Oi, oi oi, oi oi, seal on ikka päris palju hülgeid. Hüljeste püüdmine on korralik katsumus, kui nüüd õnnestub  nad ilusasti võrgust kätte ka saada, see võib tähendada väga  suurt maadlust. Muidugi. Nii sõber on meil siin. Linnu-uurijaid ehmatab noorte kaljukotkaste suur suremus. Nagu näha, ega ta ei ole kõige rõõmsam ja,  ja kaljukotkas ongi selline pigem natukene kurjema  iseloomuga tegelenud. T? Me sõidame mööda Liivi lahte ja me oleme teel Saaremaalt  halli rahule. Kõigepealt laseme lendu ühe drooni, et vaadata,  kus siin meres asuvad hülged ja siis ja siis on plaan  ka mõni küljes nende seast kinni püüda. Olemegi hallirahul ja sellest saab praegu meie luuresaar. Siit on nagu hea vaadata, et nemad tea meist midagi veel,  vaata siis on siit on noh, nagu nurgatagune koht,  sa öelda nii, et ideaalne, luuresaab ja luurekas. Ma vaatan, kus nad on, ja siis vastavalt sellele teeme otsuse. Oratoorum praegu 100 19 meetri peal, mõtle,  kuidas praegu on nii vaikne. Küll alles hülgel on kuulmine, et ta juba teab moodsaid  luurevahendeid täpselt, tal on see juba kõrv on kikis kohe,  et kui et kui alguses tuleb selline heli,  siis pärast tulevad need pagana karvased oma paadiga  ja hakkavad kiusama. Võttes arvesse neid luureandmeid, kuidas edasine plaan on tegutseda,  tegutsemine on nagu selles mõttes üsna ühene,  et need tuleb nüüd ligi saada ja võrguga nad kinni püüda,  aga, aga lageda mere peal pole see mitte lihtne ettevõtmine,  et ehk tuul natuke aitab meie lähenemist varjata ja. Ja vaatame, kui lähedal me saame, et, et see on nagu nendele,  kes pole seda enne teinud, võiks mõelda ka sedapidi,  et kui te näete põllu peal keset põldu, metskits,  eks ole siis ning ei, võtke ta elusalt kinni,  eks ole, et see ei ole, ei ole kerge, aga,  aga proovime, et et meil on üldiselt see ikka ikka õnnestub,  vahetevahel aga just et nad on väga tähelepanelikud loomad. Kui nad näevad paadi lähenemist, siis nad muutuvad  ettevaatlikuks ja, ja veel on nad õppinud aegade jooksul seda,  et et paanitseda ei tasu. Sest kui sa paanitsed, siis sind püütakse kinni,  ehk siis viimastel aastatel on pigem selline selline kogemus,  et nad hüppavad vette ja siis hakkavad jälgima,  mida me nagu edasi teeme. Ja siis tavaliselt pole veel midagi teha. Noh, nende element, nad on võidumehed, aga vaatame,  see on ikka natuke hasarti. Natuke. Püügiõnne ka. Liivi lahte plaanitakse elektri tootmiseks ehitada meretuuleparke. Kas aga hülged käivad võimalike tuulikute aladel  või ujuvad sealt igapäevaselt läbi, pole seni täpselt teada. Hülgeuurijad proovivad GPS jälgimisseadmete abiga nüüd  sellele küsimusele vastata. Pargialad on maru suured, et missuguse osa nad  siis täis ehitavad ja võib-olla missuguse osa need reservi jätavad,  et see sõltub sellest, missugused loodusväärtused ja,  ja no aga muidugi muud tingimused siin pargialadel on. Et kui seal on ikkagi palju kalu, palju linde,  palju loomi ja nii edasi, et, et siis see pargi noh,  võimalik mõju võib olla suurem. Aga mõni teine nurk, kelle samast alast on vähem tähtis  ja siis Hanguga siin. Ka. Oi, oi oi, oi oi seal on ikka päris palju hülgeid. Kohe näha selgelt kaks suuremat punti. Ja ilmselgelt on tegemist täiskasvanud hüljestega. Oota, kumma punti sa tahad enne siis proovida? Ja võtaks selle vahepealse pundi, et siin ees on  ka mingid neid on nii vähe lihtsalt. Me oleme nüüd juba nii lähedal hüljestele,  võib-olla ainult paarsada-kolmsada