Kastate. Ja. Koo jõe lähedal asuvast loodushuviliste majutus paigast  viivad rajad sügavale džunglisse. Vihmaperioodil hakkab mets rohetama, radadest saavad ojad  ja niredest kosed. Eesti liblika uurijad võtavad ette päevaretke vihmametsas,  et sellest kõigest osa saada ja jõuda ka paika,  kuhu planeeriti kullakaevandust. Muidugi ei minda retkele ilma liblika võrguta. See on morfo liblikas. Ei võrku just et ta on väga lahe, sellepärast et tal on  niisugune sinine tiib ja see tiiva värv ei tule tegelikult  mitte pigmendist vaid see on struktuurvärv. Põhimõtteliselt valgus murdub seal tiiva prismas  ja peegeldub välja sellise sinise lainepikkuse nagu värviga. Tegelikult teadlased uurivad, kuidas sellist struktuuri  järgi teha, see oleks väga kasulik näiteks autovärvide puhul. Need ära pleegiks ja morfoliblikas on tegelikult vist kõige  klassikalisem Amazonase vihmametsaliblikas. Teist sellist sarnast siin ei ole. Morfoliblikas kui selline, hästi territoriaalne,  et kui teine selline sinine siia satub või võtaks kätte  mingi sinise paberitüki, lehvitaks sellega  siis morfo ajaks mind ära, lendaks minu juurde. Ta arvab, et see on tema konkurent ja ta tahab oma  territooriumilt ära ajada. Ja veel huvitav, et ta on küll ilus sinine. Aga kui ta läheb puu peale, siis ta paneb tiivad kokku. Ja siis ta on pruun, kaitsevärvi ei ole üldse  nii värvikire, siis kui ta lendab, siis tal lennu peal lööb  ka vahepeal need sinised tiivad kokku ja  siis tekib selline efekt, et ta nagu kaoks ära. Teinekord on raske liblikavõrgudega püüda,  et see hetk, kui tiiva plaks kokku ja teeb uuesti lahti,  siis ta on nagu teises kohas. See näeb välja nagu. Linnutapiku maailma kõige suurema ämbliku tarandi. Sisugune noor erk, et kui ta oma tagajalgadega kraabib,  siis tal on seal sellised karvad. Mis on niisugused nagu mikroskoobi all vaadata nagu ogad  hästi teravad ja need lähevad limaskestale suhu,  tekitavad allergiat. Kui silma läheb, siis teinekord peab isegi silma opereerima. Et seda kätte saada. Ta on mürgine, aga see mürk ei ole eluohtlik. Selles mõttes. Ta on suur ja Hirmuäratav, aga tegelikult ta nii väga ohtlik ei ole. Muidugi ta lõuad siin ees, need on küll nii-öelda need,  millega ta hammustab, on päris korralikud  ja see hammustus on valus. 1000 oleks tal tuhandet jalga, päris ei ole. Aga hästi palju on neid. Ja linnud neid ei söö. Sest nad on. Mürgised selles mõttes, et nad sisaldavad süaniidi paha maitsega. Metsas nad lagundavad lehti ja kasulikud tegelased. Nagu krõps hoiab kinni. Pane ta sinna metsa alla tagasi, kus me,  ta leidsime. Mis ta toimetab? Me oleme praegu sellises kohas kaljukukese mänguplats  tähendab seda, et iga aasta isased linnud kogunevad siia et  meelitada siis emasid, emasid on pruunid,  isased on täiesti punased ja selline hari on peas nagu punkarid. Ja nad siis hüppavad, tantsivad, lehvitavad tiibu,  teevad imelikku häält, selline röhitsemise  ja kuke kiremise vahepeal hääl. Ja emane siis paaritub sellise isasega, kes kõige paremini  tantsib põhimõtteliselt. Ja muneb siis mõned munad. Pesa teeb ta tavaliselt kaljude peal, sellest tuleb  nii palju kukes. Et oma küljest ja igast sellistest risusta käsust kokku. Tara on siin selleks, et neid lindusid, ei segataks. Nüüd saaks rahulikult mängida. Aga samas loodushuvilised oleks Loodushuvilistel oleks võimalik neid siis vaadelda  sisuliselt baarituni sajaväliselt, neid linde metsas