Hei, käes on kolmapäev ja kell on sealmaal,  et Nova alustab. Täna saates saame tuttavaks tüdrukuga, kes tõstab suuri raskusi. Me saame teada, mis on Eestis kõige levinum kivi. 14 aastane kalli kirismaa tõstab selliseid raskusi,  millest sina ja mina ilmselt undki ei näe. Kohe saame temaga tuttavaks. Jaa. Hetkel alustame siis küki trenniga ja kangi peal on praegu  117 pool, mis on kalli enda rekordtükist kaks pool kilo  madalam raskus ja proovime täna siis rekordraskust ületada. Ehk siis vaatame, kuidas meil läheb, et kükk on jõu  tõstmises esimene võistlusala kalli on poole aastaga  arenenud sinnamaale, kus oma esimestel võistlustel ta võib  juba alustada Eesti rekord rekordraskusest. Aga vaatame, kuidas meil 117 täna liigub. Rahulikult keskenduda iseendale. Väiksed sammud. Jalg ka pingesse. Jalaga. Ja pukkidele. Korras. Kuidas sa selle alani jõudsid? No täpselt selle alani jõudsin niimoodi,  et jõusaalis hakkasin ma käima eelmine aasta suve alguses. Ma arvan, et paljudel noortel on enesekindlusega probleeme  ja see on ka põhjus, miks mina hakkasin jõusaalis käima. Olin õppinud üheksa kuud ise asju, kuni siis  selle aasta märtsil kohtusin Karmeniga ja Karmen Hellalt  pakkus meile minul ja siis kirkele, et tulge mulle trenni  nüüd mina, Kirke, oleme tegelenud või tõstmisega niisugune  viis kuud, et nii lihtne see oligi. Millised need trennid tavaliselt välja näevad. Kuigi jõu tõstmine koosneb ainult kolmest alast,  siis trenni kahtlemata peavad noorte jaoks olema väga mitmekülgsed,  alustada tuleks kindlasti soojendusest, et olenevalt  ka ilmast, et soojenduse all me tegelikult mõtleme ikkagi seda,  et, et kogu keha oleks soe. Kui on väljas külmad ilmad, siis sa pead alustama sellisest  natukene intensiivsemast kardiost, see võib olla kas näiteks  jooksulint või, või jalgratas ja seejärel sellised  dünaamilised venitusharjutused ja tüüpiliselt koosneb  siis trenni kas ühest või kahest põhitõstest  ja veel lisaks abiharjutustest ja venitusest. Mis mulle siis nii väga meeldib on, et see annab mulle  siis niimoodi, et ütleme topamiini ja sa töötad kogu aeg  raskelt raskelt raskelt, kuni sa saad, siis saadki oma  lemmikrekordi ja kõige parema rekordi ja mõtled,  et see oli väärt seda rasket tööd ja see annab,  annabki sulle rõõmu edasi ja siis sa käid siin iga päev,  teed rasket trenni ja areneb kogu aeg. Ja see on tore vaadata, kuidas sina arened mõtles mõteldes  selle peale, et mida, kes sa ennem olid ja nüüd sa tuled siia,  vaatad võrrelda ennast vanaendaga, vaatadki,  et noh, sellepärast mulle meeldibki siin käia,  et nagu ise ennast arendada, et paljudel noortel ongi see,  et et nad ei viitsi, nad ei taha, aga kui sa tead,  et sa oledki erinev, sa, sul on distsipliini  ja järjepidavust, et siin käia, siis see ongi see põhjus,  miks mulle see meeldib. Mis on kõige raskem selle ala juures ja raskem  selle ala juures on. Ikkagi vaimne mõtlemine, ütleme nii, et kõik arvavad,  et see on füüsiliselt raske, pead tulema siia kogu aeg tegema,  raskusi on ju? Ei, tegelikult kõige raskem osa on siis vaimne  ehk siis see, mida sa enda sees tunned. Iga päev ei ole nii hea mitte üldse väga tihti on halvad  päevad ja väga harva on head päevad. Ehk siis kõige raskem osa ongi see, et sa pead vaimselt  vastu pidama