  olen töötanud üle 25 aasta looduskaitse valdkonnas  ja täna räägin üleeuroopalisest kaitsealade võrgustikust  Natura 2000. Kuidas me selle raames oma metsi hoiame ja  mis on meie ülesanded? A. Täna viibin ma loodusretkel Tallinna lähedal Vääna-asula  ligiduses Sõrve metsades kus on mitmeid mitmeid erinevaid  metsatüüpe ja tegemist on avastamata pärliga meie pealinna  vahetus läheduses, kus mets on saanud püsida metsa sajandeid  ja tänu sellele on siin ka püsinud väga,  ja väga mitmed liigid selles piirkonnas,  keda tavaliselt me seostame kaugete ja ürgsete paikadega  eemal Tallinnast. J? Just. Aastal 1992 otsustasid Euroopa Liidu liikmesmaad kaitsta oma territooriumi,  loodust, kaitsealade võrgustiku Natura 2000 nime all  ja kui algusaegadel arvasid paljud elanikud erinevates  Euroopa nurkades, et tegemist on pesupulbriga aga ei,  tegemist on ökoloogilise, põhimõtteliselt samad samades  raamistikes kaitsealade võrgustikuga, mis peab  siis tagama Euroopa looduse püsimise. Ja sisuliselt tähendab see seda, et liikmesriigid peavad  kaitsma oma erinevaid elupaiku, elupaigarühmi  ja kuna On tõepoolest suur, siis on Euroopa jagatud  ka piirkondade, eks on, Vahemere piirkond on alpiinne piirkond. Meie koos Soome, Rootsi, Leedu, Lätiga kuulume Boreaalsesse  Põhjala piirkonda, Põhjala regiooni. Meie Põhjala regiooni elupaiga tüübid jagunevad omakorda  kuude suurde rühma. Mereelupaigad, mageveeelupaigad, rannikuelupaigad,  niidu elupaigad, sooelupaigad ja metsaelupaigad. Neid on meil 10 erinevat ja näiteks seesama lammi-lodumets,  kus me praegu ka viibime, on üks neist väärtuslikest elupaikadest,  mida me oma põhjalas oleme kohustunud kaitsma. Eestis arvatakse elavat ligikaudu 40000 liiki  ja pooled neist on metsaliigid. Kümmet liiki kasutame me puidutööstuses metsamajanduses,  ülejäänud liigid on metsaasukad. Paljusid me neist veel ei tunne, aga nad kõik jagavad meiega  koos Eestimaa ja mida rohkem on meil seda tervem,  on meie loodus, seda tervem on meie ühiskond,  seda tervemad oleme ka meie. Ja. Vot. Tuura väärtuslikes metsaelupaiga tüüpides kaitseme me  paljusid paljusid olendeid, erinevate est elustikurühmadest,  samblikke seeni, samblaid muidugi mõista erinevaid putukarühmi,  liblikaid, mardikaid, aga samuti ka soontaimi imetajaid,  noh, nahkhiiri leiame siit vast enam kui 10 liiki  ja muidugi linnud ohtralt röövlinde, ohtralt rähne,  ohtralt selliste loodusmetsade tunnuseid  ja muidugi ka lõpuks lendorav Virumaa hea looduse tunnustaik,  kes tõesti vajab eluks mitmekesiseid, vanu  ja tõesti toredaid metsi. Kas. Väga oluline on metsade veerežiim, metsade looduslik niiskus  ja selle säilitamine. Kui me räägime metsa kuivendusest, et needsamad  kuivenduskraavid oleksid loodussõbralikud,  metsasõbralikud ja alati tuleks kaaluda,  kas nad tõesti on ka vajalikud. Vesi on see, mis teeb metsast metsa ja annab talle tema näo  ja mida rohkem on ühes metsas erinevaid puid erinevad  vanuses puid, lamapuid surnud, püsti seisvaid tüvesid häile. Seda rohkem on seal elupaiku, seda rohkem on sellises metsas  meie ümber toredaid vaid olendeid, seda parem on see mets. Ja.
