Saatepea. Eesti liblika püüdjad tulid prantsuse kajanasse meelega  vihmaperioodi ajaks sest just niiske ilm toob liblikad välja lendama. Ja vihma saavad mehed siin tõepoolest mehe moodi. Mõned uued liigid ikka tilguvad, mõned on täitsa värsked. Täna. Õhtul siis koorunud enne pimedat või. Pimedas saabudes kooruvad ja siis nad hakkavad öö teisel  poolel lendama. Aga vihma jätkub ja see on uskumatu, näed,  vot sellist artiivi ei ole ma veel näinud. Muidugi annab energiat või jõudu. Hüppas purki. Esimene ööpool oli selline, selline vähese vihmaga. Aga nüüd peale kella ühte ütleme On pidevalt sajab ja sajab ja siis tugevamini  ja nõrgemalt. Vaata nüüd seda, kui ilus on. Tavaliselt on nad pisut kulunud ja katki. See on nüüd kõige korralikum, see on täiesti korralik. Mis paabusi vihma ga õnneks ikkagi? Tuleme toime. Tänu. Sellisele. Uhkele vihmakaabule. Nagu peas on? Ma ei tea, kuskohast Martin need sai. Sellega on on täitsa. Täitsa. Jääb ellu. Vihma käes olles. Ei ole midagi hullu. Peaasi, et need liblika purgid on kuivad. Vett ei tohi siia. Purki minna, aga vihma ga on nii, et kindlasti mõned liigid  ainult lendavad vihmaga. Kuna vihmamets ja Kõige hullem oleks täiskuu ja selge öö. Siis läheb jahedaks ka. Ja vot, ega siis liblikaid ei lenda. Vaata kunagi siin mingi kümmekond aastat tagasi ma tegin  ühte liblika näitust ja inimesed hakkasid ütlema mulle no  tähendab mitmed, et. Et ega see ei tule mingisugune kena näitus,  et ööliblikad on ju kõik hallid ja mustad  ja mingeid värvi ei ole ja ja siis ma ladusin ühe karbitäie. Erinevate mustritega värvilisi liblikaid ja. Tõin siis neile välja, et no saan küll näitust teha. Vaadake siis liblikaid, vaatasid, kõik olid imestanud ja,  ja näed, palju värve on siin. Siin on väga-väga mõnus tegelikult liblikaid püüda. Telk on kuiva katuse all. Ja. Ära väsin, magan paar tundi siin telgis. Panen telefoni helisema siis jälle vaatan,  mis tulnud on. Öö on ju 12 tundi. 12 tundi on pimedad. No vot nii et ma jõuan kolm korda magada. Kaks tundi. Et aga maailma suurim mardikas titaansikk on eestlastel ikka nägemata,  otsustavad mehed püügikohta vahetada. Paariks päevaks rendivad nad paadi, et sõita petit sauti paisjärvele,  kus mõnes järvesopis loodetakse leida uus liblika püügikoht. Me läheme sügavasse vihmametsa paadiga. Niisugune suur järv siin. Hästi sopiline, kust hakkab palju jõgesid  ja me läheme nende jõe suudmetesse. Püüame sealt kala ja putukaid ja vaatame muid loomi,  mis seal elavad. Navigeerime GPSiga telefoni kaudu, aga väga raske on. Ma ei näe mitte midagi põhimõtteliselt võimatu on  navigeerida praegu. Sõidan praegu väga tihedate surnud puude vahel,  need on nii vees kui ka veest välja. Ulata. Ja vahepeal läheb hästi madalaks tulevad igast oksad  ja risu ette et peab hästi ettevaatlik olema,  et mootor tiivikut katki sõita. Au siin on ront, siin on roni ront, ront,  ront, sa ei näe üldse. Kui nüüd on möödas juba selle aja peale kaks korda sellest  sa pead tähelepanek muidu no ja ütle siis konkreetselt,  no ma ütlen