Aegade alguses Aadamat eedeni rohtaiast minema kihutades  ütles Jehoova talle nii. Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad. Sest sellest sa oled võetud. Seda valge higisleiva söömist me tänapäeval enam eriti ei nimeta,  ju käib meile kuidagi vastukarva. Aga et mullast oled sa võetud ja mullaks,  pead jälle saama. See sobib meie mõtetesse nagu rusikas silmaauku  ja mitte üksnes sõpru viimsele teele saates. Et mullast ja mullaks õpime juba algklassides,  kui kõneleme loodusele arkamatust, ringkäigust,  edaspidi aga mõtleme seda mõtet aina edasi  ja edasi sest selles mulla mõttes on sügavust enamgi. Kui mulda ennast meie kodumaa pinnal. Tänase saate alustuseks vaatamegi, mis selles mullas õieti on? On see tõesti vaid põrm? Ei miski, või kihab mullas, silmaga nähtav  ja näpuga näpitav elu. Mida arvaks madu, kui teda kutsutakse ussiks,  kas ta solvuks. Aga mida tunneks uss? Kui me nimetaksime teda maoks Kas ta tunneks ennast sabast kergitatuna? Tõenäoliselt ei ole neil sellest endal ei sooja  ega külma. Küll aga tunnevad nad sooja ja külma end  ümbritsevast loodusest, päikesest, aastaaegadest. Mõlemad ju kõigusoojased ühed selgroogsed,  teised selgrootud. Aga kui maad on sügisel nüüd juba ammugi oma talvekorterisse  pugenud siis ussid naudivad veel suvist soojust maa sees. Täna otsimegi vihmausse. Hommikuti võib maapinnal näha väikeseid kräsulisi mullahunnikuid. Need on vihmausside tegevusjäljed, kes on öösiti käinud maa  peal värsket õhku, hingamas ja söömas. Kui on olnud vihmane, siis seda enam nad maapinnale tulevad,  sest märjas mullas on vähem õhku. Hunnikukesed jäävad sellest, kui vihmauss hommikul maasse  tagasi pugedes oma läbi seeditud mulla sooltorust välja heidab. Tegin käe vees märjaks, et tema õrna nahka mitte oma kuiva  sooja käega põletada. Busside hulka kuuluvaid vihmausse. On maailmas 200 liiki, umbes Eestis on leitud 13. Troopikamaades kasvavad nad muidugi väga palju suuremaks,  sealseid liike on leitud isegi üle kahe ja poole meetri pikkuseid. Meie parasvöötme omad jäävad kuskil paari sentimeetri  ja paarikümne sentimeetri vahele. Oma mõõtudes. Vihmausside eluiga on liigiti erinev mõnest aastast mitmekümneni. On teada ka suisa 45 aastaseid isendeid. Vihmaussid oskavad ennast vägagi pikaks venitada. Ja siis vajaduse korral väga lühikeseks kokku tõmbuda. Nende kehal on lühikesed harjased ja nende harjastega  hoiavad nad kinni ennast mullas. Nii on karihiirtel muttidel lindudel neid üsnagi raske mulla  seest kätte saada. Aga? Vihmaussid maitsevad neile hästi. Arvatakse, et kui vihmauss pooleks läheb,  et siis saab sellest kaks uut vihmaussi ei saa. Saba pool ikkagi sureb. Kuid pea pool, see kasvatab ajapikku uue tagaosa. Vihmaussid on küll mõlemasugulised aga sigimiseks läheb  ikkagi kaht osapoolt vaja. Ja kui nad omavahel kokku saavad, siis liibuvad nad  teineteise vastu, vahetavad seemnerakke. Ja siis see jämedam osa, mis vihmaussi kere ümber on,  mida nimetatakse vööks. See vöö hakkab liikuma vihmaussi pea suunas,  vihmaussid poevad sellest tagurpidi välja. Ja poolel teel satuvad sinna munad ja edasi seemnerakud. Ja siis see vöö jääb