näha on  väga raske. Praegu nad kogunevad, see grupp isaste grupp võib olla kuni  50 lindu, teinekord kes siis ühes ühel kindlal alal üritavad  emast meelitada. Väga hea soe vihm. Oma teel mõnda kinni kasvanud lagendiku ja katusealust nähes  arutavad retkelised, et tõenäoliselt võisid just siin  kümmekond aastat tagasi putukaid püüda eestlased,  nende hulgas ka raamatu minu prantsuse jana autor Sergei Põlme. Vaata sealt läheb alla, näed. See on ikkagi selline kõrgem koht järjest kitsenev rada saab  korraga lõpu ühe mahajäetud asunduse juures. Oleme praegu kullakaevanduses. Oleme siia tulnud mingisugune poolteist-kaks tundi,  see asub hästi sügaval metsas, siia viib jalgrada  või selline tee, mida mööda siis lihtsureliku autoga sõita  ei saa. Ja siin oli plaanis ühel Euroopa firmal kulda kaevandada. Nad hakkasid tegema uuringuid, võtsid pinnaseproove,  siin on näha igal pool, proovid on hunnikus. Aga need uuringud, mis nad tegid siin nii-öelda loodusalased uuringud,  jäid silma kohalikele. See dokument oli kuskil siin kohalikus ametnikkonnas  ja ja siinne kommuun või elanikud siis avastasid  selle ja leidsid, et see on suuresti nagu ebatäpne,  seal oli igasuguseid linnude liblikad sassi aetud,  näiteks morfo oli linnuks nimetatud ja ja ilmselt neid  uuringuid siin üldse ei tehtud, loodusalasid  ja see anti kohtusse. Kui ma õigesti mäletan, siis prantsuse riik oli  siis see, kes võitis ja see tegevus siin lõpetati ära. Ja nüüd see kaevandus siin seisab, metsa sees maha jäetud,  seda hoitakse siin, sa teed küll korras,  ilmselt lootuses, et kunagi saab siin kaevandama hakata. Kulla kaevandamine, halb sellepärast, et see rikub  sisuliselt selle ümbruskonna looduses ära. Hästi palju igasuguseid kemikaale läheb siia näiteks  elavhõbedat voolab jõgedesse ja ei ole hea. Siin on näha, et kullauuringutest võetud puursüdamikud  või nii-öelda pinnaseproovid Tähistatud ja ja. Nummerdatud. Seisavad siin suures suurel hulgal hunnikutes ootavad. Kulda siin ilmselt on, jah, prantsuse Guiana on väga  kullarikas riik. Ja kuldasin tõenäoliselt leibu. Need ei ole tagasi laagripaika jõudnud matkalise  laialipillatud rõivad vaid spetsiaalselt päikese kette  tahenema pandud riided. Siinse niiskusega eestlased ära ei harjugi. Ja on ikka nii hea, et pesa paberi krõbisema. Vot ja putukad seal sees ka siis kuivavad veidikese. Putukatesse niiskus pärast tuleb jälle ajalehe sisse. Nii et nüüd ma panen. Kilekotti. Ja. Ja seal nad võivad seista mingisugune kolm-neli päeva,  siis tuleb jälle kuivatada. Niimoodi. Vahepeal see putukatest niiskus imbub ajalehe sisse ja. Ja midagi halba ei juhtu, hallitama ei lähe. Aga jah, mitte üle kolme-nelja päeva. Õhuniiskus on pidevalt nii suur, et, et ei saa. Lahtises ruumis hoida noh. Lähevad hallitama ja, ja roiskuma mädanema ei lasta lennuki  peale õunahais Öeldakse, et viise, kohver,  viska minema, eks ole, et me niisugust sõnnikut ei võta  lennuki peale. No vot ja, ja ega pärast ei ole liblikaga midagi teha,  kui ta on roiskuma läinud. Peab. Peab kuivatama jah? Siin on niivõrd niiske, et, Kõik asjad on märjad ja ei kuiva ära. Kipuvad isegi roiskuma või hallitama minema. Ja praegu käisime metsas ja kõik on läbimärg. Kuiva leidsin. Natukenegi. Lihtne föön on väga hea vahend selleks, et siin natukenegi  asju kontrolli alla saada selle kuivatamise mõttes,  sest muidu on kõik siin täiesti märge vettinud. Võtame kuivatamiseks