konkreetselt. Ma ei jõua küll kõvasti. Et kui sa ei noh, pead tähele panema Ajameelne ole. 30 kraadi. Võib-olla ei ole ka nii palju. Se see jäi see veega harjunud. Kohe on värske. Siin võiks mõned protokollid ka olla juba. Muidugi ikka võib jah, kui julgelt. Lähed ujuma, vaatad kaldal, panevad krokodilli. Mustad kaima. Siis muidugi ujun hästi kiiresti. Ära pane siit praegu veel otse edasi, sealtpoolt,  äkki saab. Siin on puu kõrvalt läheb mööda napilt. Puu siin minu juures, sa peaks kätega näitama paremal puu  vasakul puu ja kui nostalgia. Jalad üles. Sinna alla on mingi oks, aga läheb läbi. Aga järjest tihenev surnud metspaadi ümber sunnib  paadimootori lõplikult üles tõstma ja edasi tuleb liikuda  juba käterammuabiga. Umbes 10 kilomeetrisest veeteest on läbitud kõigest kolmandik. Siin nähtavasti on kõige Tihedam koht. Kilomeeter või? 13 või? Ja siis läheb jälle paremaks laiaks. Ja siit nüüd läbi saame. Aga sügavus on kindlasti, ega me põhjapidi küll kinni? Ei jää, siin on võib-olla. Viis 10 meetrit on vett, kohati. Mitmevärviline mets, vana mets, see tähendab,  et on palju liike ka. Siin on, võib arvata, et väga vähe raiutud kui  siis kunagi ammu. Väärtuslikumad puitu välja võetud. See polegi lõpp. Aga sealt, mis me peame nüüd paremale minema  või paremale ja. Siis võib siin juba varsti lekkida, tegelikult. Ja meie kannatused löövad äkitselt otsa saada. Siin on kõik need puid niimoodi täis, sellepärast et  kaheksakümnendatel tehti siia elektrijaam. Üks väga suur, võimas tamm. Nüüd järk-järgult üles ujutatud. Sala on tegelikult väga suur, et kuskil. Nüüd, kelle käest paadi rentisime, ütlesid,  et viie tunniga liigub ühest nii-öelda siis  selle paisjärve otsast teise otsa. Aga? Aga võib-olla ainult selle vana jõe? Teed mööda saab liikuda kiiresti et nii kui kõrvale läheb,  siis tuleb vaikselt liikuda, siis võib veel kauem aega. Sellepärast, et kui liiga kiiresti sõidab  ja puu on all kuskil mõned sentimeetrit vee pinnast,  siis võib paadi ümber lükata. Tunni ajaga võttis päike naha täitsa hellaks tuleb ennast  juba hakata päikese eest kaitsma. Aga muidu õhk on parajalt niiske ja selline. Täiesti talutav. Nii et see on jälle selline omaette elamus mööda mööda. Jõesoppi sõita välja mootor välja. Opa. Nii nüüd jääme kinni. Puutüvi. Ma tõmbame, aerutage. Lõpuks saab vee tee otsa ja päikesest põlenud mehed pääsevad kaldale. Laagripaigaks tuleb leida kuivem ja lagedam võimalikult  madala taimestikuga koht. Ja oi, ma unustasin koju, mul on see täispuhutav tugi. Tugitooliga sellises kohas üks väga loomi telekas on  siis puudu ja tugida, voodi on võimalik ka osta. Generaator on olemas telekas taha ja uus B-ga filmi peale. Aga kes tahaks sellises kohas telekat vaadata,  kus ümberringi näeb vaatepilti, mida saab ise käega katsuda? Võta võta, võta kinni. Vaheaeg on. Mine metsa, ootad välja, näeb. Ta on väga öise eluviisiga, ta hoiab Ma pole sikest näinud, silmade peal on see on nagu kate,  vaata kaitse, silmalaug. Väga sürelukas ikka tal need iminapad, näed siin. Nüüd hakkab näpukülge