Seal on meie pahalased lahe. Loomaaias on nüüd oma vihmamets. Leitud. Tagasi kuulsime esimesi plõksimis juba metsas. Järelikult midagi toimub. Eesti ürglooduse esindaja peab uhket kulmapidu. Tema eesmärk on nüüd siis anda kanal märku,  et ma olen siin, tule minu juurde. Käes on hommik Tallinna loomaaias ja ma olen paigas,  mida varem ei eksisteerinud. Valmis on saanud Kagu-Aasia troopiline vihmametsamaja. Ning nüüd on meil eriline võimalus selle koha eluga lähemalt tutvuda. Vihmametsamaja ehitamine on loomaaiale läbi aegade üks  suuremaid ettevõtmisi. Eksootilistele, taimedele ja loomadele vajalike tingimuste  loomine on olnud erakordne ülesanne mille planeerimine algas  juba 2016. aastal. Praegu on enamik loomi oma uues kodus ning nagu loomaaias ikka,  käib ka siin hommikune elu kindla rutiini järgi. Esmalt nägude loendus ja siis toitmine. Jah, seal paistab üks tuvi ka. Neid on kaks tükki tegelikult poiss ja tüdruk. Seal vasakul on tuvine. Siin on tõesti eriline see, et kui sa tuled siia troopilise  vihmametsa väljapaneku ruumi, siis meeleolu tekib  ka selline, nagu oleks vihmametsas. Mul ei ole naljata täna T-särk seljas, sellepärast et muidu  ma juba õige pea oleks nahk. Siin on meie kalakassid. Ja hommikul vaatame, kuidas neil läheb, tavaliselt nad siin  magavad mõlemad siin üleval, nende jaoks hommik. No nende jaoks on terve päev selline. Põhiselt ainult magavad päikese käes, siin. Hommikul liigub meil siin pinturongi tüdruk ringi,  täitsa ilus ja terve, väga hea. Nii nagu vaja. Tuttu rong, see kõlab väga selline võõramaine  ja huvitav loomanimi praegu minu jaoks. Et kas nemad on täiesti sellised uued loomad teil  või on need ka varem loomaaias olnud. No see tüdruk on nüüd mõnda aega siin loomaaias olnud,  aga eksponeeritud teda varem ei ole, et jah,  ta on nüüd. Uus selles mõttes jah. Selles uues Kagu-Aasia kodus on nemad väga erilisel kohal. Ja kindlasti kindlasti inimesed armastavad seda looma,  tahad teda vaatama tulla, lapsed käivad siin meil juba tuuritamas,  kes meil siin sellised ringilapsed on ja tulevad kõik just  pinturongi vaatama, sest see on nii huvitav. Oleks olnud? Ju käinud, et jah, siin on näha toidu nõud on siin täiesti  tühjaks söödud. Siis siin puu otsas, teisel pool on näha need,  kes siin söömas käisid. Ütleme, kas leiame üles ka süüdlased, kes siia selle. Seal nad on meie pahalased. Oi, lahe. No mina ei tea, need inimesed,  kellele väga sellised lendavad imetajad ei meeldi. Mina kahjuks praegu teid ei mõista, sellepärast et need  loomad on tohutu armsad. Need vahvad loomad on lendkoerad või lihtsalt öeldes tiiburid. Käsitiivalised ehk lennuvõimelised imetajad,  kes söövad puuvilju. Päeval, nemad ka põhimõtteliselt istuvad  ka niimoodi pundis koos, ükskõik mis kellaajal ma siit läbi tulen,  nemad on seal alati platsis ja õhtul paneme neile toidu siia  rippuma ja siis öösel käivad ja söövad, et  siis see on see põhiaeg, kus nad tegutsevad. Käes on taimede aeg. Kuidas siis ikkagi leida sellise troopilise vihmametsa jaoks  need taimed, kas tuli võtta entsüklopeedia ette  ja hakata näpuga järgi ajama? No peaaegu niimoodi õnneks olid meil siin abilised,  et see ei ole minu koostatud projekt küll aga ma olen  aidanud pisut siinjuures, et meil oli suurepärane  koostööpartner Tallinna botaanika ja näol  