meetrit. Nad on kindlasti meist aimu saanud, aga vaatame,  nüüd läheb põnevaks. Täiesti müstiline, kui kaugelt praegu see hülgemass teada sai,  et midagi kahtlast on toimumas. Nad juba tormavad vee suunas. No. Nii oot, oot, oot, oot üks on vähemalt see pani vist üle. Siin läks üle või? Ma ei tea, kas. Siin on. Igasugu. Ridade sees. Tundub, et kohe läks õnneks püüda kinni mõned hülged  ja me näeme, et siin vähemalt üks suur väga suur loom,  ilmselt siis isane, hall hüljes ja teine on väiksem  oluliselt emane hall hüljes. Kui nüüd õnnestub nad ilusasti võrgust kätte saada,  see võib tähendada väga suurt maadlust, muidugi  siis võib öelda, et see projekt vaikselt hakkab juba õnnestuma. See küll sikutab. Päris korralikult jah. Ja mis muidugi on väga huvitav, et palju räägitakse,  need, kes hall hülgeid tunnevad, et väga uudishimulikud  loomad on. Siin on otsetõestus sellest, et kui näiteks kaks  küljest siia sattusid võrku, siis ülejäänud kogukond vaatab  ja passib pealt, ka neil on põnev, mis siin toimub siis? Üks tiir ümber kaela ainult. A. Ja kui Läks läks ära. No vat öelge veel, et hülgepüük on lihtne sugugi mitte. Tuleb tõdeda, et oli huvitavam kui spordivõistluste finaalis  ja tuleb küsida ka, et. Mis siis juhtus, mis siis juhtus või me tegime ikka oma asja,  aga näed, Üles tegi ka oma asja, tegi oma asja paremini,  kui meie. Kuidagi siis oli ikkagi niimoodi, et kui alguses meile siin  rõõmuhoos tundus, et kaks viljest on ennast väga hästi  selle võrgu sisse juba mässinud siis tegelikult see päriselt  seal vee all nii ei olnud. No nii ei olnud jah see esimene üles, kes võrgu keskel oli,  et see oli natukene kinni küll seal, aga aga ta ujus ennast  kivide vahele selle võrgu ja siis, kui võrk on pingul,  siis ta saab nagu ükskõik umale poole tõmmata  ja proovida, et ahah, et, et sinnapoole järgi ei anna,  proovin teisele poole, eks ta ilmselt tuli tagurpidi välja sealt. Aga see teine, see suur koll, see isane loom,  no suur koll oli võrgu otsas ja ta ta ei olnud  ka nagu korralikult võrgu ees, et võrk oli tal ümber kaela,  aga selg oli, selg oli vaba ja kuidagimoodi ta  siis mingisuguse keeramisega sealt välja sai. Lõpuks. Et kui oleks nagu võrk olnud tal tiiru ümber,  ma arvan, siis ta oleks meie ka olnud. Mis nüüd edasine plaan on? Edasi line plaan on, ma arvan, et proovime täna teises kohas veel,  et, et siin see kari on laiali ja neid üksikuid ukuskilt  veest kätte ei saa. Sest et need on juba nii targad, et. Et peab olema üllatus moment. Väga põnev on siiamaani olnud, sest me nüüd nägime,  kuidas hülgepüük käib, aga kuidas te nad ära märgistati  ja mis seda infot teile hakkab siis jagama? Selleks on meil selline hülgeuurija tuumanupu kohver,  kus siis sees on see tarkus ja, ja siin on sellised Sellised märgised oma olemuselt on ta on ta selline  mobiiltelefon ja ta siis põhimõtteliselt koosneb patareist,  arvutist, GPS-i antennist, eks ole, ja telefoni antennist  ja siis mõnest sellisest sensorist, mis saab mõõta  siis näiteks näiteks rõhku ehk siis sügavust,  eks ole, kui huljes käib vee all, siis rõhumõõtmisega saab aru,  kui sügaval ta käis ja kaua ta seal oli kõik need asjad. Ja, ja siis tal on need klemmid, mis siis mereväe ära tunnevad,  ehk siis aparaat saab aru ka, kui hüljes on vees  või veest väljas, et need ajad, kui ta siis kivi otsas puhkab,  tulevad nagu lähevad eraldi arvestusse, et tegelikult ta  mõõdab nagu ümbritsevat keskkonda, aga see