Euroopa Liidu varjupaigaamet teatas, et esimese aasta
poolega laekus Euroopa Liidu riikidele 519000
varjupaigataotlust 28 protsenti rohkem kui mullu
ning juba mullu saabus aasta peale kokku 58 protsenti rohkem
varjupaigataotlusi 2021. aastal.
Kui see trend jätkub, siis tänavu esitatakse Euroopa Liidu
riikidele miljon varjupaigataotlust.
Saabujate arv on võrreldav rändekriisiajaga,
tõdeb Eesti siseministeeriumi piirivalve
ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi. Kui me võrdleme 2000 viieteistkümnendat aastat,
mis on jaanuarist juunini, siis esimesel poolaastal,
siis tegelikult see number on isegi suurem natukene küll
alla 2016. aastal, samas me ei tea ju, mis,
mis toob teine poolaasta, nii et see trend on suurim alates
siis ütleme niimoodi, 2000 seitsmeteistkümnendat aastat. Rändekriisi ajal olid peamisteks saabujateks süürlased,
söön ka praegu tõsi, süürlased esitasid esimese aasta poole
ka 67000 varjupaigataotlust kuid inimesi saabub ka teistest
konfliktipiirkondadest ning ka kliimamuutuste tõttu
kannatavates piirkondadest. Järgnevad seal afgaanid, siis on uute nagu suurte tegijatena
tekkinud inimesed hoopis Venetsueelast, Kolumbiast
ja Peruust.
Jätkuvalt on türklased silmapiiril, siis iraanlased,
pakistanlased marokolasega Bangladeshist inimesed,
nii et noh, et see see top on ajas muutunud,
aga, aga üldiselt need regioonid, kus tullakse,
on enam-vähem samad. Nende arvude hulka ei ole arvestatud umbes neli miljonit
Euroopasse saabunud ukrainlast, kes enamasti varjupaika
taotlevaid saavad.
Ajutise kaitse.
Suur sisserändajate surve tähendab, et varjupaigataotluste
menetlemine võtab praegu väga kaua aega.
Samas on Euroopa siiski paremini valmis kui rändekriisi ajal,
ütleb Mägi. Aga raskus ongi just see, et need saabujad on ju nendes
lõuna pool olevatesse Euroopa Liidu eesliiniriikidesse,
kust tuleb see massis tegelikult ära menetleda
ja läbi töödelda ja noh, oli ka väga suured numbrid
väga-väga kitsastes oludes, et see on see väljakutse. Eestisse samas saabujate hulk oluliselt muutunud ei ole.
Peamiselt suunduvad migrandid Saksamaale.
Mägi tõdeb, et selgeid põhjuseid on raske välja tuua,
kuid mõju võib olla nii covidi piirangute lõppemisel kui ka sellele,
et Euroopa tähelepanu on Ukrainal.
Ühe inimese illegaalselt Euroopasse viimise eest küsivad
kurjategijad kuni 15000 eurot.
Seega on see neile ka erakordselt tulus. Kõige suurem rändetee on üle Vahemere ja kõik sõltub ilmast
ja parasjagu saadaolevatest paatidest, nii et ka see võib
väga palju mõjutada.
Teiseks käigu taustal ka poliitiline töö selle jaoks,
et siis et siis peamised riigid, kus, kus tullakse,
on siis Liibüa ja maroko nendega koostööd,
et võimalusel siis nende valmisolek seda,
seda tulekut tõkestada. Kuid pigem tuleb valmis olla sisserändajate arvu kasvuks,
ütleb Mägi.