selles spordis, et see tegelikult ei ole üldse kerge. See on minu meelest kõige raskem. Kas sa pead enda toitumist ka spetsiaalselt jälgima? Tegelikult ja kõik arvavad, et, et jõulusijad ei pea jälgima,  võivad sööda süüa, mis tahad, tulevad, tõstavad suuri raskusi,  ei ole, nii. Peame jälgima kui palju valku, kui me sööme,  kas me sööme piisavalt süsivesikuid, et kõike seda peab jälgima,  et ma jälgin ise ka, et proovime ikka tervislikult süüa,  aga peab kandma kehale vajalikke suhkruid vahepeal  ehk siis kummi ja nii edasi on tegelikult tervislik vahepeal süüa. Aga ikkagi enamasti enne trenni süsivesi,  kuid kiudaineid ja peale. Kas keegi on imestanud ka, et tüdruk niukse alaga tegeleb  ja mida sa oled neile öelnud? No tead, suht paljud on imestunud tõesti,  et tüdruk sellise alaga tegeleb, aga kõige rohkem,  mille üle nad on imestunud, et ma siis nii tugev olen. Et mis, mida ma alati ütlen, et. Ma ei tea, mis mul ikka öelda on. Tüdruk ju saalis, see võib-olla tundub imelik,  aga tegelikult kõigil on potentsiaali ja tulla siia  ja arendada ennast, et tegelikult jõudes mine,  ei pea olema ainult meestele võib ka olla tüdrukutele,  kuna kõigil on potentsiaali tulla siia, et tegelikult olla tugev. Nii, nüüd meil on siis raskus 102 100, akskümmend kaks pool kilogrammi,  see on siis ületab kalli enda isiklikku rekordit kahe poole  kilogrammiga ja ja kuna täna on tunne hea,  siis proovime ära. Noo. Turi ilusti pinges. Kopsu õhku täis? Väiksed sammud. Jalg ka pingesse. Jalaga. Hästi kerge. Tubli. Et see kang liikus küll nüüd nii kergelt,  et siin on ruumi küll, mina julgeks isegi vähemalt viis kilo  juurde panna. Kui noorelt tohivad üldse lapsed raskusi tõsta? No lapsed tõstavad raskusi juba tegelikult ju väga väikesest  east saadik, et nüüd on lihtsalt küsimus,  et kuidas seda spordiala ana viljeleda selliselt,  et see oleks lapsele või noorele siis ohutu  ja turvaline, et selle jaoks on erinevad viisid,  kuidas me saame seda ohutuks muuta. Aga rahvusvahelise saame võistlema hakata alates sellest aastast,  kui noor või Inimene saab siis 14, millist tulevikku sa kallile ennustad? Kui kõik läheb nii, nagu praegu on läinud,  siis kallil on ees väga selline helge tulevik jõu tõstmises,  et minu all on ta treeninud alates märtsikuust saadik  ja selle aja aja jooksul on iga tõste arenenud kümneid kilogramme. Selle taga on kahtlemata tema, tema töökus,  aga loomulikult ka loomupärane andekus jõuspordiga tegeleda. Mis on su kõige suuremad sportlikud unistused? No hetkel kõige realistlikum on ikkagi siis teha need Eesti  Eesti rekordit ametlikuks Need peab tegema võistlustel,  et need oleks ametlikuks, kui need saad siis võiks minna  Euroopa võistlustele, teha seal rekordi üle  ja siis järgmine suund on minna maailmavõistlustele,  teha seal ka mingit rekordit, saada esikolmikusse,  et see on, see on unistus praegu. Kuidas sa võistlus närviga toime tuled? No ma ütlen niimoodi, et esimest korda, kui ma enda  võistlustel olin, närv oli päris hull ja kuidas ma sellega  toime olin, tulin, oligi siis, et. Mis seal ikka toime oli tulla, pidid ootama  ja see, et kõige rohkem, mis sa saadki teha,  hingata sügavalt sisse, suust välja ja mõelda,  et lihtsalt tee ära. Oota, mis see Eesti rekord oligi? Eesti rekord on 110, ehk