ja selle haljastusprojekti on siis koostanud Eneli Niinepuu  et tänu nendele kahele väga tublile ja tugevale  spetsialistide on siis meil saanud peaaegu see,  mida me nagu tahtsime, teoks. Siin on taimedest sõna otseses mõttes väga kirju. Kust need siia toodi, sellepärast, et? Kas tõesti läksite siis sinna Kagu-Aasias troopilisse  vihmametsa neid korjama? Esialgne idee selline oli, aga siin tulid meile kaela ju  need hädad Covidi näol. Ja lisaks on vahepeal muutunud ka Euroopa Liidu seadused,  mis puudutavad taimede eksportimporti. Ja paraku pidime leppima valikuga, mida oli  siis pakkuda Hollandis ja Itaalias. Ega töö siin ju otsa ei saa, töö otsa ei saa,  sest et esiteks see turgutamine, kõik taimed tahavad süüa saada. Et paljast õhust ja armastusest keegi ei ela,  kuigi armastust me pakume taimedele ka. No teine asi, tööd on siin jätkuvalt palju  ka tänu sellele, et meil on siin vist esita esindatud kõik kahjurid,  kes taimede peal võiksid nagu olla lausa võõramaised kaasa. Just et õpilastele, kes õpivad aednikeks,  see on nagu väga hea koolituskoht. Samas, me ei saa siin ka seda tavamürgitamist tööd teha,  sellepärast kui te liigute siin majas ringi kõikvõimalike  karbikesi pakikesi, see on meil bioloogiline tõrje,  mida me kasutame siis toredad head putukad,  söövad halbu putukaid. Ma tean, et niimoodi natukene vist ebaõiglane küsida aedniku käest,  aga On siin siis mõned lemmikud ka kõige-kõige sinu jaoks? Ikka on, siin on mõni väga-väga põnev taim eelkõige  sipelgamuhul ja selline tore epifüütne ja põneva nimega ka,  nagu te näete, taime peal on toredad augud,  aga kui nüüd selles taimes teha ristlõige,  siis see meenutabki ühte sipelgapesa ja looduses teatavad sipelgaliigid,  siis teevadki selle taime sisse endale pesa,  nii et taim on epifüütne, kasutab mingit puud endale  toetumiseks nii-öelda ei toitu sellest taimest. Aga sipelgad kasutavad tema sisu siis enda kodu loomiseks. No mulle endale väga meeldivad toredad puusõnajalad,  et siin on meil esindatud tegelikkuses siis  nii Aasia riiki, puusõnajalgu kui ka need,  mis pärinevad Lõuna-Ameerikas. No see on lihtsalt võrdlus, moment oleks,  et ühed on natukene peenema kehaga, teised on natuke jämedamaga,  need jämedama kehaga, need on tegelikult Lõuna-Ameerika liit. Aga eks see too, et troopiline maja siin ongi rohkem nagu õppeotstarbeka. Kokkuvõttes me ju tahame siin inimesele anda seda muljet. Nüüd on aeg vaadata üle need loomad, kes elavad siinsamas  majas aga terraariumites. Vik vere to eeg. Mõelge, mis, Dieet see oleks, kui sööks ise ainult kaks korda kuus. Ma kardan, et inimese puhul see vist ei oleks kuigi tervislik. No vot ongi, kuidas sa teed hommikuti seda nägude ülevaatust,  mõni ei anna näolegi, praegu näiteks peaks siin olema  kumingi varaan ja Artur proovib ta siit nüüd üles leida. Et olla ikka kindel, kas omanik on kodus. Paa leitud. Smarakt skink on nende roheliste roomajate nimi  ja väike hommikuheine kuulub ka neile kilgid täpsemalt. Vihmametsahoonest veidi eemal elevandimaja tagaruumides  ootavad oma uude troopilisse elukoht minekut veel mõned  värsked asukad. On siis selline madu, keda kutsutakse rohepüütoniks,  tegelikult mõlemas terraariumis on ja nad on noored. Et nad lähevad täitsa roheliseks. Et kui nad on pojad, siis nad on kas täitsa kollased  