veel silikageeli, aga seda meil  nii palju raisata ei ole. Elektrit on meil õnneks siin. Natuke akude pealt küll tuleb, aga see on suht püsivalt. Ja see on praegu parim vahend ilmselt. Päikest väga palju ei ole. Täna paistis natuke päeval, aga muidu on mitu päeva olnud  sisuliselt ilma päikeseta, ainult sajab. Ja õhuniiskus on niisugune 80 90 protsenti kindlasti. Sooja on kuskil 24 kraadi, päeval. Vesi üleeile sokid ära. Täna hommikul mõtlesin, et see on kuivad sopid jalga. Rippusid akna juures, õhk käis läbi, mõtlesin,  et on kuiva, tõmban jalga, täitsa märjad,  sama märjad, kui, kui ma sinna riputasin. Nii et ei ole mingit kuiva. Ma ei tea, kuidas ma särgi ära nüüd saan kuivatada. Ja ööniga või siin kaasid Viidi kohal. Siinsamas kämpingu lähistel aga kohtab neidki,  kes just niiskusest ja vihmaveest rõõmu tunnevad. Pisikene noolemürgi on Anna need kaks liiki elavad siin bromeeliate sees  ja seal kasvatame oma kulleseid Rumeenia selline taim,  kuhu siis koguneb vesi ja ja seal väikses vees ilmas nad  olevad oma kullesed ja kui seal vesi otsa saab,  siis nad tassivad nad mujale oma seljas. See on hästi pisike. See on Ja nende nahk on mürgine, osade liikide puhul isegi väga mürgine. Et indiaanlased kasutavad neid Nooleotsade mürgiga kokku teevad nooleotsad mürgiga kokku. Ja siis põhimõtteliselt kütivad sellega loomi. Ja ma ei tahaks seda pikalt hoida, mine,  sa tead mis, kui hästi need kindad peavad. Pärast suren ära. Vanen ta nüüd ära. Ka suuremad konnad hoiavad praegu hea meelega kämpingu lähedusse,  sest öine liblikapüük tõotab neile rikkamat toidulauda. Täna ei ole konna näha, muidu varasemad ööd on alati. Suur matakas konn olnud kes sööb mitu korda  nii palju liblikaid, nagu, kui mina võtan konna,  see paneb kõik nahka. Liblikad ja. Rohutirtsud ja. Ja isegi erilased ja konnal oli hea. Ja süüa ja. Laud oli kaetud. Ikka on kahjuks katki. Siin on üleval nahkhiiri palju. Nad on nüüd mitu päeva siin süüa saanud. Kerge kerge saak, kui palju liblikaid lendab? Nahkhiir. Tüki välja võtnud. Tee. See libisem, rahulikum, jälle nahkhiire töö. Tükk välja võetud tiivasest. Vaata, kui hea, et nii suured tiivad on. Väike liblikas, väiksed tiivad nahkhiir püüab kinni,  aga selline annab teise tiivaga nahkhiirele. Vastu mõju ja. Jah. See on üks nüüd maailmas üks mürgisemaid. Liike see on eesti keeles on ta sugukond flanellgoi. Internetis on palju juttu nende kohta ja nende röövikud on  eriti mürgised. Et mul kunagi oli Ecuadoris selline lugu,  olin põlvili rohu sees ja ikka tunnen keegi nagu torkab. Ja vaatasin nagu Paju Urb. Märjaks saanud selline röövik oli, lükkasin ta eemale  ja läks mingi tund, kaks mööda. Koht läks punaseks, paiste hakkas valutama. Öösel niisugused valud, et mõtlesin, et hommikul arsti  juurde minek aga siis hakkas hommikul üle minema. Et kui internetis on jah, Bondid ja pealuu  selle liblika nime juures neid on päris palju liike. Aga need röövikud on jah, sellised pehmed siukesed. Tahaks kohe käega katsuda. Ma olen just vihmaperioodidel vihmametsas käinud. Aga nii kõva vihma ma ei mäleta enne. Siin on vägev palvetaja, need on muidugi jube. Kurjad, ma ei saa teda kätte ka, sööb ühte liblikat. Nii et see palveta ja ritsikas. Nad on õudselt hea nägemisega ja tegelikult Nad söövad kõik, kellest jõud üle käib isegi sisalikke  pisikesi sisalikke võivad süüa. On niisugune kohe valmis sõdima. Siin esi esijalgade peal on niisugused