siis me oleme praegu Eesti  rekordist 117 pool kilo ees. Ei, teeme ära. Korralikult tuuripinges. Väiksed sammud. Jalad pingesse. Ja oled valmis tööd tegema? Jalaga. Tuleb tuleb, tuleb, tuleb hästi, paneme ära. See oli tänase päeva maksimum, see oli hea töö. Jah. Ma. Kohe saame teada, mis on Eestis kõige levinum kivi  ja mida sellest teha saab. Jah. Mis on Eesti kõige levinumad kivid? Eesti üks kõige levinum kivi on seesama poekivi. Et poekiviks loetakse siis nii lubjakivi kui  ka tolokivi. See on siin lubjakivi, ordoviitsiumi ajastu oma,  ehk siis selle vanus on umbes 463 miljonit aastat. Aga kuidas sa tead, et see lubjakivi on? Selleks on vaja palju harjutamist, et silmaga aru saada,  kuid geoloogidel on üks väga selline liht trikk on  kümneprotsendiline soolhape ning kui seda tilgutada kivimi  peale siis lubjakivi reageerib sellega hästi kiiresti  ja rohkem kui siis tolokivi. Et teeme kohe väiksed katsed tilguta ainult üks tilk sinna peale. Oh, so ja see hakkas päris võimsasti ja kiiresti reageerima,  järelikult on tegu lubjakiviga. Aga mis vahe on lubjakivil ja tololivil? Lubjakivi peamiseks mineraaliks on kaltsiit,  aga tolokivil on tolomiit. Ja jah, niimoodi silmaga neil on vahet teha üsna raske,  kuid tolomiit on rohkem selline. Võib-olla selline muredam ja, ja auguline kui kui lubjakivi  on siis rohkem selline massiivne ning võib öelda ka,  et parema kvaliteediga Aga miks on Eestis nii palju lubjakivi? Ordoviitsium ajastul asus Eesti sellistele väga Madalmeredega kuumade madal meredega kaetud alal,  kus vesi oli üsna rahulik ning siis mere sette,  et hästi nagu aeglaselt, mattusid sinna ja kivistusid ära  ja siis nüüd on nendest tekkinud ki lubjakivi. Ja tänu sellele, et need olid selline madal meri,  oli ka seal väga nagu suur elustik ning sellepärast võib  Eesti lubjakivist leida ka palju fossiile. Nagu näha, siis sinu käes on siin näiteks Trilobit  ning siin on ka üks tigu. Ja palju on ka seal peajalgseid, kes elutsesid sellel ajal. Kes need trilobiidid olid. Trilobiidid on keldrikakandite kõige varasemad eelkäijad. Et nad elasid seal merepõhjas ja siin on näha  ka selle pealt, et siin on tal nagu see sabaosa  siis siin on kehaosa ning siin on pea on poolenisti veel  siin kivimi sees. Ja siis tal olid sellised samasugused silmad nagu näiteks  tigudel sellised tundlatega. Aga mida sellest lubjakivist teha saab? Lubjakivist peamiselt tehakse killustikku. Sellega on ehitatud Eesti teed või noh, teede,  see alumine kiht ja samuti kasutatakse seda  ka ehitusmaterjalide jaoks. Näiteks on paekivist ehitatud meil rahvusraamatukogu  ja linnahall ning siit Lasnamäe lubjakivist. See on Eesti kõige tugevam lubjakivi ning sealt on väga head  teed ehitatud näiteks Lasnamäe kanal. Lubjakivi leidub igalt poolt Eesti. Nii ja naa ta küll katab üsna kogu Eesti ala,  kuid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis ta paljandub rohkem  ning mida rohkem minna lõuna poole, seda sügavamaks,  sügavamale lubjakivikihi lähvad. Ning järjest paksem liivakivikiht tuleb peale,  nii et näiteks Lõuna-Eestis võib leida lubjakivi alles 300  meetri sügavusel kuskilt. Aitäh vaatamast saigi tänaseks kõik. Loodan, et saite natuke tarkust ja inspiratsiooni juurde. Olge tagasi, homme kell pool viis ja pool seitse. H.