tõlgitakse lõpuks  kõik siis nagu hülgekäitumiseks. Ja siis kogu see aparatuur läheb niimoodi plaksti liimiga. Siin on selline, selline tavaline, me tunneme seda  ka nagu, eks ole, superatakina, aga ta nüüd natuke selline noh,  ta on nagu valitud selline kõige õigem. Et põhimõtteliselt see, see liimi kuivamine on suvel  niisugune paarkümmend sekundit ja on töö tehtud ja,  ja, ja siis, kui veab, siis ta püsib, püsib tegelikult aasta otsa,  no peaaegu aasta otsa selga, eks ole, niikaua kui see loom  karva vahetab ja siis kukub see lihtsalt merre ära,  et. No aga mis siis on võib-olla kõige humoorikam lugu  või kõige selline suurem ja üllatavam teadmine,  mida te tänu nendele aparaatidele hüljeste kohta olete teada saanud? No üldine teadmine on meil olnud see, et,  et viigerüles on väga väga inimest vältiv liik  ja no ta ongi tegelikult, eks ole, aga nende seas on  ka selliseid vigurväntasid, eks ole, aga üks,  ühe, kelle me siis seal Narva lahe taga ära märgistasime,  võttis kätte ja, ja läks koolis Peterburgi. Aga et sinna saaks, siis seal on see suur tee,  eks, tamm on ees, tammi alt lähevad niisugused sillatruubid  läbi ja, ja siis ta käis sealt läbi see silla alt kuuerealine,  eks ole, kiirtee ja siis ta käis sillatruubist nagu edasi  tagasi edasi-tagasi, nii et see ilm, ilimpelglikus jäi tal  kuskile sinna mere poole peale, et no see on ebatavaline,  aga seda oli nagu huvitav näha ja teada,  et selline asi on, sest et eks nad siis ütleme,  kohanevad selle maastiku ja asjadega ja teine asi oli  siis selline, mis oli ka sealtsamast kandist,  et et panime ühe sellise märgise ja, ja seal oli üks,  üks selline noormees, noor isa, neljas kes  siis oli väga paikne kogu suve ja siis oktoobris võttis kätte,  ujus sealt Narva lahest, ujus Vormsile järjest kolm päeva  järjest puhkamata Vormsi juures, tegi kolm ringi,  ujus narva laste tagasi, et mis see nüüd on,  me täpselt ei tea, aga, aga üldiselt tasub jälgida,  mida nad teevad, et neil on mingisugused salajased toimetused,  millest me tegelikult väga vähe teame, aga aga üks asi kindlasti,  mis see aparaat, aparaat nüüd näitab, et need on väga-väga  head navigeerijad, et, et selles mõttes see on,  see on täiesti hämmastav, kuidas näiteks üles leiavad oma oma,  nagu need kodukohad tulevad teinekord mitusada kilomeetrit  üle mere täiesti sirgelt sinna välja, kus neil  siis vaja tulla on, et ei ole sellist, et et vahepeal  eksivad vasakule ja paremale, 30 miljonit aastat meres  elamist on, on, on mõjunud niimoodi, et nad tunnevad oma  elukeskkonda väga hästi ja oskavad seal liikuda ja,  ja. Ja on igal juhul kõvasti osavamad selles asjas,  kui, kui meie veel niipea saame olema, et et jälgima,  kuidas see asi käib ja võib olla, saame aru ka,  kuidas see kujunenud on. E. Algab katse number kaks ja me oleme oma ekipaažiga jõudnud  Sõrve sääre tipu juurde, nüüd siis tulime juba merele  sealtsamast tuletorni juurest ja vaatame,  mis saab, kas siinsed hülged on ka nii ettevaatlikud kui  hallirahu juures? Lähevad sealt mere poolt välja. Millegipärast meid täna loodus ja olud ei hellita. Üks võrk. Jäi nüüd natukene puntrasse ja see meid väga palju ei aita,  küll aga nüüd õnnestunud sisse piirata, siin mõned hülged. Seal on üks imelik loom, vaata otse kaldal,  et päris suur, aga kas ta on haige või pime? Noh, nüüd ikka otsustas. Ei ole siin kedagi. Sellised ootamatused vist käivad siiski teie töö juurde,  et ega ta käega