või oranžid ja praegu on selline nagu värvivahe misfaas. Ja see kollane hakkab ära kaduma ja siis tuleb roheline peale. Siin on üks nastik, kes elab Vietnamis. Roni nastiku moodi natukene. Ta on niisugune, rohkem jahe, jaheda lembene. Ninasarvik nastikuks kutsutakse teda, sest tal on selline. Jah, nagu nina põhimõtteliselt. Oi kui tore ja vale. Et need on meil kaks tükki ja üks läheb kindlasti sinna pilvemetsamajja. Ja siin all on siis, kes sisaliku moodi tegelased,  jah, see on üks varaan on võibolla mitte tüüpiline sisalik,  need on hästi uudishimulik ja intelligentsed. Nad on noored alles ja väga haruldased, need on kuskil  üheksas loomaaias Euroopas ja alla 20 isendi. Ja ja selle varaani nimi, reisengeri varan,  on ta reise. Eesti eestikeelset nime tal ei ole. Ta on pärit Uus-Guinea kandist. Lääne Papualt ja teda pole kunagi looduses eluses peast  nii-öelda pildistatud või noh, selles mõttes,  et ei ole õnnestunud. Ja see nimi on tulnud siis Reisengeri ühe roomaja pidaja  auks ja nad elavad puu otsas keskmist mõõtu,  selline meetri kanti kasvavad. Ja hästi selline huvitav ja aktiivne liik,  et kui sisalikud enamasti on sellised rahulikud ei liigu  nii palju, siis nemad uudistavad ringi, tulevad vaatama,  neid saab treenida. Ja meeletult head ronijad. Mõistagi ei ole sellise troopilise vihmametsa tingimuste  loomine mingisugune lihtne asi ja mind kutsuti lähemalt vaatama,  mis on tehnosüsteemid, mis sellist kliimat võimaldavad. Selleks, et teda luua kaks üks on temperatuur  ja teine on õhuniiskus ja õhuniiskuseks on meil  siis kõrgsurvepump, mis teevad siis udu,  eks ole, nii-öelda. See, mis siin hõljub, hõljub igal pool igal pool. No jaa, aga selleks, et sa saada siis tavalise kõigepealt on,  peab olema pehmendatud vesi. Milleks sul siis? On veepehmendis on. On vee pehmendussool. Nii ja siis see pehmendatud vesi läheb kõrgsurvepumpa  ja kõrgsurvepumba siin on rõhk on kuskil 80 kuni 100 paari  ja siis ta läheb mööda torustiku, läheb pihustitesse  ja pihustid. See kõrgsurvega avanevad noh, põhimõtteliselt ütleme nagu  diiselmootoris pihustab, eks ole, kütus,  siin pihustab udu. Aga kust tuleb siis kokkuvõttes see soe siin majas on  nii tehtud, meil on nagu selle noh, ütleme tsentraalkütte  peal stiilis kaugkütte peal ja kogu see ekspositsiooniala  köetakse läbi ventilatsiooni ja ülejäänud ruumid on  siis lihtsalt läbi soojusvahetite ja ventagregaatide. Siis oma hommikuse kontrolli ära, vaatad,  kas kõik on elus ja terved, saarmad juba jooksevad vastu. Perelapsukesed no kuidas teil läheb? Kuidas läheb? Rikullake. Meil käib toitmine ja treenimine korraga. Poiss. Tüdruk on reel. Ja poegadele ei ole niimoodi. Mis saarmad nemad on, ei ole ju sellised,  kes Eesti metsades ja ja jõe pervedel ringi redutaks  ja need on Aasia saanud sõrmiksaar saanud  ja ja siin on emane ja isane loom ja nende lapsed. Sa ütlesid, et te treenite ja toidate neid koos,  mida see treenimine tähendab ja mille jaoks see vajalik? See on selleks, et nad saaksid tulla niimoodi,  põhimõtteliselt suunamise järgi sinna, kuhu neid vaja,  et näiteks kui on vaja eraldada neid kusagile teise kohta suunata,  siis nad tulevad palli peale ilusasti kohale. Seega see on selle jaoks, et nad oleksid oma talitajatega  nagu koostöö altimad. See on vähem stressi neile, see