mulla sisse, selle otsad sulguvad  ja väike kerake, millest hiljem kuuluvad väikesed vihmaussid,  kes on täpselt oma vanemate moodi, ainult palju-palju väiksemad. Vihmaussid hingavad läbi naha kogu oma kehapinnaga. Nende nahka katab limakiht, mis aitab neil Mullas edasi libiseda. Vaata, vaata, vaata kui palju vihmausse opaa siin kõdu sees  on neil väga hea toitu teha. Vihmaussid need toredad loomad on küll väikesed. Aga on leitud, et nende kokku arvutatud kehamass maailmas  ületab kogu inimkonna kehamassi. Seda on palju. Nad söövad taimeosi, kõdu. Töötavad läbi väga palju mulda lisavad sinna taimedele  vajalikke aineid, lisavad õhukanaleid taime juurtele. Ja nõnda hoolitsevad selle eest, et maa,  meid, nii inimesi kui kõiki maa peal elavaid loomi jaksaks  ära toita. Selleks on vaja väga palju vihmausse maa sees. Kõrvits kasvab nii suureks maapinnal ja mitte mulla sees  peaks ta justkui olema kõrgem eluvorm kui mulla sees  elutsevad tõugud ja ussikesed. Või käis see liigitamine kuidagi teisiti. Nojah, polegi tähtis, peaasi, et mul on kõrvits  ja ma saan ta purki panna täna nädal pärast halluviini. Ega see halloweeni hallovina pole ka mulle sugugi tähtis,  üks Ameerikast tulnud võõras päev, aga eks kõrvits on  ka tulnud ju Ameerikast ja kõrvits on küll mulle tähtis,  eriti verivorsti kõrval. Eestimaal on Kõrvits ka päris kenasti kodunenud  ja saanud isegi perekonnanimeks, näiteks kõik need muusikud kõrvitsad. Tõsi, ma vaatasin järele ka kartul, porgand käibib pere nimega,  rääkimata peedist ja sõber sibulast. Üks on kindel, kõrvits on meie planeedil pulbitseva elu üks  vormidest üsna kopsakas. Pealegi kuni mina nüüd kaadri taga vormi  selle kõrvitsa natukene pisemaks, et ta paremini purki  ja suhu mahuks. Vaatame üheskoos elu oma niisugustes vormides,  nagu see jäi meie kaamerasse, väike pakrel. Virru vale, hea mees, hoia see timmu kinni,  kurat ta ainult segaduse. Selline hoogne ja elav tegevus läheb lahti,  kui Pakri loomakasvatajad oma hoolealuseid külastavad. Kui enamasti räägitakse suurtest rohusööjatest kui vaadete  lagedaks nosijatest ja võsakasvu peatajatest  siis saarel on teiste tööl veel üks tähtis aspekt. Sügis läks meil kulu põlema. Ja siis mina oma sõber Urmas, räägin kuule äkki kümmekond  lehma sätime siia saarele, söövad külavahepaljaks. Noh, siis Urmasega saigi toodud esimesed kaheksa tõime või. Kuule ikka 10 sai toodud? Jah, see oli sügis. Et esimesi talvitumise tegid siis 2008 aasta sügisel. Septembris tulime peale siia ja, ja, ja see oli  siis suur üllatus, kui palju need kümmekond looma  siis jõudsid ära nagu niita, eks ole, ja küla hakkas nagu  läbi paistma juba see loom niidab ka sealt,  kus inimene on vägagi võimetu. Ta teeb seda veel ilma rahata ja on tänulik  ja õnnelik selle üle, et. Saab kõhu täis ja. Ja hea seltskonna. Vaata, meil käib selline väike tarva aretus,  eks ole. Mägiveisega on asja parandatud ja nii edasi. Päris tarvast enam pole võtta. 