ei löö. Hülged tuleb kätte saada. Loomulikult loomulikult, eks see, kes kuidas ütles,  see kuulus Soome filosoof ja suusataja, et,  et kes magab, sellega ei juhtu midagi, aga  kes ei maga, see võib isegi kala kätte saada. Nii et loomulikult need tööd jätkuvad siin ja,  ja eks iga iga õnnestumine või ebaõnnestumine omaette kogemus,  eks. Praegu kõik see uuring, mis te teete, mille jaoks on vaja  hülgeid püüda on ju selle jaoks, et selgitada enne võimalike  tuuleparkide rajamist üleüldse välja, mis siin hüljeste elus  ja meres toimub. Kas see on piisav selle jaoks, et teada kõike seda,  mida vaja? No kui mitte midagi ei tea selle kohta, siis on iga infokild  on nagu nagu suhteliselt oluline, aga no loomulikult kõik sellised. Infrastruktuuri ja teiste asjade uuringud,  need peab olema kolm etappi, et kõigepealt sa teed selgeks selle,  mis seal enne on siis ehitamise ajal, kuidas moodi see  ehitus mõjub ja siis hiljem, et, et kas see mõju taastub või,  või ei taastu või, või mis, mis seal siis pärast toimunud  ja juhtunud on, aga praegu nende parkide uuringud on praegu  alles selles algfaasis, et selgitatakse välja just need  loodusväärtused ja ja, ja tehakse need eeluuringud. Tore. Praegu läks siis nii, et mitte ühtegi hall hüljest ei  õnnestunud täna kahjuks kätte saada. Aga päris kindlasti tuleb neid püüda, sest  nii on võimalik teada saada, kuidas võimalike  meretuuleparkide alasid külge tegelikult kasutavad. Kalju kotkas, keda rahvakeeli nimetatakse  ka maakotkaks või laanekotkaks, on üks Eesti võimsaimaid röövlinde. Kuid me teame temast üsna vähe, sest ta elutseb suurtes  rabamassiivides eemal inimtegevusest. Täna läheme koos linnumeestega uurima, kuidas see lind elab  ja proovime temast rohkem teada saada. Kes meil praegu paistab, seal kalju, kotkas,  vanalind. Suure tõenäosusega emalind tulebki meid vaatama absoluutselt,  et, aga kusjuures see pigem on erandlik käitumine,  et noh, et jätkuvalt nii nagu aastakümneid tagasigi karjuvad  ka vanalinnud pigem lahkuvad, aga see on ekstra julge vanalind,  väga üle-eelmise sajandi vahetuse aeg, kui see kullisõda,  siis taolised julged tüübid lasti lihtsalt kohapeal maha,  kõik. Gunnar siinse pesa on suure haava otsas ja igavene võimas  mütakas täpselt nii nagu suurtel kotkastel olema peab. Kotkad, kui nad iga aasta pesitsevad, nad laovad uue kihi  oksi sinna peale, et parasiite oleks vähem,  et kodu oleks puhtam. Et põrand oleks puhas. Nagu kotkameestel on siis nagu. Varustus kaasas ronimisvarustus, mis te nüüd tegema hakkate  siis kuna meil on eesmärgiks sellele pojale panna saatja selga,  siis ma tegelikult see esimene kallikotka tiir on tehtud üle Eesti,  et noh, et kus on pojad olemas, see info on nii-öelda välja  selgitatud ja, ja nüüd teeme siis teist tiiru. Et panna poegadele saatjad selga? Esimesse kaitsekategooriasse kuuluv kaljukotkas pesitseb  hajusalt üle Eesti suurematel sooaladel. Möödunud sajandi alguseni kestnud kullisõdade tagajärjel  üksikute baarideni taandunud arvukus on praeguseks tõusnud  teadaolevalt umbes 65 paarini. Muret teeb aga poegade suur suremus. Noorlindude paremaks jälgimiseks on viimase viie aasta  jooksul neile erainitsiatiivil paigaldatud 11 GPS saatjat. Nii sõber on meil siin. Ai, kui suur. Ja Kaljukad, kas just kõige pisematest? Nad on juba päris suures kasvanud ka ja. Miks me ütleme siis? Peame tulema, noh, tule välja. Peame. GP esipanekut. Tegema see perfektne aeg ongi nii-öelda nädalake  või midagi sellist, enne lennuvõimestumist  siis keha on enam-vähem juba suht norm, mõõdus on ilusasti  kasvanud ja me saame talle teha täpselt nii-öelda keha  suuruse järgi õiged traksid, mis siis ei sega teda. Nii et nagu näha, ega ta ei ole kõige rõõmsam ja,  ja kaljukotkas ongi selline, pigem natukene kurjema  iseloomuga tegelane nagu on ka näha Esimene selline protseduur on, sellised mõõtmised on  ja et mõõtmisel on erinevaid funktsioone,  et kuna röövlindudel enamasti ei ole suguliselt erinevaid  sulestike ja, ja see on üks selline kaudne meetod  siis vaadata, kellega tegemist võiks olla,  ega siis selline kasvamine kasvukiirus on sõltuvuses  linnutervisega ja nii-öelda elupaiga kvaliteedi ja,  ja toidubaasiga ka, nii et eks ta on selline alus,  andmestiku kogumine, et eks me oma lapse Lesi ka mõõdame. Ja vaatame, kui kiiresti nad kasvavad. Kui keeruline uurimisobjekt Kalju kotkasteüldse on? Kotka liikidest üks keerulisemaid, et tal on alustades sellest,  et tal on kõige suurema territooriumiga pinda kõige suurem  nii-öelda koduterritoorium kaljukotkas ei seedi naljalt alla  seitsme kilomeetri ühtegi teist liigikaaslast nii-öelda  liigikaaslase pesa enda kõrval. Ja ta pesitseb pigem meil pärapõrgutes suurtes soomassiivides,  et ja seda pesa sealt üles leida, seda on nagu äärmiselt keeruline,  vähe sellest. Ta, ega ta ei ole ka väga niisugune afisseeriv,  et noh, et ta käib ja karjub taeva all, et siin ma olen  ja palun vaadake mind, et noh, et ta on,  ta pigem ka oma mängulendasid, ta pigem teeb vaikselt,  kui erinevalt konnakotkast ja merikotkast kevadel nende  või tähendab merikotkas, siis kevadel on seda tema  territooriumi hõiget kaugele kaugele kuulda. Kaljukotkas teeb paar käeksu küll, aga teeb seda pesa juures ja,  ja mitte niimoodi, et see on kuulda kahe kilomeetri kaugusele. Et ma arvan, et üks nii raskemaid liike Vana sookure. Jalg on siin musta karva vanalinnu sulgon  siis on siin kuhjaga tedre, sulgen. Oli üks jänese jalg oli siin. Sinikaela suled. Võib paista sedasi, et me kasutame hästi palju jalgasid,  et üks asi on see, et me tahame kontrolli omade jalgade üle,  kuna see on kõige ohtlikum. Ja teine asi, see röövlindude jalad on tänu nende nii-öelda kasutusele,  kus, millega nad püüavad, tapavad oma saaki. Hästi tugevaks arenenud nii-öelda käsitlemine jalgade kaudu  on kõige ohutum. Ja nüüd meil on mõõtmised tehtud ära kaalutud,  need 3,6 kilo võrreldes meie kodukassidega üks päris kõhnakass. Aga lindude puhul ongi oluline see, et nad võivad tunduda  küll suured, aga selleks, et lennata saada,  peavad nad olema kerged. Mis järgmine samm võtame siis? Tõrtsuke verd me saame mõõta sellest verest erinevaid terviseparameetreid,  nagu perearst. Juures käieski võetakse meilt ver samamoodi saasteaineid  ehk siis erinevaid mürke, millega nad võib-olla on kokku puutunud. Kriitikud võiksid seda pilti vaadates öelda,  et noh, et miks nii palju seda lindu ja tõesti siin katsuda,  solgutada ja panna endale asju külge, aga see ongi moodne linnuteadus,  kaasaegne linnuteadus. Jah, et ega me kontori laua taga ju ei saa otsustada,  et mis mured nendel linnukestel seal metsas on  ja kuidas neid nendega paremini koos hakkama saada,  ehk siis tegelik eesmärk on leida need teed. Meie inimesed ja need linnud, loomad, kogu loodus meie ümber,  et me suudaksime koos paremini eksisteerida. Natuke, ega see on selline natuke ebameeldiv linnu jaoks. Oliver our Responsible For te instrument. Ja jah, responi. Im and Hol Working ise. And Delivering presise positiivse positions. Recard, et. Austains falo te, bird, te Going and fates of the beard. Way do do it from Jeremani Studi see Col Negles in  eroundings of of Jerman Be case on Helses breading tre  Breating populations of all Negles. Wea caming Tos Nabers Indrek Nabers, Beat informa Times  Befor ega. Readicated The wasa poplation Around Baltic,  She Baltic seal and Pecas of Posticution and Poisi and  shutin siis Bird reaate au, wir, conite be. To humans and tekin te Pre. Has harvest So e wating and Stroni Pro ot range weating for. It form range. End aua first results te ing to etheres Madis an Kunnar and  Umas show malli. Pidi naturalis so siis siis värise s siis. Rel sult sorigo. Mitte ga edu. For exsamblaet poisi from Amanition well Fred to all Bi s  wich a Some times cavanging, Some times taking life Pray  whic as pin shot, et. Alles. Ilma the bodis so sises way to Red mar o. Cover Pole for ex ou Stanning Isolate siis Reet for Big  rattur peas Perchi ther. Is eslates so he? Mõni thing seda. Helpes is burgis Maniticent fantastic birds to. Ja. Ja. Soovite panna ka vana lindu? GPS-saatjaid, mis töö see on, tegemist on  keskkonnainvesteeringute keskuse projektiga,  eelmine aasta alustasime nende saatjate panemisega,  projekt on kahe aastane ja eesmärgiks oli,  on panna viis saatjat ja nende kättesaamine on äärmiselt  tänamatu töö. Et nad on piisavalt targad, intelligentsed,  ettevaatlikud ja ja tänase päeva reaalsus on see,  et kaks tükki on seljas ja, ja tänase päeva tunne on see,  et noh, et mina isiklikult olen väga tänulik  ka selle kahe saatja eest, mis on praegu õnnestunud selga panna. Kuidas te siiamaani siis olete need kaks saatjat pannud või,  või missuguste meetoditega te teinud seda olete? Ja põhimõtteliselt on võimalik asi taandub nagu nii-öelda  ainult kahe erineva versiooni peale. Kas me läheme nii-öelda kompama seda tühja kõhutunnet  või me läheme mängima? Tema territooriumi kaitsmise instinkti peal,  et noh, mõlemad versioonid kindlasti töötavadki,  aga saatan peitub alati ju detailides, et sa pead suutma  kõik potentsiaalsed probleemsed detailid elimineerida selleks,  et siis nii-öelda õnnelike juhuste kokkulangemisel ta  siis ka nagu päriselt komistab. Ja noh, läheb siis nõndanimetatud lõksu sisse. No nii Kõik protseduurid on tehtud ja läheb tagasi lifti,  lifti. Palju polegi, ta läheb varsti lenda. Ja et eks nad siin kuni sügiseni on ikkagi siinsamas ema-isa territooriumil. Aga kuskil jah, seal sügise teises pooles võid üles võtta. Hakkavad siis lõuna poole minema, aga loodame,  et me ei pea temaga kohtuma nii-öelda laua peal. Aga looduses ongi nii, et palju neist ju surebki,  et seal ei ole midagi väga teha, tavaliselt liigid,  kellel on pikk eluiga, vähe poegi nagu kaljukotkal,  kes enamasti kasvatavad üles ühe poe aastas  ja teevad ka vaheaastaid. See suremus peaks olema oluliselt madalam kui näiteks ütleme  siis toiduahelas madalamatel liikidel, aga kaljukotka puhul  me näeme, et meil on pigem kaks kolmandikku,  mis on selle liigi puhul ikkagi olles nii-öelda tippkiskja,  on väga muret, te kui see seda nii pikalt edasi läheb,  siis on küsimus, et kust tuleb järelkasv,  et seda me võibolla näeme alles selliste pika elueaga  liikide puhul aastakümnete pärast. Ja siis ei ole enam midagi teha, kui seda uut generatsiooni  ei ole.