on vähem peavalu meile,  et see on igati positiivne. Ma ise tunnen ka ennast natuke saarmana,  sest olen ka hommikul väga näljas ja tundub,  et nendele ka väga toitu. Oo jaa, esimene esimene toit on alati see kõige maitsvam. Pilvemetsa maja elanikud, see tähendab Tallinna loomaaia  Kagu-Aasia troopilise vihmametsa väljapanek ootab teid kõiki  juba õige pea. Me oleme kohal ja noh, kuna ma selles mängus olen siin palju  aastat käinud, siis ma tean, et ilmselt siit sellest  kraavist mängualaga peale hakkab ehk et kui ma tulen õhtu sisserändajatema,  siit kaugemale ei lähe. Kõige lähem kukk on tulnud sellesama puu otsa siia. Praegu praegu on juba kuskil lähedal on suht lähedal  ja ega nad nad üleüldse ütleme noh, ka muul ajal üle paari  kolme kilomeetri oma püsielu paigast kaugemale ei lähe,  aga praegu nad see päris lähedal ja miks mitte,  võiks siin mõni, võib-olla see paar tundi enne päikseloengut  hakkavad nad sisse lendama. Sina oled juba paarkümmend aastat käinud neid metsise mänge vaatamas,  mis. Töö selline on 25. kevad. Et jah, no smetsi seiretöö seisneb ka selles,  et kuna Mõnedkümned aastad tagasi, ütleme, kuni 80.-te aastateni  messis oli tegelikult suht rohkearvuline  ja ta oli isegi jahilind aga siis algas ka see metsade  intensiivne kuivendamine, majandamine. Ja eks siis tema kaitsele ei pööratud isal mingit tähelepanu,  eks küttimissurve ka. Pluss ka kisklus, surve ja kõik ja arvukas hakkas päris  tugev langema. Ja, ja mets siis tuli võtta kaitse alla ja ta on täna teise  kategooria kaitseväe liik. Ja selleks, et me ei kaotaks oma loodusest nüüd sellist  ilusat pärli, siis me peame jälgima kogu aeg nende seisukorda. Ja selleks me käimegi need teadaolevad alad,  need on ka juurde leitud. Hindame mänguga kvaliteeti, Loeme arvukust hoiame silma peal. Eestis on kõik teadaolevad metsise püsielud. Paigad kaitse alla võetud ja iga-aastase pulmamängu ajal  võib neil aladel viibida vaid keskkonnaameti loaga. Ka meie eesmärk on täna koos seirajaga metsas liikudes  lindude ürgset tegevust võimalikult vähe häirida. Metsisemäng on üks väga huvitav loodusnähtus. Kõik liigid. Kevadel otsivad endale paarilist selleks,  et jätkata sugu. Metsise puhul on, mis on ka siis väga selline kütkestava,  mis metsa kohata meelitab, kuna ta ise on hästi ilus,  suur suursugune lind. Tema mäng on väga eriline, ikka algab juba sellest,  eks ole, et ta tuleb juba õhtul lendab sisse,  otsib omale mängu puu, sätib ennast juba valmis,  et hommikul siis kolm tundi juba enne päikesetõusu juba alustada. Puu otsas plüksimisega, siis ta tuleb alla noh,  tihti ei tule, kui kui kana on mängus, siis,  siis kindlasti siis tulevad maha, siis ta hakkab maas liikuma,  siis ajab oma saba ja tiivad laiali, see see vaatepilt on  hästi-hästi uhke ja võimas ja mida võimsam kukk  siis siis kana valivad, siis selle kõige  või kuke välja. Tule selle kuke juurde, vahest on kaks kolm kuke olen näinud  siin kuke juures, eks ole, ja nii see kuke esinemine  kanadele käib, kuni jõuab kätte siis paaritusaeg. Noored kuked jäävad eemale, mängivad ümberringi. Nii see on Kas selline metsatüüp, kus me oleme nüüd ideaalne metsise  mängupaiga kohta? See on niisugune keskmine klassikaline metsimängu mets,  see on siirdesamännik. Ja siin on just sellised puud, mis on siis madalad,  