Ainult arulagedad inimesed võivad küsida,
et kumb oli enne, kas muna või kana.
Odaotaar targad teavad, et kõigepealt pidi olema hoopis üks
tubli kukk. Kukukest oleneb kõik, kui lihavad kanad võiks,
kui hoolsalt nad munevad, kassist, vana rahvast asjata ütled,
kuked munevad kuldmune, selge see.
Papp. Kukk on kõige algus, kukelauluga algab hoolsa inimese päev,
jakki aabitsakukega algab targa inimese hariduse tee
ja Ottoko kukk on nii kõva poiss, teda kardab.
Kurat. Aga ega siis vanasti asjata tornide tippu kukkesid
pandud ikka selleks, et ta vanatühja minema ajaks.
Kuked on teenekad, linnud, no kui mõni inimene püüab eluaeg
kannuseid ära teenida, siis neil on kannusid juba
sündimisest saadik tatud täiesti olemas. Kevad on käes ja ja tuju on hea.
Laul Aino kipub peale, vaata, vaata, kui inimesed laulavad
enamasti vindise peaga, siis Pokk laulab kaine peaga. Aga muidu on meil inimestega palju ühist.
Näiteks meeldib meile mõlemale kangesti siblida.
Ainult et kuked küll nii kadedad ei ole kui inimesed.
Inimesed on ju lausa arust ära, kui nad mõne peenrakese
valmis siblinud kokku katsugu, siis veel mõni kukk
või kana sinna nende tööd siluma minna maha löövad.
Onu olgu, aitab, homme on ka päev magama magama.
Mina lähen koos kanadega magama ja selle pärast ma olengi
hommikul nii hoolas. Teie tehke nagu tahate.
