Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik võttis kokku Euroopa
keskpanga eilse otsuse nõnda. Kõige olulisem, võib-olla sõnum, mis Euroopa keskpangalt
eile tuli, oli see, et juhul kui inflatsioon nüüd hakkab
taanduma nii nagu oodatud, et siis võib-olla
ehk ei ole tarvis täiendavalt enam intresse tõsta. Rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi kasvab
riigikassa võlg järgmise aasta lõpuks umbes pooleteist
miljardi euro võrra ja jääb kasvama ka järgnevatel aastatel.
Mis saab aga intressikuludest, jätkab rahandusministeeriumi
riigikassa osakonna juhataja Janno Luur.
Mees. No intressikulud tavaliselt kasvavad koos selle võlamahuga
proportsionaalselt et kui sellel aastal 2023.-ks aastaks
nädalat prognoosinud riigikassa intressikuludeks siis 137
miljonit eurot, siis järgmiseks aastaks peaks kasvama kuskil
180 miljoni euroni. 2027.-ks aastaks kasvavad intressikulud kuni 420 miljoni euroni.
Kuidas mõjutab see kohalike omavalitsuste võimekust laenusid
tagasi maksta?
Vastab Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid. 22. aastal kulus laenude teenindamiseks erinevate nii-öelda
finantstegevuste katmiseks 13 miljonit eurot
ja selle aasta seitse kuud on 19 miljonit.
Nii et, et kui me paneme sinna, siis pool aastat veel otsa,
et siis tõenäoliselt ratta üle 30 miljoni,
et need näitajad 13 võrdlus, seal on 30 hulgad olla,
noh, aga on päris head näitajad selle probleemi suurusest. Tulevast aastast rääkides loodab luhalaid,
et intresside enam ei tõuse.
Samas ootab 2024. aastal kogu riiki ja sealhulgas
omavalitsusi ees kaheprotsendiline käibemaksu tõus
ning automaks, mille mõju pole veel võimalik prognoosida. Kuidas puudutab üleüldine majanduskeskkond,
ütleme töötuse kontekstis, kui tulumaksu laekumine väheneb
omavalitsustele näiteks või, või jääb samaks,
ei suurene, nii et see ei ole mitte üksi praegu Euribori mõjur,
vaid kogu selle keskkonna nii-öelda maksutõusude
ja majanduskeskkonna jahenemise näitajatele.
Et natukene natukene hirmutavam see tulevikke. Intressitõus mõjutab ka eestimaalaste auto ostuotsuseid
ja näiteks kasutatud autode müügis on võrreldes mullusega
toimunud kasv, märkis Amservi osakonna juhataja Margus Nõmmik. Täna inimesed vaatavad kuumakset ja võib-olla on tulnud
grammike allapoole auto hinnast, ehk et mingis
varustusastmes antakse järgi, et, et kindlasti,
et kuna ka autohinnad on kallinenud Kuidas saab aga hakkama Põhja-Eesti regionaalhaigla,
mis on viimastel aastatel hoogsiast ehitanud?
Haigla finantsjuht Kaidi Kivimäe? Laenujääk on põhja regionaalhaiglal 59 miljonit eurot
ja Euribor on tõesti mõjutanud meid märkimisväärselt.
Selle aasta lõpuks on meie intressimaksete suurus 2,4
miljonit eurot.
