Nii suur mee ja meetoodete valik, nagu viieteistkümnendat
korda peetud Karksi-Nuia meefestivalil näha sai,
võiks viidata heale meeaastale.
Kuigi mesinikud saagi üle otseselt ei kurda,
on siiski tegemist üsna keskmise aastaga.
Mesinik Maire Valtin Lääne-Virumaalt. Mitte ülihea ega mitega alb elama jääme kevadel oli nagu
hästi pikk ja külm aeg, pered arenesid meie kandis aegamööda,
aga siis, kui pered olid juba suured, siis tulikuumaperiood
ja nektari kuivab ära, kui on 30 kraadi ja rohkem.
Ja 20.-ks juuliks oli praktiliselt korje läbi. Maire Valtin lisab, et tänavu oli eriti palju lehemett,
mistõttu olid mesinikud hädassaagi kärgede seest kättesaamisega.
Mesi oli paks nagu tükat. Väga Janci lehemet hinnatakse maailmas väga. Mõistagi oli kohal legendaarne põllumajandusteadlasest
mesinik 85 aastane Antu Rohtla, kes on mesilasi pidanud üle
70 aasta. Ta ütleb, et kuna suvi oli põuane,
on tänavune mesi väga madala niiskusesisaldusega
ja hästi magus. Teiskust ainult 16 protsenti tegelikult võib vees olla kuni 19.
Mida see tähendab meile, mis liiga paks,
mesi on paks ja liiga paks ja siin kurdavad mesinikud,
vurri ka ei taha hästi välja tulla.
Mul endal ka, et kohe taru soojalt hakanud,
kohe purjetama.
Nii kui jääb seisma pooleks päevaks või päevaks enam vesi
kerest välja ei tule, niivõrd paks ja nüüd hästi magus vesi
peab olema. Karksi-Nuia meefestivali juurde kuulub erinevate mete
degusteerimine ja mets sisaldavate toitude mekkimine
ning mesindus loengute kuulamine.
Eesti mesinike liidu juht Aleksander Kilk ütleb,
et Eestis tegutseb umbes 50 kutselist ja 200 pool kutselist mesinikku.
Teine samapalju on harrastajaid.
Mesinike juurdekasvuga meil muret pole.
Mesilasperesid on umbes 60000, kuid mesinike suurim mure on
suhkru ja kütuse kallinemine ning raskused toodangu turustamisel. Kuigi viimasel kümnendil mee hind kallinenud ei ole. Ja seetõttu päris paljudel mesinikel on küsimus tasuvusega
või siis kas ja kuidas, mis mahus jätkata? Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandimaalt
