Toiduvajadus maailmas suureneb märkimisväärselt
koroonapandeemia ja sõda Ukrainas näitasid,
kui haprad võivad olla rahvusvaheliselt tarneahelad,
seega ei saa loota toidu tootmisel, vaid teistele riikidele.
Meeli Lindsaar Eesti põllumajandus- ja kaubanduskojast ütles,
et kuus aastat tagasi ei olnud toidujulgeolek isegi mitte
riiklikult tähtis küsimus. Päris paljudest seadustest, mis puudutavad riigi kriisiolukordasid,
hädaolukordasid, siis sealt on toit kui julgeoleku üks väga
oluline teenus välja jäänud.
Nüüd oleme me olukorras, kus kus mõni aasta tagasi covidi
algusega hakati mõtlema, et mis siis juhtub,
kui tõesti piiri sulguvad ja toit ei pääse üle piiride liikuma.
Kui meil ei ole piisavalt sisendeid selleks,
et ott toota. Et mis siis saab? Eesti teadlased panid hiljuti kokku raporti,
kus kaardistasid Eesti hetkeseisu toidujulgeoleku osas
ja andsid soovitusi, mida tuleks teha, et kriisis Eesti
inimesed nälga ei jääks.
Eesti maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor Rando
Värnik Räkk, et erinevates toidugruppides on varustatus väga erinev,
jätkab Rando Värnik. Kui võtame hästi olulise tooraine nagu piim
ja piimasaadused, lõpuks siis seal kindlasti me oleme väga
hästi ise varustatud ja me tegelikult toodame piima rohkem
ja väärindame seda rohkem, kui me ise siin Eestisse ära tarbime.
Samamoodi on ka tegelikult teraviljaga, et me tegelikult
toodame seda oluliselt rohkem, kui me ise ära tarbime.
Suurem probleem on tegelikult munadega, mida me praktiliselt
50 protsenti sellest kogusime, tarbime toome sisse
köögiviljadega samamoodi 60 70 protsenti ikkagi toome sisse. Kui mõni järjekordne kriis meid tabama peaks,
siis kõige keerulisem on ilmselt lihatoodangu kättesaamisega.
Seda seetõttu, et Eesti lihatööstused sõltuvad väga palju importlihast.
Seega tuleb Värniku sõnul kriisi ajal igaühel enda
toitumisharjumused üle vaadata.
Samuti tasub igaühel läbi mõelda võimalikud kriisiolukorrad.
Samuti võiks olemas olla tegevusplaan.
Nendeks kõneleb Rando Värnik. Ehk siis kuidas me tagame toimepidevuse nendes olukordades,
kui need asjad hulluvad näiteks sama, et elektrikatkestus,
mille tulemusena ei ole andmesidet enam,
ei ole võimalik saada pankades ligi, ei ole võimalik saada
kütust süsteemides terve suur ahel, asju,
mis kõik võivad juhtuda ja mis lõpuks tähendab seda,
et kas meie siis poodidesse jõuab see toidukaup
või mitte.