kinni. See on üllatav, et sa lõid jalaga seda puud  ja see ümber ei kukkunud, eks. Ja ta on nii rahulikult, keerab kütsi mul siin sõrme peal  või käe peale. Siit on teinekord jalaga puud, siis leiad konna. Ma panen ta tagasi. Rahvas jõhker on. Kas ta jääb siia sisse? Siia hüpanud, siit üles roninud, nägi vahi,  kus hüppas. Puut puule no lehega on, tal on nimi napa värgi pissis. Peaaegu oleks pihta saanud. Vaata noh, sikuaugud sikuaugud on sellised ovaalsed  ja no kes võib nii suurt auku teha, milline siklane,  see on see maailma kõige suurem sikk. Titaansik nähtavasti. Selle röövik on nii suur, et kui sa ära sööd,  ongi kõht täis. No teeme niimoodi, siis okei. Oh. Käsi läheb peaaegu sisse. Kaheksa senti. Üks näpp on kaks senti nii et siin hakkab täna tulema suuri sikke. Loodame, et vastu pead lendama nii. Pea paistis hommikul ja. A. Enne liblikate öö püügi algust lähevad Tõnis  ja Martin Kalale. Kui õnnestus püüda üks korralik aimaara,  muutuks laagriliste toidusedel veidi vaheldus rikkamaks. Aimaara on teravhambuline kiskja kala, kelle liha kohalikud  kõrgelt hindavad. Ilmselt see imaara, et kasvab väga suureks  ja tundub, et nad on ööaktiivsed röövkalad,  hullult teravad hambad ja kuni kaheksa kilo varat kaaludes  on pisikese Niisugune 15 sentimeetrit. Ei lähe nii lihtsalt see. Nad näevad öösel erinevalt nendest teistest kaalus juba hästi. Ah, ei, kurat, see ei ole lihtne. Noh, see on väike aimara Sain kätte. Me vaatame, kas, kas tal ka hambad suured Ja on nüüd päris aimara, ikka? Näed või miks need hambad veel olema? Ai? Kurat, näpupidi kinni. Need on nagu nagu väiksed seletid, näed. No see veel pisike Vaatame mõtleme, mis need suuremad olid. Ja kui ta on mingi kaheksa kilone Siis siis ta, see hammus, see on päris kuradi. Laseme selle tagasi niisugustes pisikestes jõgedes,  see on väga palju Lõuna-Ameerikas endeemseid,  kalaliik. Ja need, kes akvaariumi kalasid, peavad,  need suuremad huvilised käivadki püüdmas. Et sageli avastada, antakse uusi liike, aga veel rohkem lihtsalt,  kuhu mürgitatakse, need ojasid ära, kas kariloomad? Ajavad selle jõe veepaigast ära või siis need kullakaevurid  ja väga suur osa liike tegelikult sureb,  enne, kui need avatud avastatakse. Eks kalaliike just pisikesi. Ja siin on täitsa teised liblikad, ütleme kuskil kolmandik või. Või veerand liikidest on teised. Seal püüdsime viis päeva. Enam-vähem hakkas juba ära tüütama. Aga siin on täitsa palju jah, selliseid. Keda seal ei olnud? Ja nagu vana puuleht puu otsas, märkasin ilusat liblikat. Tähendab, mis ta nüüd nii väga ilus on? Halli värvi. Aga sellist liiki ei ole varem tulnud. Ja kuna sellist liiki varem ei ole tulnud,  siis tuleb ta ära võtta. Titaan siku ikka ei ole tulnud. Õhtul mõtlesin, et mine tea, puutüvedes on siin tohutud aud. Kaheksa sentimeetrit, läbimõõt. Et no peab alles olema Putukas, kelle, kelle röövik nii suur on? Võiks täitsa vabalt titaani röövik olla. Aga siiani ei ole, vaat siin oleks muidugi hea märgata,  et kui ta Portsatab selja taha. Pärast lühikest hommikuund