Et mõelda vihmauss mis ma siis ära ei ole?
Rooman, olen vait, olen vaik, raaman, minu suuremat
suguvennad vähemalt sisisevad.
Aga mina ikka vaikselt ikka tasakesi.
Ehk olen ma kasutu olevus siin emakese päikese all.
Ei salga, üksinda on mu jõud napp võimed,
väetid, aga meid on palju, neid on tuhandeid.
Ükskord lugesid õpetatud mehed kokku. Ei tea küll, kuidas, aga nemad leidsid, et ühe sektoris
põldheina külvisum 771000 vihmaussi.
Nojah, see järv peaks ka kõige uskumatum maid uskuma panema.
Et meie vihmaussid oleme tegelikult suur jõud,
varjatud jõud, kui soovite, siis tööjõud täiesti tasuta.
Meie sellest muidugi häält tegema ei hakka.
Oleme mõnel pool nii hinda läinud, et meid lausa
teaduslikult uuritakse. Meiega tegelevat lausa instituudi.
Et miks ja kuidas?
Et kuidas me mõjutame saaki, miks mulle mõnes kohas elada ei taha.
Meie ei taha mürgi tonn ega kulu põletamisse.
Tuld. Ei meeldi meile ka liigsed kunstväetiste kogused.
Aga orgaaniline väetis.
Ja sellest tõuseb uus elu ja sellele elude usule aitame
meiegi kaasa. Ühele ruutmeetrile mullale uuristame kuni 100 meetrit käike
aga neis käikudes liigub vesi viib sügavamale orgaanilist ainet,
lupja ja väetisi.
Taime juured saavad õhku ja nii teeme ära inimeste töömaa harimisel.
Vaat nii, ma siis lähen ikka vaikselt ikka tasakesi.
See aga ei tähenda, et meist rääkima ei peaks.
Peab Peab lausa kõva häälega.
Ja rääkimisest üksi on vähe. Tarvis on tegutseda selle nimel, et looduses oleks kõik
võimalikult looduspärane.
Nii on parem meile vihmaussidega.
Ja lõppkokkuvõttes on nii parem ka inimesele.