oga töö. Kätte sisse, see on päris valus. Biopter üks on selle nimi. On ta kinni. Tal on taga sellised pikad sabad. Siin on kaks liiki, nüüd kopi opteriks emiramis  ja kopi opteriks ja hoova. Ja hästi lahedad näevad välja. Eriti kui ta lendab nende pikkade sabadega Mul jäi võrku maailma kõige väiksem lind,  kooliprii. Tundus algul nagu suru, aga pärast vaatasin,  et on hoopis lind. Hästi ilus roheline. Teda tahetakse suruga sassi, sellepärast ta lendab samamoodi. Tiivad käivad kogu aeg ringi ja õudselt kihvt lind. Koolipriis on Lõuna-Ameerikas väga palju liike. See on siin Guanas üks iseloomulikum, ta on niisugune hästi  ilus sinine kõht ja roheline pea ja sööb nektarit  ja ta liigutab oma tiibi hästi kiiresti. Ja nõuab palju energiat ja öösel nad tavaliselt kipuvad magama,  pigem. Siin on lehelõike sipelgad ehk aednik, sipelgad,  jube kihvtid. Meil on selline komme, et nad lõikavad lehest välja tüki  ja siis tassi vad seda viivad oma pessa ja,  ja siis nii-öelda peavad aeda, kasvatavad seal pealseeni ja. Neid sipelgaid leidub ainult Lõuna-Ameerikas. Minu teada neid kusagil mujal ei ole. See on vihmauss. Vist maailma kõige suurem? See on mingisugune meeter vähemalt pikk,  ületab autoteed. Nüüd ta tõmbas kokku ennast ja sirgu, siis oli mingi igavene jurakas. Rok. Vihmausse tegelikult kannatab süüa ka kui. See muld siit seest nii-öelda välja saada. Oh, vaata kui lahe oossum. See on üks pisike opossumitiik, selline roti suurune. Ma olen seda alati tahtnud näha. Et nad on ülekihti, nad näevad välja nagu lagritsa  või ei olegi nagu rott või opossum. Siuline, nagu mask on peas, selline must must on silma alt. Meil on haardsaba, kui saad rippuda ja. Ja kukkur, mis minu arust avaneb tahapoole  ja poegi, neil sünnib hästi palju, need ronivad seljas  ja ratsutavad siis emaga ringi. Tavaliselt. Jah, ta ei ole rott, vaid ta on siis känguru  ja nende sugulane, kukurloom. Ja kummaline, hästi pikk koon on neile ka,  et kui suu lahti teeb, siis. Nina osa või üla lõualuu on hästi pikk, jalalõualuu kuidagi  isegi ebanormaalselt pikk ja peenike. Kui liblikapüüdjad teevad autoga mõne tiiru pimedal ajal,  siis enamasti jääb valgusvihku paar opossumit. Õnneks on juhid ettevaatlikud ja ükski elukas ei lõpeta  rataste all. Aga ootamatuid kohtumisi metsateel tuleb ette  ka päevasel ajal. Nii ma tõstan selle pealt ära. Vaatame. Hopsti teil on potrops Lõuna-Ameerika üks kõige mürgisemaid madusid. Ma ei tea, kuidas me siin kätte saame. Nii. Loomulikult tal on hästi tugev selline kaitsevärv,  et ega teda naljalt ei näe metsas kuskil lehestiku sees  ja ta on tuntud sellepärast, et nad hüppavad päris palju  ning Botrops on tegelikult maoliik, kes põhjustab siin  Lõuna-Ameerikas kõige rohkem? Ma hammustusi Kesk-Ameerikas ka just see potropsatrok  kes siin maas on ja ta mürk on ka väga tugev. Aga hea pool on ka, et teda kasutatakse meditsiinis ravimitööstuses,  see mürk on üsna hea. Mitte ravimite puhul. Kasvavad tegelikult päris pirakaks, selline suurus,  nagu meil siin on, see on võib-olla selline tüüpiline,  aga ta võib üle meetri olla, et see on mingi selline 90  sentimeetrit umbes. Kuna siin sõidavad ka autod vahest, et mõistlik oleks ta  siit Tee pealt nüüd ära koristada. Siis ta läheb sinna metsa poole. Ta nüüd ise läheb kohe siia võrku taha pops. Mine, mine. Et siia võssa, ta kaob niimoodi ära, et ei ole midagi näha. Ja ta selles mõttes ei ole kuri, vaid