Kuuse-kooreürask on pikalt valmistanud peavalu Lõuna-Eesti
metsaomanikele viimastel aastatel mardikas aina rohkem
sattunud püünistesse Virumaal, räägib keskkonnaagentuuri
metsaosakonna juhataja Taivo things. Kagu-Eestis on suurem ütleme, puhang olnud juba viis,
kuus aastat, aga viimasel paaril aastal on ka Kirde-Eestis
raske kahjustuskoldeid tulnud juurde. Ida-Virumaa üks silmatorkavamad kooreüraski hävitustööpaiku
asub Kohtla-Järve Mäetaguse maanteel Sompa teeristis.
Seal hakkasid puud hävinema pärast kolm aastat tagasi
toimunud RMK metsatee ehitust.
Taivodenks. Kui keset metsa on rajatud trass ja siis need puud,
mis on, mis jäävad sinna trassi äärde, nende elutingimused
on muutunud.
Nad on nõrgestatud tulenevalt sellest, et on siis serv
tabatud väikesele tuultele puud on nõrgemad
ja ürask kasustab nõrgestatud puid hea meelega,
et ongi suuremad kahjustused tulevad siis,
kui on tormijärgsed aastad või ongi hästi põuane suvi,
näiteks kui puud ongi juba loomulikult nõrgemad siis asustus
üraski jaoks palju lihtsam. Üraski levikul saab silma peale hoida Keskkonnaagentuuri
hallatavas keskkonnaportaalis oleva kuuse-kooreüraski
seirekaardi abil, räägib keskkonnaagentuuri metsaosakonna
juhataja Taivo things. Kõik juhendmaterjalid on, on ka seal olemas,
aga on ka kaardikiht, mille peale on kantud alad,
kus on üraskikahjustuse kolded.
RMK paneb oma leitud kahjustuskolded kaardile
ja keskkonnaametilt tuleb info selle kohta,
kus on tehtud metsakaitseekspertiis aga ka inimestel endal
on võimalik märkida kaardi peale loodusvaatluste äpi kaudu alad,
kus on märgatud värskelt kahjustuskollet. Et siis sealtkaudu saavad kõik metsaomanikud vaadata,
et kas nende metsa lähedal on tekkinud uus kahjustus
ja minna ka oma oma metsa vaatama. Elamiseks sobiva puu leiab kuuse-kooreürask haistmis abil
kilomeetri kauguselt Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.