16. sajandil pandi nahka viimased. See on selle toreda ristiusuga kaasnev nähtus. Meie kauge esivanem oli selline looduse sõber. Säästlik. Mis naljakad augud need siin maas on, kas nad on  siis joogiaugud kaevatud? Need on laskepesad tankidele. Tulid ujudes Väike-pakri saarele, tegid siin oma laskmised  ära ja tankid läksid tagasi selle kloogale. Ja näed kasu ka neist midagi, eks mina nimetan neid tiblade jälgedeks. Mõtled kole asi, et maa ära tõngutud, aga loom saab siit juua,  eksole, ja ja kasumiskit on ju, et kõiki asju tuleb vaadata  kahe kahest otsast, eks ole. Ja tõepoolest, ka loomi vaatab Urmas kahest otsast. Kui me nüüd räägime mahedast põllumajandusest  ja üldse ökoloogilisest loomapidamisest siis üks näide võiks  olla seesama vasikaväljaheide Või eesti keeles lihtsalt lehmasitt. Kui me nüüd seda natuke uurime ja nuusutame,  noh, teate küll ütlemist, et nuusuta kummastus taha ikka haise. Urmas on neljajalgsetest niidukitest nii vaimustuses,  et soovitab neid kõigile kasvõi ravi otstarbel. Olete kuulnud hipoteraapiast, udupeen, asi,  meil on välja koolitatud hipoterapeudid. Vaata, mina olen mõelnud, et ma tahaks koolitada ennast kaudterapeudiks. Et, et. Ma arvan, et ühte paremat looma kui veis ei ole olemas,  eks ole, ja, ja kui inimene Temaga suhtleb, on see super? See on tõesti, nad on, nad on tohutult rahusisestavad ja,  ja sellised noh, ma nii maaga kui kosmosega. Heas kontaktis heas harmoonias olevad loomad,  kui me suhtleme sellise harmoonilise loomaga,  ma usun, et see annab meile endale ka ikka päris suure suure  annu sa seda harmooniat, eksole. Saareveised on kuidagi veel harmoonilisemad ka,  kui tavalised mandrijamad. Kui sul sarv kõhtu käib, ma. See tähendab seda, et vähe vähe, olen talutele. Ja. See on selline sõbralik, selline väike müks,  siis ei midagi paha taht. Pahatahtlikku pole ka selles, kui loomad vahel turiste kimbutavad. Turistid jäävad hätta sel juhul, kui nad ise lähevad nende  juurde leiba andma. Ja üks kamp ei karda loomi, aga järgmised tuled  ega lehm ei tea, kui nad tuled siia karjamaale,  nad arvavad kotid, selge, jälle antakse. Ega nad kallale ei lähe. Aga siis jah, hullu pole midagi olnud, et aga ütle,  loomad on loomad ja olgu, nägid ise, ega nad kallale ei tule  ja kui leib otsa saab, siis antakse sarvega müksti. Kuule, et nüüd aitab, eks ole, loodus anni,  nüüd võtame jõuga su käest. Siin on nendega muidugi palju nalja saanud,  meil olid, olid sead. Viis tükki olid lahti saare peal. Ja roost olid siin, mammi keetis selle jaoks spetsiaalselt  viis kartulit rohkem. Ja siis pandi kõigile papptaldrikutega ette üks kartul,  teine oli siis niimoodi, et mees hoidis võid  ja leiba, naine tõmbas, tõmbas noaga leivale võid  ja sigadele, andis suhu, niimoodi. Süüa, ja kui nad läksid ära noh, olid nädal  või kaks, mis nad olid siin, siis sead käisid iga hommiku  patrulleerimas ja kuna neid ei olnud, siis nad armetult  tõngusid nende õue ära. Ja peale seda me oma punaväge enam hävituspataljoni niimoodi  lahjat ei pea, on kinni. Nüüd elavad sead taras aga sealgi käivad turistid neid  uudistamas ning suvel söödeti kärsikutele  nii palju arbuusikoori, et notsud hakkasid  ka ise triibuliseks tõmbuma. Või kes teab, ehk oli see terava keelega Ilmari järjekordne nali. Ega siia niimoodi lihtsalt romantikat otsima vist ei maksa tulla. Ka