tuleb öösel püütud liblikad  ka ära pakkida. Erialakeeles nimetatakse seda liblikate madratsile panemiseks. Madrats koosneb ajalehest ja katteloorist. Kodus olen näeb pehmeks ja. Ja saab jälle tiivad laiali. Nii et. Kõige parem, kui tegelikult, kui tiivad koos on,  siis ei ei hõõru ära. Siin autosõidud ja. Ikka liblikad rappuvad siin. Kadrassi vahel võib-olla liiguvad veidikene? Et neid põnevaid uusi liike on siin päris päris palju. Iga kolmas-neljas, aga neid ei jõua välja sorteerida. See riigist väljaviimise limiit on. On kindel ja? Et see on nüüd veidi sarnane, aga mingi kõrvalliik. Aken on juba päris läbipaistev. Noh, kas ta on liblikas, ütle. Keha on keskelt peenike ja Tagakeha tipp on terav, nagu võiks olla nõel seal. Aga liblika tunned? See tähendab, et tal neid lõugas ei ole. Ta hammustada ei saa. Tal on hoopis imelont, käib käib õie peal,  kui ta käib. Aga täitsa nagu mingisugune erilane. Õudne palavus oli, täna hommikul puhkasime  siis hakkas vihma sadama. Ja. Nüüd siis. Rahulikumaks proovime natuke kala püüda. Ja. Seal hakkame püüki tegema, kuna meil on väikeseid konkse  ja Siis kork, siis proovime neid pisemaid kalasid püüda,  kes siin elavad. Landi otsa ei hakanud, eile. Äkki te muhaad neist? Kui muud ei saa? Vett ei kuku. Päris ilus kala. Martin esimene kala Akvaariumi kala. Kuidas aimaraga? Mul juba teine kokt läinud mis mõttes kinni jäänud või? Aimarat söögiks püüda ei õnnestu, ka Uhhaa kalasid ei tule. Nüüd jääb loota, et viimasel ööl järvelaagris ilmuks  vähemalt välja see kaua igatsetud titaansikk. Nokivad veel. Meil on mingid pisikesed konks on vist ikka liiga suur,  ma arvan. Vot nii see elu on, nüüd peaks magama paar tundi. Kell on kell on, kell on kell on kaks. Kolm neli, viis. Kolm tundi saab magada kolm pool tundi. Ja kuskil poole kuue paiku, kuue paiku, siis tulevad need  mõned liigid, kes hakkavad alles hommikul lendama. Tavaliselt putukapüüdjad ei viitsi hommikuni olla. Ja siis. Tulebki nii välja, et mõni liik võib olla tavaline,  aga lihtsalt ta lendabki viie-kuue paiku,  kui. Kütid magavad. Aga just siis, kui Aaregi on otsustanud magama minna juhtub see,  mida kogu seltskond on ekspeditsiooni algusest saadik oodanud. Õnneks tuli ta mulle nina alla ja nina peale,  muidu räägitakse, et nad lendavad mitu meetrit. Lambist eemale ja siis hakkavad nagu kaugele minema. Ja siin on selline selline pehme pinnas ja õrn rohi,  et ega kui ta maha läheb ega ei, ei kuule. Nii et praegu täiega vedas jah. Aga suurus on vist väiksema võitu. Ei, ei ole eriti suur, peaks ära mõõtma. No ta võib olla mingi 14 või võib-olla 15. 