jändrikud okstega hõredad. See sobib, ta tuleb, istu madalatel okstel,  eks ole. Metsaalune on suhteliselt lage. Tal on siin liikumisruumi, et see sobib talle väga hästi. Kas siin nüüd see kuivendamine, et siin kõrval kohe on  kuivenduskraavid see on kuidagi ka seda metsa mõjuta? Ja kindlasti tead seda kraavi vaadata, eks ole,  siis kraavi ääres on puud palju suuremad jämedamad  ja mida kaugemal kraavist, seda madalamaks,  nii läheb. Et see iseenesest on natuke negatiivne, aga noh,  protsess on olnud hästi pika aega, tead palju aastakümneid tagasi,  kui kuivendus alustati, eks ole, siis see mõju on hakanud  nüüd siin viimasel kümnendil juba rohkem nagu silma paistma  ja mitte ainult siis see puude kasv, vaid  ka alustaimestik. Mis tänasel päeval meid siis kõige rohkem mõjutab? Täna mõjutab kõige rohkem kisklus, sest kõik kaitsemeetmed  on vähemalt inimtegevust selliselt reguleerinud. Et me teame, eks ole, millal, kus me ei majanda eeskätt metsaraie,  aga ka muu majandustegevus. Liikumispiirangud ei ole. Aga me ei saa selle vastu, et kisked röövlinnud siin on,  liiguvad ja neid on palju. Ja kuna metsis on maas pesitsev lind, siis tema kurnad  satuvad väga kergelt keskuse saagiks. Kas seal saab midagi teha, mis on selle nagu parendus? Ei saa, selle vastu ei saa mitte midagi teha,  eks ole see nii nagu loodus juhatab, aga see mütsis kana  valib selle küll kuskile puhmaste vahele,  natuke varjab seda. Aga kui sa kiske sinna peale satub ja röövlihind läheb  ülevalt kanakull, kotkas rongad, et nemad näevad ülevalt  kõike ja selle vastu midagi teha, ei saa. Taustal on meil niisugune täristamine, et  ega ega see harjutustegevus ka väga kaugel ei ole. Ei ole, jah, see on tegelikult siin soodla verd laevas kohe. Aga? Päris sega selle maa pealt, praegu ma arvan  ja loodetavasti nad enne sisselenda lõpetavad ära. Okei, turvalisel kaugusel küll mängust, aga ikkagi vot see  ongi kõik häiring tegelikult me ei tea ka seda,  kuidas see kukk on, võib-olla kukk on ka kuskil siin tee  ääres praegu hirmutada ära kuskil hoopis teises suunas,  eks ole. Et see inimtegevus ikkagi kogu aeg intensiivistub ei ole  neid rahulikke kohti enam tegelikult metsas,  meil. Inimtegevus on hästi aktiivne ja. Igal pool on koguge, kuskil midagi toimub ei olekski väga  palju rohkem vaja, kui see aprillis keskpaikse,  selline paar nädalat, et oleks vaikus ja rahu,  noh, mida me saame teha, samas metsaraiet me saame,  eks ole, on see linnurahu RMK-s, eks ole,  juba aastaid, see on nagu reguleeritud ja,  ja jahindust saab kontrollida, ega sa kontrollida saad,  eks ole, aga kõik muu tegevus selline noh,  igasuguseid matkamised, offroadid tihti,  eks ole, see, mis on kõik kooskõlastamata,  tihti sõidetakse kuskil ja neid on neid niisuguseid mängukohti,  kus on täitsa läbi sõidetud. ATV-dega. Et seda juhtub jah, paraku. Siin on küll rohkelt tegevust, siin me leidsime jah,  päris sobiva puu. Ja selline on, et alt vaadates poiste latt läbi,  et metsis meedib selline puu, mis on hõre,  jämedad oksad, arvad, siia ta ilusti mahub maanduma,  on suur lind. Tiivad laiali lükkab, on ikkagi meeter rohkem lai,  eks. No väga suur Euroopa suurim kanaline. Et siin on käinud ja, ja siin ümber me näeme päris ulgapabulaid,  et siin on nüüd noh, mõlemad siin on valdavalt on  ka