noh, tead vaata, kus inimene leiab, ega inimesel ei ole  kuigi palju heaks õnneks tarvis, eks ole ju. Ja kui temal on kõht täis ja soe tuba ja tubakas pakit ees ja. Inimene on õnnelik ja tal ei ole maiseid muresid. Miks teie siia tulite? Mina tulin palkmaja ehitama, seda sinna jäite ise  ka paikseks. Mina olen kahepaikne, poole aja siin ja poole  siis maa peal. Keegi peab ajama ju seda paberiasju ja Tallinnas käima  ja ja muid muid asju, ega siin on hea tore elada,  hea rahulik ega. Kui meri tormab. Vahest meil on nii kõva torm, et ei saa kursisse minna,  koju minna ei saa. Turisti jaoks moodi vahel harva siia sattuja jaoks on see  ilmselt nagu suvel tore ja võib-olla sügisel  ka tore ja võib-olla kevadel tore, aga elusid talvel. Talvel on kõige suurem inimeste käimine. Kui meil jäätee on, siis 10 au. Otot edasi-tagasi 10 minutiga ei ole mingi küsimus. Kas talvel tuuakse need ehitusmaterjalid  ka kohale või kuidas üldse saarele selline maja püsti on  võimalik panna. Aga siin siin tehtaks teine inimteise sisse,  mis üks maja maja saarele ehitada on? Ega see ei olegi küsimus. Me tellime selle jaoks laeva väikse Eva poi. Veame kevade üle või siis? Noh, kui on talvel, talvel toome vähe üleüldiselt tavaliselt  on mõned koorma laudu ja mis toome üle eine loomasööta. Jumala arm on väga hea. Jumal aitab sind väga palju, kui sa ise ennast aitad,  samas sees on siin. Ka Urmas arvab, et kõik saab alguse inimestest endist. Tähtis. Et oleks nagu inimesi, kes siin tahavad olla  ja toimetada ja võib-olla käib mingisugune kärts  või mürts või pauk või, või kui üldse inimeste mõtlemine,  aga oluliselt muutub. Et noh, kasvõi, kui tõmmata kusagil elekter seinast välja  ongi kõik nagu peata kanad, eksole. Mis toimub? Ehk siis tuleb ikka otsida kuskile maale,  koht. Et ka siin on üks ilus maa, eks ole, mis  mis on toitnud aastasadu inimesi, eks ole,  ja loomi. Et praegusele Kel küll, on ikka rahvas valdavalt ütleme selline taina usku,  eks ole, et. Et ei ole näha, et väga-väga maale kiputakse. Et noh, suvitamine ei ole see maaelu veel. Et elumaal tähendab ikkagi see, et sa tegeled lihtsate  igapäevaste asjadega, mis aitavad ära elada. Paljudel väikesaartel on korilase jaoks tõeline paradiis. Millised marjad, murakad, maasikad, vaarikad,  mis ma nüüd ütlesingi? D ja vaarikad ei olegi botaanilises mõttes mingid marjad. Opiski, kogu viljad mari botaanilises mõttes on hoopiski  näiteks banaan või tomat, samuti kõrvits. Kõrvitsatel kasvavadki maailma kõige suuremad marjad,  see kõrvits siin kaalus nii 10 kilo, aga maailma suurim  kõrvits kaalus 824 kilo ja tema ümbermõõt oli 4,73 meetrit. Kui ma mõtlen linnule, kes niisuguse marjakese noka vahele võtaks,  siis nojah. Kabli linnuvaatlusjaamas ei ole nii suurt lindu rõngastatud. Oktoobrikuu on Kabli linnujaamas töörohke periood,  sest see on lindude rände kõrgaeg. Agu Leivits tutvustab lahkelt neid, kes on võrku jäänud  ja enne, kui lõuna poole edasi lendavad. Rõnga jala ümber saavad. Enamik rasvatihaseid, kes siin rändab, ongi tegelikult noorlinnud. Esimese aasta linnud ja kui me nüüd vaatame,  katsume siit saada kätte. Kätte. Veidike suurema, juba peost tundub ta suurem,  siis, nüüd me näeme. Tal on niisugune lai lai kõhutriip must. Sellega see on temal ka üks väga oluline signaal. Millega ta annab siis märku, kui kõrgel,  millise, milline tema hierarhia on, milline tema kvaliteet  on ilma kisklemata, et, et selline suur ja lai mustrip  ja siis see kolakas värv on ka samamoodi,  see on tegelikult omamoodi nagu teadusuuringud näitavad  tihase tervisenäitaja, mida kollasem, seda tervem,  vihane. 