ta lihtsalt kaitseb ennast. Praegu ta arvas, et ma teen talle haiget  või liiga, tahan teda ära süüa. Me oleme oma öömajast, oleme me praegu mingi 20 30 meetrit. Et siin on elu igal pool Meil maja all pidi ka elama korallmadu, mis on surmavalt mürgine. Aga me pole kahjuks näinud teda. Mine tea, kas kahjuks või hoopis õnneks,  aga maja all elavat korallmadu meestel näha ei õnnestunudki. Küll aga tõid häid emotsioone ka viimased liblikate ööpüügid. Ja. Lõbus. Assa täitsa. T? Täna öösel oli huvitav. See on üks. Saturniidi liik. Ja täitsa inimese. Kolba pilt on tiiva keskel, muidu võrdlesin kolmel neljal  sama liiki ise endil ei ole, on nagu laiali see nägu,  aga ühel on niisugune hästi vahvalt. Kohe tuleb esile, tabasin ära. Muidugi tuli neid. Akendega. Rotsildialiike paar tükki ja. Väga vahvad. Annab juba sellise paraja linnu suurus välja. Vaatad. Kes see nüüd lambi peale tuli, lind või liblik? Tead, ma läksin ühe paiku raami peale, vaatan jälle,  titaan jälle. Tüütuse. See on hea, kalli poog on armilatus ja siis ma teadsin õigesti. Vot see on nüüd kõva värk, selle saime ka kätte siis. Sisuliselt kõik sellised head asjad, mida siit kätte võiks saada,  saime ära. No ega sooma isegi oli, eks, ja mis oli hooajaväliselt,  eks? Suuruselt on selline keskmine, ma arvan,  need mõned on isegi 10 senti ja soe, see on mingi kaheksa  või väga kihvt. Väga kihvt. Eks. Aga jah, mul see reaktsioon oli huvitav,  viitab, et enam ei taha titaani, et jälle titaan,  tuli ja siis vaatas, et oi, ei, tiivad kollaseks värvi  ja siis ma tiivad sellist hoopis teist värvi. Okei, ei, see on väga lahe. Mulle ta mees sellega vedas, sul ei ole seda. Mul ei ole jah. Käitumine on hoopis teine kui titaanil rahulikum  ja palju, palju rahulikum. Aga need kihvad on tal nii teravad, nii et ta vist särgi  sisse näris, mul ikka mitu sellist auku ja. Uue särgi ostma. Jama lugu või kinnine. Nojah, särk läheb sinna. Särgi peaks mälestuseks panema ära raamima. Mul on Hakkab nagu tagasi minema õun. Siin need käed siin on mõttes, et neid väikseid  nii on ja saun kõht on täis ja siis siin on  ka see on see liblika liblikatolmu olenevalt. Vaata, kui ma seal püüdsin kolm päeva tagasi  siis oli neid ees oli väga palju, mingisugune,  ma ei tea, kolm-nelikümmend tükki ja ma käega loopisin ära,  lina pealt hoiab linas kõvasti kinni ja võtsin lina  ja kloppisin. Ja nähtavasti see tolm tuli mulle kõik igale poole. No ma arvan mul ka, et teistel ei ole, ma mõtlesin,  et kirbud, aga mis asi, aga siis siis hakkasin vaatama,  see on täpselt nagu. See. Keelt õnneks läheb jah, et siin kõhu peal on  ka mul kõik on punane. Osadel võib olla päris ohtlik see haigus. Et oleneb inimesest, mõnel on ju eriline nõelab,  eks ole, on. On suured jamad, kohe, me oleme vastupidavamad,  no loodame, loodame, elu näitab veel ja peaasi,  et teisipäeval. Koju jõuame. Suurem osa Aare liblikatest läheb. Eesti loodusmuuseumi põhikogusse Tõnise ja Aare püütud  liblikad aitasid kinnitada ka ühe uue liblika liigi olemasolu. Prantsuse Kojanost kogutud materjali. Uurimine pakub põnevat tööd aastateks. Aare on kindel, et sealt tuleb veel üllatusi. Kindel on ka see, et sama seltskonda võib paari aasta pärast  näha juba mõnes teises kauges ja raskesti ligipääsetavas kohas. Sest nagu ütleb Tõnis, ei ole troopikaretk neile ainult  liblikate püüdmine vaid annab bioloogidele  ka muid praktilisi kogemusi. Elukogemusest rääkimata.