toidupabul, eksole, milleks on siis selline? Ja ta ei ole ka väga värske, aga miks neid  nii palju siin on, et kuidagi nagu ta jah. Ta istub siin pikalt paigal ja muudkui laseb,  muudkui laseb. Ja ta toitub praegu ka okas veel, sest tal ei ole praegu  midagi muud eriti veel süüa. Et see ongi puhas okas. Praegu on veel okas. Mis hakkab nüüd tulema, mängu ajal tuleb tal toit. Toidu hulka tuleb tuppvilbe, mida ma siin kuskil nägin ka. Nii et see on taim, mida ta hakkab sööma. Tuleb kohe avaldub ka väljaheiteid ja absoluutselt kohe ja. Tumedamaks ja. Metsiste tegevusjäljed üle vaadatud, läheme me. Otsast vaikselt välja. Laseme lindudel segamatult päikeseloojangul oma mängupuudele  lennata ja tuleme kott pimedas hiilides mänguala serva tagasi. Kell on viis läbi, mets ärkab ja ka metsised ärkavad. Hetk tagasi kuulsime esimesi plõksimisi juba siin metsas  ja järelikult midagi toimub. Toimub ja hommik, hommik on hästi ilus, täna just selline,  nagu nagu mängu alguseks on vaja. Selge, taevas vaikne. Varsti päike tõuseb mingi tund aega tagasi,  umbes esimesed hääled olid. Ja midagi toimub, see plõksimine. Ja üldse need hääled, mida need üldse tähendavad,  mida, mida see mets seal hommikul tegema hakkab. Eks, eks ta nüüd hommikul hakkabki endast märku andma,  eks ole. Et tema eesmärk on nüüd siis anda kanale märku,  et ma olen siin, ma olen olemas. Tule minu juurde. Meie oleme siin mänguala serva servas. Kui suure ala peal nad tegelikult siis siin. No siin, kui lausa hakkad hektaritest rääkida,  siis tuleb selline kvartalijagu, eks ole,  see kvartal on siin 25 hektarit. Ja siin suht laiali tegelikult eks ole, jah,  eks selle kulminatsiooni hetkel nad rohkem koonduvad,  et praegu me siin eeldame, et sellesama vahekraavi ääres  siin niimoodi nad on suht koos, aga aga ikkagi nad siin  jaotavad päris mitu mitme hektari peale see kukk oli,  eks ole, meil siin siin võib-olla mingi neli-viiskümmend sammu,  eks ole, aga järgmised on, eks ole, praktiliselt kvartali  teises servas juba 200 meetri kaugusel rohkem veel,  et nad on hästi laiali. Kus need kanad on, ma saan aru, et alguses kuked on seal üleval,  tulevad alla, hakkavad siis kuidagi näitama ennast kanad,  kanad on ka mööda mänguääri, istuvad ka puu otsas  ja kuulavad ja vaatavad algusesse mängu eemalt nad sealt  niimoodi hakkabki välja valima. Millise kuke juurde siis lõpuks nagu minna. Ja praegu ma eeldan, et nad on siin kuskil täitsa olemas,  aga kuna nemad ei häälitse niimoodi pidevalt  ja täna hommikul me ei ole kanalit küll kuulnud,  aga kana teeb ka siis metsa all siin häält ikka? Jah, ikka kanalt kagutab nagu üsna sarnaselt jah. Miks me peame meid siis kaitsma ka tulevikus  ja kaitsma sellepärast, et tema arvukus on kogu aeg langemas  just nimelt kogu meie tegevuse läbi. Selleks, et see liik ei kaoks, me peame hoidma aeg-ajalt  silma peal, eks ole, mänge palju, me seirame iga aasta  mingisugune sadakond, natuke rohkem mängu. Miks me inimestena peame seda liiki üldse hoidma,  miks ta on oluline meile? Iga iga liik on oluline iga liigi alles jäämine on oluline,  et meil ei ole mingit põhjust tekitada liigile sellist hävingut,  eks ole, ja, ja me lihtsalt peame jälgima oma oma tegevust sellisena,  et see liik, liik püsiks. Ja oleks ka meie järelevalve tõldedel ikka see liik metsas olemas.