40 aastat tagasi loodud Kabli linnujaam ongi mõeldud eeskätt  rasvatihaste rände uurimiseks, sest kuigi me oleme harjunud  tehaseid oma akna taga nägema talve läbi,  lendab suur osa neist siiski talvituma lõuna poole  Prantsusmaani välja. See on selline päris huvitav jälgida, kuidas nad reageerivad kliimamuutustele. Näiteks tänavu aasta on kablis linnud lindude ränne  suhteliselt kesine ja seda tänu kahele suhteliselt karmile talvele. Aga kus see nende põhjapoolne piir on? Nad lähevad kuni Põhja-Soome välja, et siit lähevad loomulikult. Ja ka läbi rändaja Võtame siit välja kohe. Ei, tehase, ta on küll väiksem, aga tavaliselt agressiivsem  ja samamoodi me saame öelda, et ta on esimese aasta lind. See tundub emalind, ta ei ole nii erksinine. Aga nagu näha on, ta on väiksem, aga hästi agressiivne. Jah, võib proovida. Ja jaa. Selline pisike tegelane jõuab lennata umbes 40 kilomeetrit päevas. Rasvatihane ongi maailmas ehk üks kõige enam uuritud liike. Aastakümneid on tema uurimisega tegelenud kagu. Ta on väga hea mudelliik ja tänapäeval kasutatakse kasvõi  näiteks personaalsust uurida viimane vähest selline moe. Tema lindudel on lindudel samamoodi erinevad iseloomud  ja siis on rasvatihane, on just seesama objekt,  kust see on välja tulnud, et me võime ka mõõta,  mõõta rasvatihasel tema iseloomuomadusi. Kui inimesed on koleerikud ja Nende kohta. Ma ei oska praegu praegu midagi, aga tunduvad tunduvad päris  erksad jah olema erksad tegelased. Ka ajutises puuris on näha, kuidas mõni tegelane aktiivselt  väljapääsu otsib. Mõni vaikselt ja vaguralt kasti põrandal kössitab. Kuid kabli kõige arvukam tegelane on Euroopa väikseim lind. Pöialpoiss. Nemadki lendavad siit suures osas talvituma Kesk-Euroopa kuusikutesse,  kuid paljud jäävad ka meie juurde. Vaatamata oma miniatuursusele suudab see linnuke öö  ka ületada Läänemere. Tema ellujäämus. Sõltub väga palju sellist, kui karmid talvet. Kui meil on karmid talved ja hästi palju lund puudel,  siis on kindlasti võidumehed need, kes ära rändavad  ja Euroopasse, sest. Sest ränne on küllaltki riskantne ettevõtmine sellisele viie  grammisel liigile. Kablis on kokku märgistatud 171 erinevat liiki linde. Agul läheb siin linnujaamas juba 32. hooaeg,  ent rõngastamisega tegi ta algust juba koolipoisina. Ja nüüd lähevad need linnukesed lendavad  ja nii ruttu kui võimalik, said nad omale rõngad jalga. Ja nüüd laseme nad tagasi vabadusse. Siin on ka, et mõni on nobedam ikka. Isiksused. Viimastel aastatel me oleme oma tegevuse ampluaad laiendanud  ja üheks objektiks on kiilid, kes samuti rändavad  ja siin ongi praegu neist kiilidest kõige arvukam. Rändaja, sügis, tondihobu, emane, ta on