15 võiks olla. Ega need lõuad on hirmsad näpp jääb vahele,  siis ta. Eemaldab või? Poolitab näpu kaheks. No titaansiku teeb eriliseks see, et ta on kõige suurem mardikas. Jah ja huvitav see, et keegi ei tea, kus tema röövikud on,  nähtavasti tema, et tõugud elavad mingi kolm aastat. Arvata võib, et kuskil maa sees, et ei ole leitud söövad puujuuri. Loodame, et, et siin tuleb veel, eks me Tõnisega hakkame  nüüd kordamööda jahti pidama ja ootama. Kui tuli üks või võib veel tulla Ja see on ikka äge mardikas. Titaan siku kohta, me ei tea tegelikult jah,  seda, et milline see hooaeg praegu on. Et kas see oli üksikisend, kes on hooaja lõpul,  kuna detsembris hakkas ka korralikult sadama  ja neid saadi? Et siis võib-olla, et on praegu hooaja lõpp  ja tilgub neid väga üksikult või siis ikkagi see hea hooaeg  ei ole veel alanud, et. Praegu kuu läheb väiksemaks ja nad tahavad väga pimedat aega  neid püüda. Aa. Niigi kätte sama suur põhimõtteliselt kui see eelmine Mitte võib-olla. Kõige. Piraka. No siiski see minu jaoks hea esimene titaansikk,  mis ma üldse käes hoian oma elus. See mardika suurus sõltub sageli sellest,  et kui kvaliteetne see toit on, mis ta saab. Ilmselt muud asjad ka, aga see on nagu põhiline mardikate  suuruse ja putuka suuruse määrab ära tegelikult nendes. Hingamissüsteem, et teil on traheed või niisugused augud  siin külje peal, nad ei hinga suuga nagu meie  või ninaga. Ja kui putukas on väga suur, siis see traheede süsteem  tegelikult ei suuda varustada piisavalt hapnikuga. Ilmselt. Emane titaan, levitab feromoone, need on niisugused lõhnaained,  mis kutsuvad isased kohale ja ja isased siis lendavad ringi,  tõstavad selle tiiva üles, siin all on tal need lennutiivad. Ja siis sellega lendab, otsib emast lõhna järgi. Et kõige kasulikum oleks seal ema seal muidugi olla kuskil  puuladvas või tipus siis see lõhn levib hästi. Ja tõenäoliselt nad munevad siis emaselt munevad oma munad  mingi spetsiifilise puu peale ja ja, ja see röövik  või uss, kes seal sees elab, see on umbes kaks korda,  arvatakse sama pikk, kui see titaan, sik. Aga keegi ei tea, mis puu peal, kus. Et see on lahendamata. Vot nii. Nii tõusev päike kui kogu ülejäänud ekspeditsiooniseltskond  leiab Aare hommikul telgis oma titaansikku imetlemas. No igal juhul vaata kuidas ta enda eest hoolitseb,  täiesti puhas. Ta oleks nagu pesemas käinud või? Koorunu äkki alles see silm näeb alla kõrvale  ja üles. Äge sell. Mulle meeldis väga. Tead vaata, see nüüd ei anna rahu selle suure mardika. Söödud augud sinna kõutülesse. Kas on mul õige mõtlemine või ei ole? Et kui see nüüd osutub õigeks või ütleme 90 protsenti  reaalseks Siis peaks täitsa tulema siia paariks nädalaks labidate  ja igasuguste. Saagide ja. Kirvestega. Et, et. Saada kätte selle suure mardika röövik väga soliidne koht,  oht, et lage ala ja puud ja. Titaansikk lendas ja. Ja vaheldus sellele laagrile. Ikka madratsid välja, kes. Saavad päikest saavad kuivada. Noh, väga hea Titaansiku püügist siiani elevil seltskonna jaoks läheb  tagasisõit kuidagi palju libedamalt kui tulek. Korra proovib Heini drooni abiga siiski uurida,  kas puude rägastikust viiks välja ka mõni otsetee. Aga pilt näitab, et kõige mõistlikum on tagasi minna juba  tuttavaid kohti läbides. Järgmises osas siirduvad Eesti liblika uurijad  džunglimatkale leiavad huvitavaid liblikaid  ja kohtuvad Lõuna-Ameerika ühe mürgisema maoga. Potro. Lõuna- Ameerika üks kõige mürgisemaid madusid. Kopstee. Ootoot.