niisugune. Hästi hiline, näete, tiivad on tal juba ära tugevalt kulunud,  ta on jah, ta on tubli maa kindlasti juba ära lennanud. Mõrda satuvad ka päevaliblikad, automaatsüsteem fikseerib  ülelendavad nahkhiired. Loomaökoloogist Agu töömehe elu algas siin kablis pärast  ülikooli lõpetamisele järgnenud sõjaväelaagrit. Siin on sul kaasas praegu jah, kaabli vahendid  või kablis peavad jah, alati käepärast olema tööriistad,  sellised lihtsad. Lihtsad asjad, et üks on selline, mis imiteerib siin raudkulli,  kui linnuparve üle läheb visata, võtakse see ülesse  ja siis nad arvavad, et see on raudkull ja kiiresti tulevad  alla puuvõradesse ja siis on vaja vaja kiiresti edasi need  ajada sinna, et meil on selline päris passiivselt see ei käi,  et siin on natukene sellist jooksu ja lõbu ka,  et selline tervisesport käib ka asja juurde. Huvi looduse vastu tekkis agu lõige noorena raamatute abil  püüdis ta linde ja päevaliblikaid määrata. Kui teismelise poisina binokli omanikuks sai,  kiirenes tiivuliste tundma õppimine märgatavalt. Ülikooli bioloogiaõpingud mõlkusid Agul mõttes juba  seitsmendast klassist alates. Tihedalt on agu seotud olnud Nigula looduskaitseala  ja Soomaa rahvuspargiga. Presidendi annetatud teenetemärgi pälvis agu kui looduskaitsja. Selle looduskaitse koha pealt pean ma enda jaoks oluliselt  just nende soodega tegelemist, soode linnustik,  nendesamade Erik Kumari viiekümnendatel aastatel tehtud  sooekspeditsioonide ja loenduste kordamisi  ja sealt hakkasid tulema, tegelikult tekkisid ju need ideed  Soomaale suur looduskaitseala tekitada, kui me 80.-te teisel  poolel seal loendus, et samamoodi oli puhatu leidi soo,  et tegelikult oli siin 90.-te alguses ja keskpaigas hästi palju veel tegelikult  avastamist neid väärtusi, nii et nagu kahe silma vahele  jäänud suured väärtused, mis nüüd on kõik suurte kaitse  suured kaitsealad. Kaasaegse loodushoiu idee seisneb agu jaoks neljas terminis. Kogukonnapõhine teadmistel baseeruv adaptatiivne  ökosüsteemne lähenemine. Me ei tee kindlasti õigeid otsuseid, alati me teeme vigu,  aga vigadest peab oskama õppida ja siit tuleb see adaptatiivsus,  et kohane. Misvõime ja loomulikult me ei pääse ka kuskilt mööda  inimesest ehk sellest kogukonna põhjast,  et ega looduskaitse ega ta ei ole asi. Iseenesest ta ongi. Kui inimene seda tahab, siis see sektor toimib,  kui inimene seda ei taha, aga ka ilmselt on see võimatu. Ja ja samamoodi see inimene on, on ju selle nende  ökosüsteemide osa. Aga ehk algab kõik ikkagi vahetust kontaktist,  mis tekitab huvi ja aukartustki. Lapsed käivad kablis linde uudistamas. Kui oled kord peos hoidnud pöialpoissi siis tunned elu,  haprust ja tugevust üheaegselt. Kõige vahetum, kõige otsesem kontakt loodusega,  meeldib see meile siis või mitte, toimub inimesel ikkagi suu kaudu. Just nii tuleb loodus meisse ja saab meiks endiks. Ja meile meeldib ju, kui see, mis meiks saab,  on puhas, tervistav ja maitsev. Et kui me ise kord mullaks saame, oleks muld viljakas  ja rammus, mitte lihtsalt peotäis raskemetall  ja säilitusaineid. Kõik muud targad ja igati õiged jutud  loodushoiutarvilikkusest peale selle.
